InfoHub Logo

Mazmuny
Kirispe. ..................................................................3
1. Negizgi bólim. .......................................................
1. 1. Sandardyń shyǵý tarıhy. ...............................5
1. 2. 7 sany – qasıetti san. .....................................7
1. 3. 7 sanyna baılanysty qazaq aspaptary. ..........11
Qorytyndy. ..........................................................16
Paıdalanylǵan ádebıetter.....................................17

Anotasıa
Bul joba qazaq halqynyń bir sanynan bastap ár sannyń qadiri men qasıetin salmaqtap, ózine tán ereksheligin saralaı bilgen, ornyna, mańyzyna saı qoldanǵan. Ár sanda ózindik kıe bolatynyn, maqsaty men maǵynasy bolatynyn seze, túısine bilgen. Ár sannyń ózindik qasıeti sharıǵatqa qatysty, tárbıelik máni, sanaly orny bolǵan.
Uly ǵulama, álemniń ekinshi ustazy Ábý-Nasyr Ál-Farabı budan myń jyldan asa ýaqyt buryn «adamǵa eń birinshi bilim emes, tárbıe kerek. Tárbıesiz bergen bilim adamzattyń qas jaýy», - degen qaǵıdasyn ustanamyn.

Al Pıfogor bolsa: «Ár san ózindik erekshelikke ıe» degen eken. Ǵalymdardyń bul tujyrymdaryna sený-senbeý árkimniń óz erkinde. Basqa ǵylymdar men din qaǵıdalarynyń da boljamdarǵa saı kele bermeýi múmkin. Deıturǵanmen, ár sannyń adam ómirinde belgili bir mańyz ıelenetin joqqa shyǵara almaspyz.
Matematıka ómirdi san arqyly beıneleıdi. Tirshilik ete bastaǵan alǵashqy kezeńde adam balasy jazý-syzýdan buryn-aq sanaýdy úırengeni haq. Sen sandardy jalyqtyratyn nárse dep oılaısyń ba? Taǵy da oılanyp kór. Adamdar qalaı sanaı bastaǵan? Adamdar sanaı bastaǵan kezde, sirá, sanaý úshin qol saýsaqtaryn paıdalanǵan bolar. Barlyq adamdarda on saýsaqtan bolǵandyqtan, ondyqtarmen sanaý yńǵaıly bolǵan. Bizdiń qazirgi zamanda sanaýdaǵy ondyq júıesi osylaı týyndaǵan. Adamzat balasy sandardyń ataýyn oılap tapqanǵa deıin saýsaqtar esepteýdiń eń qolaıly tásilin tabýǵa kómektesken. Sen birdeńe sanaý kezinde saýsaqtaryńdy paıdalansań, eshqashan da jańylyspaısyń. Saýsaqtaryńa qarap–aq, sandardy atamastan olardy kóz aldyńa elestete alasyń. Saýsaqtar men sandar arasyndaǵy baılanys kóne zamandardan beri bar. Tipti qazir de biz “san” sózin paıdalanamyz. Ol “saýsaq” degen uǵymdy bildiredi. Mine bizdiń zertteý taqyrybymyzǵa arqaý bolyp otyrǵan da osy sandar arasyndaǵy 7sany jáne onyń qasıeti.

Qazaq halqy tilge baı. Ár sózin taldaı bilgen, ár sózine mán bergen halyq. Qazaq úshin ár sózdiń ǵana emes, ár sannyń ózindik qasıeti, sharıǵatqa qatysy, tárbıelik máni, sanaly orny bolǵan. Rasynda qazaq bir sanynan bastap, ár sannyń qadiri men qasıetin salmaqtap, ózine tán ereksheligin saralaı bilgen, ornyna, mańyzyna saı qoldanǵan. Ár sanda ózindik ıe bolatynyn maqsaty men maǵynasy bolatynyn seze, túısine bilgen.

Kirispe
Matematıka –ǵylymdardyń ishinde eń erte shyqqany, onyń tarıhy ǵasyrlar túkpirinde jazý men syzý joq kezde bastalǵan. Adamzat taǵylyǵynyń damý dáýiriniń tabaldyryǵyn attap basqan zamanda «artyq», «kem», «úlken», «kishi» uǵymdary týǵan. Bular keıin «teń» uǵymynyń shyǵýyna negiz bolǵan. Kún kóris qamy tirshilik úshin júrgizilgen kúres erte zamannyń adamdaryn aınalasyndaǵy zattardy sanaýǵa, nárselerdiń mólsherin ózara salystyrýǵa, jyl mezgilderin aıyrýǵa májbúr etken. Zattardy sanaýdan 1, 2 , 3, 4, 5, … t. s. s. natýral sandar uǵymy qalyptasqan. «Nárselerdi sanaǵanda qoldanylatyn sandar natýral sandar dep atalady. » Kez kelgen natýral sandy on sıfr 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 arqyly jazyp kórsetýge bolady. Sandardy osylaısha jazý tásili ondyq tásil dep atalady.
Eń alǵashqy sandar, ıaǵnı sıfrlar b. z. d. 2 myńjyldyqta bolǵan desedi. Tarıhqa júginsek, derek kózderi sandardyń ejelgi Vavılonda qoldanylǵanyn aıǵaqtaıdy. Ol kezde sandar
1 men 0-den ǵana turǵan sekildi. Birlik, ondyq, júzdikti quraıtyn sanaq júıesi bolǵan. Keıinnen ataqty oıshyl Pıfagor sandardy 1-den 9-ǵa deıin qysqartqan. Birneshe birlikterge bólgen. Ol óz shákirtterine sandar álemdi bıleıdi dep úıretken.
Árbir san, sıfrdyń túbinde qandaı da bir oı, ıdeıa jatyr. Sol ıdeıanyń mán-maǵynasyn túsiný úshin ǵalymdar arnaıy ǵylym - nýmerologıany ashqan. Nýmerologıa arqyly ár sannyń shyǵý tórkinin, mán-maǵynasyn, onyń adam ómirine degen áserin uǵynýǵa bolady. Nýmerologıashyl ǵalymdardyń oıynsha ár adamnyń jany óziniń nýmerologıalyq kodymen tikeleı baılanysty. Ol kodty sheshe bilgen adam óz taǵdyrynyń tolyq ıesi bola alady.

Qarap otyrsaq, árkimniń ózi senetin baqytty jáne baqytsyz sandary bolady. Bireýdiń baqytty sany - 13 , baqytsyz sany - 9 delik. Mundaıǵa shyn kóńilimen senetinder aıdyń 13-i kúni kez kelgen tirligin senimdilikpen iske asyrady. Al 9-y kúni ár qadamyn abaılap basyp, tipti úıden shyqpaı, tórt qabyrǵanyń ishinde kún uzaqqa qamalyp otyryp alatyndar da bar. Cóıtip, ol 13 sany baıqalǵan jerde ba¬tyl júrse, 9-dan únemi saqtanady. Jeke adamdy qoıshy, mundaı qubylystarǵa jappaı halyq bop senetinimiz de bar emes pe? Ózimizdegi «jeti qazyna», «er kezegi úshke deıin», «sársenbiniń sátti kúni» uǵymdary, turaqty kórshimiz - orystardyń «qasıetti úshtigi», amerıkalyqtardyń estigende jandary túrshigetin, kúni boıy úreımen ótkizetin «aıdyń 13-degi jumasy» taǵy basqa túsinikter joǵaryda aıtqanymyzǵa dálel bola alady.

San ataýlynyń bári birdeı qoldanylmaıdy. Atap aıtsaq, erekshe mánde qoldanylatyn «tórt», «jeti», «toǵyz», «qyryq» sandary. San esimderdiń ishinde keıbir sandar sandyq mánimen qatar basqa maǵynada qoldanylýymen erekshelenedi. Bundaı jaǵdaı, ásirese osy sandardyń turaqty tirkesterde, ańyz-áńgimelerde, jyr-dastandarda, salt-dástúrlerde jáne basqa dúnıetanymǵa baılanysty qoldanylǵany kózge anyq túsedi. Sonymen birge bul qubylystyń tarıhy da aryda jatqany baıqalady.

Zertteýdiń maqsaty:
Jobadaǵy maqsat: qazaq halqynyń salt-sanasy men ata-babasynan kele jatqan dástúrin óz boıyndaǵy erekshe qasıetterin talanty men daryndylyǵyn, ózgelerden erekshe tabıǵı qabileti arqyly bıikterden kóriný. Qasıetti sandar arqyly tárbıe bergen salt-dástúrin sol qalpynda saqtap qalý. Sonymen qatar bul kıeli sandar týraly eń mańyzdy, qyzyqty jáne túsinikti nátıjelerdi jınaqtaý. Kóptegen sheshilmegen problemalardy atap kórsetý.

Jobanyń mindetteri:
– Qasıetti sandarmen tanysý.
– Qasıetti sandardyń ómirde alatyn ornyn túsindirý.
– Kıeli 7 sanynyń sandar qatarynda ornyn kórsetý.

Másele: Bilim berýde jáne tárbıe salasynda qasıetti sandardyń alatyn ornyn zertteý.
Zertteletin zat: Halyqtyq pedagogıka elementterin keńinen paıdalaný, urpaq boıynda adamgershilik qasıetin damytýda paıdasy bar ekenin zertteý.

Jerdiń júzin mekendegen halyqtardyń kóbisi erte kezden-aq jeti sanynda sıqyrlyq kúsh bar dep sanasa, ony kıeli, qasıetti dep uǵatyn da ulttar bar. Bizdiń ata-babalarymyz da jeti sanyn qasterlep, birqatar tanym-túsinigi men tabıǵat qubylystaryn, aspan deneleri men zań, júıelerdi jeti sanymen ataıdy. Allah Taǵaladan pendelerine túsken qasıetti kitaptardyń biri – Taýratta jeti sany 500 ret qaıtalanady.
Qazaqtardyń tanym - túsiniginde Jeti ata. Bul – qazaq halqynyń dástúrli salt-sanasynda adamnyń ata jaǵynan tegin taratýdyń naqty júıesi. Árbir qazaq balasy ózinen bastap jeti atasynyń aty jónin bilýge mindetti. Muny áke-sheshesi, ata-ájesi úıretip, jattatýǵa tıis.
Óıtkeni qazaqta jeti ataǵa deıin qyz alyspaıdy, oǵan deıingi urpaq bir atanyń balasy – týys sanalady. Qazaqtar negizinen jeti atany bylaısha taratady: 1. Bala. 2. Áke. 3. Ata. 4. Úlken ata. 5. Baba. 6. Túp ata. 7. Tek ata.

Sondaı-aq, adamdar atasynan tómen qaraı ataǵanda bylaısha atatek jalǵasady: ata, áke, bala, nemere, shóbere, shópshek, nemene. Munan soń týystyń ataýlar ári qaraı: júrejat, týajat, juraǵat, jat juraǵat, jegjat, jamaǵaıyn bolyp kete beredi. Jeti atalyq ustanym árbir qazaqtyń, búkil halyqtyń babalar rýhy aldynda ishteı jaýapkershilik sezimin oıatatyn kúshke ıe.
Ol – etnıkalyq tutastyqtyń qýatty arqaýy, temirqazyǵy. Sol sebepti ata-babalarymyz: «Jeti atasyn bilmegen: jetesiz», «Ata – tegin aıtqannyń aıyby joq» dep urpaqtaryna jeti atasyn bilýdi ósıet, amanat etip aıtyp ketken. Qazaqtar bala, nemere, shóbere, shópshek, nemene, týajat, júrejatty «Jeti pusty» dep te ataıdy.
Jeti qazyna. Ol jóninde pikir talasy kóp. Alaıda qazaqtar ertede jeti qazynaǵa mynalardy jatqyzǵan: 1. Er jigit. 2. Sulý áıel. 3. İlim-bilim. 4. Júırik at. 5. Qumaı tazy. 6. Qyran búrkit. 7. Beren myltyq.
Qazaqtar jeti qazynany «jeti yrys» dep tanyp, oǵan mynalardy jatqyzǵan: 1. Adamnyń aqyl-oıy, sanasy. 2. Densaýlyq. 3. Aq jaýlyq (erdiń jary). 4. Bala (ómir jalǵasy). 5. Kóńil (kóńil men peıil keń bolsa, yntymaq, bereke ornaıdy). 6. Jer («Jersiz – el tul, ersiz – jer tul»). 7. It.

Jigittiń jeti qazynasy
Júrdek aty –jigit qany, qanaty
Qyran búrkit – qarym kúshi, qýaty.
Qumaı tazy - bastan berik senimi,
Aq myltyǵy – sónbes oty, serigi
Almas kezdik – jigit sýsy, hám mysy
Aý jylymy – amal, aıla, ádisi
Qara qaqpan serti sebi tirliktiń
Osy jeti qazynasy jigittiń.

Al, Islam ańyzy boıynsha, jeti qazynaǵa mynalar jatady:
1. Qydyr (qyzyr). Qydyr daryǵan adam baı bolady.
2. Baq. Ol erekshe jaratylǵan qudiret ıesi. Baq darymaıdy, qonady.
3. Aqyl (Baılyq pen baqyttyń tiregi).
4. Densaýlyq.
5. Aq jaýlyq.
6. Tuz (Ol – Allanyń adamdar men jan-janýarlarǵa bergen nesibesi, taýsylmaıtyn keni).
7. It. (Adam Ata men Haýa Ananyń alǵashqy serigi).
Qazaqtardan basqa halyqtarda da jeti qazyna týraly ózindik tanym, túsinik bar. Mysaly, grek ańyz - áńgimelerinde jeti qazynaǵa mynalar jatady: 1. Kók aspan. 2. Kún (barlyq zat onyń shýaǵynan nár alady). 3. Aı (túngi tirshilik nári). 4. Ot (Ot – Kúnniń jerdegi súldesi. Ony paıdalaný arqyly adamdar dúnıeniń tórt buryshyna tarady). 5. Sý. (sýsyz tirshilik joq). 6. Jer (tirshilik anasy). 7. It.
Jeti qat kók. Ol – aspan álemi týraly mıfologıalyq túsinik. Onyń úsh maǵynalyq sıpaty bar. Birinshisi: Allah Taǵala aspandy jeti qabatty etip jaratqan. «Allanyń jeti aspandy qabat-qabat etip jaratqanyn kórmedińder me?» (Quran Kárim, 72 súre, 14 aıat). Ekinshisi: jeti juldyzǵa baılanysty ataý. Olar: Aı, Mer- kýrıı (Ǵutrad), Sholpan (Zýh-ra), Kún, Mars (Mırrıh nemese Qyzyl juldyz), Iýpıter (Múshtarı), Satýrn (Zuhal). Úshinshisi: ejelgi túrkilik mıfologıalyq túsinik negizindegi maǵyna. Ol musylmandyq uǵymmen sińisip, umytylyp ketken.
Jeti qat jer. Ejelgi nanym-senim boıynsha olar mynandaı: 1. Tuńǵıyq. 2. Jylan. 3. Sý. 4. Qos balyq. 5. Qara tas. 6. Kók ógiz. 7. Jer. Jaratylystyń segizinshi qabaty – taǵdyrdyń talaıy jazylǵan «laıyq» atty jazý taqtasynan, toǵyzynshy qabaty – «kúrsi», «minber» jáne «taq» ornatylǵan táńirler áleminen turady.
Jetiqaraqshy. Ol – aspannyń soltústik jarty sharyndaǵy shoqjuldyz. Onyń 1, 8 kórinerlik juldyzdyq shamaǵa deıin jaltyrap kórinetin eń jaryq juldyzdary – Alıot pen Dýbke. Jetiqaraqshynyń jaryq jeti juldyzdyń syrtqy pishini shómish tárizdi. Onyń shetki eki juldyzy boıynsha Temirqazyq juldyzyn tabýǵa bolady.

Jetiqaraqshy naýryz, sáýir aılarynda jaqsy kórinedi. Temirqazyqty aınala qozǵalatyn jetiqaraqshy arqyly jer taraptary men túngi mezgildi aıyrýǵa bolady.

Aptanyń jeti kúni. Olar: dúısenbi, seısenbi, sársenbi, beısenbi, juma, senbi, jeksenbi. Kempirqosaqtyń jeti túsi. Jaryq mynandaı jeti tústen turady: qyzyl, qyzǵylt-sary, sary, jasyl, kógildir, kók jáne kúlgin. Kún sáýlesi jańbyr tamshysyna túskende, jaryqtyń jeti túsi synyp, tamshy arasynan kórinip, kempirqosaq paıda bolady.

Jeti jarǵy. Ol – Táýke han (1678-1718) tusynda qabyldanǵan qazaq halqynyń dástúrli ádet-ǵuryp zańdarynyń jınaǵy. Táýke han «Qasym hannyń qasqa joly» men «Esim hannyń eski jolyn» odan ári jetildirý arqyly osynaý zań júıesin ómirge ákelgen. Ol 20-ǵasyrdyń basyna deıin qoldanylyp keldi. «Jeti jarǵy» dep atalýy Táýke hannyń burynǵy zańdarǵa engizgen jeti ózgertýine baılanysty» deıtin tujyrym bar. Ol jeti ózgeris mynandaı:
1. «Halyqtyń hany, sultany, pir -ázireti qastan óltirilse, olardyń árqaısysy úshin jeti kisiniń quny mólsherinde qun tólensin».
2. «Tóreler men qojalardyń jaı qatardaǵy bireýi ólse, olardyń árqaısysyna eki kisiniń quny tólensin».
3. «Syrttan kirgen adam úıge kirerde minip kelgen atyn bosaǵaǵa baılaǵandyqtan, bireýdi teýip óltirse, bútin qun, úıdiń japsaryna baılaǵan at teýip óltirse, jarty qun, al úıdiń artyna baılaǵan at teýip óltirse, tek at-ton aıyp tartady».
4. «Ata-anasyn týǵan balasy renjitip, qarsy kelip, qol jumsasa, onda ol balany ata-ana óltirse de erikti, suraýsyz bolady».
5. «Kámeletke jetken balasy týǵan ata-anasyna til tıgizip sókkeni úshin (qol tıgizbese) qara sıyrǵa ne qara esekke teris mingizip, moıynyna qurym ilip, aýyldy aınaldyrý kerek».
6. «Quıryq – baýyr jesip, quda bolǵan soń aq bataly jesir basqaǵa ketse, oǵan berilgen qalyńmal jesir ıesine túgel qaıtarylyp, onyń ústine qalyńsyz qyz nemese bir qyzdyń qalyńmaly beriledi».
7. «Ury aıyr túıege nar, atqa arýana, taılaqqa, atan, taıǵa at, qoıǵa tana tóleıdi. Onyń ústine úsh toǵyz aıyp tóleıdi».

Árıne, bul jeti ózgeristen basqa da «Jeti jarǵyda» jer daýy, otbasy, neke zańy, qylmys pen qun daýy, kýálik etý, ant berý, tonaýshylyq jáne taǵy da basqa jaǵdaılarǵa, rásimderge baılanysty ádet-ǵuryp, zań sharalary óz kórinisin tapqan. Jeti jut. Bular:
1. Qurǵaqshylyq.
2. Jut (mal qyrylý).
3. Órt.
4. Oba (aýrý).
5. Soǵys.
6. Topan sý.
7. Zilzala (jer silkiný).

Jeti joq. Ol bylaı: 1. Jerde ólsheý joq. 2. Aspanda tireýish joq. 3. Tasta tamyr joq. 4. Tasbaqada talaq joq. 5. Allahta baýyr joq. 6. Aqqýda sút joq. 7. Jylqyda ót joq.

Jeti jetim. Bul jóninde mynandaı danalyq sózder bar: Tyńdamaǵan sóz jetim, Kıýsiz tozǵan bóz jetim. Iesiz qalǵan jer jetim. Basshysy joq el jetim. Aqqý, qazsyz kól jetim. Jerinen aıyrylǵan er jetim. Zamandasy qalmasa – Bárinen de sol jetim.
Jeti ǵashyq. Halyqtyń án – jyrynda jeti ǵashyq mynandaı eki nusqada kezdesedi:
a) Láıli – Májnún, Júsip – Zylıha, Farhad – Shyryn, Tahır – Zýhra, Arzý – Qambar, Ýálık – Ǵarra, Ýákı – Kúlshah.
á) Láıli – Májnún, Júsip – Zylıha, Farhad – Shyryn, Bahram – Kúlánda, Seıpilmálik – Bádiǵul, Bozjigit – Anýla (keı nusqada Qarashash), Zıada – Horly (Horly - Ǵaıyn).
Álemdegi jeti sanymen atalatyn keremetter Vavılondyqtardyń túsiniginshe, álemde jeti planeta bar. Sol sebepti olardyń ǵıbadathanalary da jeti deńgeıli. Birqatar dinderde de jeti sany kıeli: evreılerdiń balaýyz qoıǵyshy, shyraǵdandary, menorlary jetiden.
Islam dininde Jeti aspan: kúmis, altyn, merýert, aq altyn, jaqut, anartas jáne ǵajaıyp jaryq. Jeti shárip: Mekke shárip, Mádına shárip, Buhar shárip, Sham shárip, Qatym shárip, Quddys (Mysyr) shárip, Kálám shárip (Quran).
Jeti tozaq:
1. Saǵır.
2. Lazo.
3. Saqar.
4. Jahım.
5. Jahannam.
6. Haýıa.
7. Hatoma.
Hrıstıan dininde Jeti sany: senim, úmit, qaıyrymdylyq, ádilettilik, sabyrlyq, aqyldylyq jáne rýhtyń kúshi.
Taýrat kitaby boıynsha: Qudaı 1 – kúni jaryqty, 2 – kúni aspandy, 3 – kúni jerdi, 4 – kúni Kún, Aı jáne juldyzdardy, 5 – kúni balyqtar men qustardy, 6 - kúni ańdar men adamdardy jaratqan, 7 – kúni dem alǵan. Bul álemdi jaratýǵa arnalǵan jeti kún dep atalady.
Ólimge sebepker jeti kúná:
1. Tamaqsaýlyq.
2. Jalqaýlyq.
3. Nápsiqumarlyq.
4. Órkókirektik.
5. Ashý.
6. Qyzǵanshaqtyq.
7. Sarańdyq.
Bul jeti kúnáni XV ǵasyrda sýretshi Ieronım joǵarydaǵy sýrette tamasha beınelegen.
Álemniń jeti keremeti Alǵashqy jeti keremet:
1. Egıpet pıramıdasy.
2. Vavılonnyń aspaly baǵy.
3. Ertedegi Artemıda hramy.
4. Olımpıadaǵy Zevstiń músini.
5. Galıkarnastaǵy Mavsol patshanyń tabythanasy.
6. Jerorta teńizi aralyǵyndaǵy Gelıostyń (Kún Qudaıy) qoldan jasalǵan músini.
7. Aleksandrıa maıagi.
Besinshi ǵasyrdan beri tanylǵan 7 keremet:
1. Rım kolızeıi.
2. Aleksandrıada jer astynda jol pishinde qazylǵan mazarlar.
3. Qytaıdyń uly qorǵany.
4. Anglıadaǵy alyp tas qorǵan.
5. Italıadaǵy Pıza qısyq munarasy.
6. Qytaıdyń Nanjın qalasyndaǵy farfor munara.
7. Ystambuldaǵy áýlıe Sofıa ǵıbadathanasy.
Jeti kontınent. Olar: Afrıka, Antarktıda, Avstralıa, Eýropa, Soltústik jáne Ońtústik Amerıka.
Geptatlondaǵy (jetisaıys) sporttyń jeti túri. Olar: tosqaýyldarmen 100 metrge júgirý, bıiktikke sekirý, 200 metrge atý, uzyndyqqa sekirý, 800 metrge naıza laqtyrý.
«Jeti sany – baqytty san, ol - adamzattyń súıikti sany». Kóp halyqtyń túsinigi osyndaı.

Jeti ishekti qazaqtyń mýzykalyq aspaptary Syldyrmaq.
Qazaq erte zamanda kóshpendi halyq bolǵandyqtan, túrli mýzykalyq aspaptardy turmysta keńinen qoldanǵan. Aǵash, qysh, temir, múıiz sıaqty kúndelikti ómirde paıdalanatyn shıkizattan alýan túrli aspaptardy jasap shyǵarǵan. Alǵashynda ol sharýashylyqqa qajet buıym bolsa, keıinnen yrǵaqty ustap turatyn mýzykalyq aspapqa aınalǵan. Sonyń biri silkimeli aspap – syldyrmaq.

Árbir uryp oınaıtyn aspaptyń ózindik erekshelikteri bar. Olardyń syr-sıpaty men ereksheligi tembrlik jáne dınamıkalyq dybystalýyna qaraı aıqyndalady. Sondaı-aq Orta Azıa halyqtary men latyn amerıkasy elderinde bir-birine uqsas aspaptar kóp kezdesedi. Sonyń biri - marakas aspabynyń qazaqı formasyn mýzykanttar ózi oılap tapqan. Halqymyz tórt túlik maldyń etin jep, kólik retinde paıdalanýdan bólek, onyń súıegin de kádege jaratqan. Sonyń biri - at tuıaǵynyń dúrsili sıaqty maldyń júrisin bildiretin aspap - múıizshe. Ol erte zamanda áýendi súıemeldeýshi aspap retinde qoldanylǵan.

Sheberler nemese mýzykanttar aspaptyń dybystalýyna qaraı onyń sanyn qasıetti 7 sanyna deıin jetkizgen. Al olarǵa qoldanylǵan shıkizatty Qazaqstannyń ár aımaǵyndaǵy jáne ár túrli jastaǵy iri qaranyń súıekterinen jınaıtyn bolǵan.

Jetigen - qazaq halqynyń kóp ishekti shertpeli aspaby. Jalpy turqy uzynsha, jáshik tektes etip jasalady. Betine juqa taqtaıdan qaqpaq jabylyp, ún beretin oıyqtary salynady. Jetigen — jasalýy da, oınalý ádis-tásili de óte kúrdeli aspap. Erterekte el arasynda saqtalǵan kóne Jetigenniń ishegi attyń qylynan taǵylyp, tıektiń ornyna asyqtar paıdalanylatyn bolǵan. Aspaptyń qulaq kúıi osy asyqtardy árli-berli jyljytý arqyly keltirilgen. İshek sandary jeteý bolǵandyqtan, aspap Jetigen atalǵan. Jetigenniń notalyq júıesin anyqtaǵan ǵalym - zertteýshi B. Sarybaev boldy. Jetigen aspabyna baılanysty ony ertede jeti ulynan aıyrylǵan kúıshi - ónerpaz jasap, “Jetigenniń jeti kúıin” shyǵarypty deıtin ańyz bar. Aspaptyq-folklorlyq mýzykamyzda erekshe oryn alatyn bul aspap 1970 jyldan beri T. Sarybaev, E. Qusaıynov, S. Merekeev, t. b. mýzykashylardyń oryndaýynda jańasha sıpatqa ıe boldy. Jetigen aspabynyń qazirgi sheberler jasaǵan úlgisiniń dybys aýqymy 2 — 2, 5 oktavaǵa deıin jetkizildi. Qazaq halyq mýzyka aspaptary murajaıynda Jetigen aspabynyń etnografıalyq sıpattamalar boıynsha jasalǵan kóne úlgisi men jetildirilgen úlgileri saqtalǵan.

Qorytyndy
Qazaq halqynda 7 sany - erte zamandardan kıeli san bolyp esepteledi. Ol degenimiz - 7 qazyna, ulttyq taǵamdardaǵy 7 túrli qospalar, álemniń
7 keremeti, aptanyń 7 kúni, kempirqosaqtyń 7 túsi, Jetiqaraqshy juldyzy t. b. Ertegilerde 7 batyr, 7 aǵaıyndy, 7 ul, 7 qyz...t. s. sıaqty bolyp kezdesedi. Bastapqyda balalar qazaq tilinde aptanyń jeti kúnin eske túsirdi. Halqymyzdyń ejelgi dástúriniń biri, bala týǵannan keıin 7 kúnnen keıin toılap, adam dúnıeden ótkennen keıin 7 kúnnen keıin jetisin ótkizedi.

Eger adam 7 ulttyń tilin biletin bolsa – dana adam bolyp esepteledi. Qazaqtarda mynadaı yrym bar, kimde-kim óz janynda jaısyzdyq sezinetin bolsa, óziniń nemese jaqyndarynyń ómirine qaýip tónip turǵanyn sezinip, kıeli juma kúni - 7 shelpek pisiredi. Bul 7 shelpekti 7 úıge taratyp berý kerek. Sondaı-aq shelpekti jegen adam «Qabyl bolsyn» dep, al bergen adam «Áýmın» dep aıtý kerek. Osy turǵyda qazaqtarda «Óli razy bolmaı, tiri baıymaıdy» degen maqal bar. Iaǵnı, osylaı arýaqtardy eske alyp otyrsa adamnyń ómirde joly bolyp otyrady, arýaqtar qoldap, qoshtap júredi degen maǵyna beredi. Sol sebepti de 7 sany sáttilik, yrys-bereke ákeletin kıeli san bolyp esepteledi.
Aqyrtas jónindegi ańyz boıynsha, asa zor deneli de kúshti qurylysshy ketpenimen jeti jerge tastaǵan topyraǵynan jeti tóbe paıda bolǵan. Al,
«Alpamys batyr» eposynda Baıbóri men Analyq bir bala kóterý úshin dúnıeniń jarymyn aralap, jeti áýlıeniń zırattaryna túnep júrip armandaryna jetken...
Iá, shynynda da bizdiń álemde qyzyqty ári jumbaq jaıttar óte kóp kezdesedi. Al, tarıh dástúrimizdegi qupıalar men ashylymdar qanshama deseńizshi!

Paıdalanǵan ádebıetter:
1. Bári de sandar týraly, Almatykitap 2008jyl
2. Qazaq ensıklopedıasy 3-tom, Almaty 2011
3. Jeti qazyna, Seıit Kenjeahmetuly, 1 kitap
4. Internet materıaldarynan

Qyzylorda oblysy, Qarmaqshy aýdany
Ahmetjan Janpeıisov atyndaǵy №105 qazaq orta mektebi,
10 «A» synyp oqýshysy Orynbaeva Gúljan Bekmahanqyzy
Jetekshisi: «Matematıka» pániniń muǵalimi Joryqbaeva Indıra