InfoHub Logo

Keshegi bolǵan órttiń shoqtary áli sóne qoımaǵan. Óńirdegi kúıgen jerler menmundalap kózge urady. Temir qoranyń janynan túnimen ot óshirýge kúshin salyp ústi-basyna tútin ıisi sińip, betteri qara qojalaq bolǵan bir top jumyskerler ótip bara jatyp, ólgen janýarlardyń kózderin qolymen jumyp júrgen taqyrǵa qarap ishteı aıasa da, osyǵan deıingi ıeleriniń ámirin oryndap.

— Eı, taqyr! Seni Baıekeń shaqyryp jatyr! — dep ári qaraı adym tastaı almaı jan-jaǵyna qarap, bir mezet toqtap turyp, keıinnen "bul jerdi jelkemizdiń shuqyry kórsin" degendeı shapshań basty. Sózderin estigen taqyr kóń tústes tisterin kórsetip jymıyp, qojaıynyna asyqty.

Ony adam retinde qarastyrý qoldan kelmegendikten onyń esimin kishi áriptermen jazylatyn. Denesi alpamsa bolsa da, ıesin kórgende ıtteı buralaqtap qalatyn. Butynda jamaýdan saý jeri qalmaǵan eski shalbar, denesinde de sol, basy alasa jáne bıik pıramıdanyń qosyndysy tárizdes, taz tóbesindegi shashy aıǵa tigilgen tý syńdy, kózi shúńireıgen bolsa da, betiniń jartysyna bılik etken murynnyń ushyn iletin.

Balalary men áıelin jer qoıynyna tapsyryp, jany ezilip turǵan qojaıyn aıaǵyna kelip oratyldy. Baıekeń yzasy men qaıǵysyna sebepker jandy kórgendeı baıaǵy ádetinshe sabalap, tepkileı jóneldi. Kózdegi jas óksik shaqyryp sózderi úzik-úzik estiledi.

— ... otbasymmen birge .... bermediń? .... qutqaryp...? Men.... be? .... balasy!

Úırengen tánge tepki sıpaǵanmen teń. Baıekeńniń áreketine ol kóń tústes tisterin kórsetedi. Túrin kórgennen ashýy men qaıǵysy eseleı túsedi.

Atyrapqa qany shashyrap ólip bara jatqan kún jan-jaǵyna muńmen qarap sońǵy demin alýda. Órtke oranǵan mal ıesiniń aıaq astynda taqyr jatyr.

— taqyr, endi sen túgili ózimdi de asyraı almaımyn. Ózgeler syńdy órtten aman qalǵan zattaryńdy jıyp, óz betińmen ómir súr, meni tastap ket! -degen sózderdi maqul kórgen kedeı ketkendeı edi, biraq kóp uzamaı dala qoıanyn kóterip ákelip, Baıekeńniń qolyna tabystady. 

Qojaıynnyń kózinen qýanysh aralas jas shyǵyp, kúlki lebi sezildi. Baıekeńe qarap ol da kóń tústes tisterin kórsetti. Myrza onyń rızalyǵynan soń qolyndaǵy jany úshin qorqynysh sezimine baǵynyp, dirilge boı aldyrǵan janýardy erkindikke jiberdi. Artynan taqyr qýmaqshy bolǵan, biraq ıesi toqtatty.

— Toqta! Men saǵan aıtý keregimdi aıtaıyn. — dep, aýyr kúrsinip sózin sabaqtady. taqyr túsingendeı Baıekeńniń aıaqtarynyń astyna ornalasty. 

— Qudaı máńgi ádil, qudaı bizdi keshirmeıdi. Atalarymyz alǵan qarǵys jazasy endi meniń moıynymda. Túngi ýaqıǵa oǵan kýá! — dep sózin aıaqtap, biraz únsizdikke jol berdi. Osy aıtylǵandardyń birine taqyr túsinbese de quran sózindeı kórip muqıat tyńdap, kóń tústes tisterin kórsetti — ertegi aıtyp bereıin be? — degen ıesiniń usynysyna adal ıt yrjıǵan qalpyn buzbaı basyn ızedi.

— Olaı bolsa tyńda! Ótken bir zamanda Tońbaı degen dáýletti zulym ómir súripti. Zulymdyǵynyń sebebi onyń baqytsyz ǵumyrynda. Mysaly kimge úılense sol adamdar qashyp ketedi, ózderine qol jumsaıdy nemese dúnıege tek qyz bala ǵana ákeletin. Óziniń sátsizdigi úshin ózgelerdi kóre almaı, sol jandardyń shańyraqtaryn qulatpaǵansha tynysh tapaıdy eken. Sóıtip júrgende qol astyndaǵy baqtashynyń áıeliniń kózi jaryp dúnıege ul týyp, úılerine nur kirgenin baıqap qalady. Oǵan kóziniń qyry túsip, ishinde qyl aınalmaı jatsa-tursa oıy aýyp aılaǵa basady. "Eger meniń áıelim bolýǵa kelisimińdi bermeseń, kıeýiń men kúshigińdi ıtteı qańǵyrtyp, súıekterin kómýsiz qaldyram" — dep, shoshytyp onyń ruqsatymen óz shańyraǵyn kóteredi. Bar gáptan habary joq bıshara jarynyń áreketin satqyndyq kórip, oǵan degen sezimi keri aınaldy. Shydamy jetpeı balasyn alyp qashyp ketpek bolady, biraq Tońbaı ony da jipsiz baılaıdy. Solaısha kúnder men aılar ótedi baıdyń kúńinen ómirge Baısultan degen ul keledi.

Osy mezette taqyr kóń tústes tisterin kórsetip, saýsaǵymen qojaıynyn nusqap, keıin birden shoshynyp qolyn tartty.

— Iá, ol men, quldyń balasy seniń ákeń. Anamyz bizdi bir qursaqta kóterse de ákeńdi menen artyq kóretin. Aǵama degen qyzǵanysh óse kele jek kórýge aýysty. Sóıtip júrgende ol úılendi, ómirge sen keldiń. Men ákem taǵdyryn qaıtaladym. Tońbaı jasaǵan tirliktiń bárin aınytpaı jasadym, biraq bir nárse ózgesheleý boldy. Ol seniń anańnyń minezi. Aǵam men seni qutqarý úshin óz tánin emes, janyn qurbandyqqa shaldy. Qaıǵyǵa shydaı almaǵan aǵam kóp uzamaı izinen ketti.

Taqyrdyń kózi ózgerip balalyqpen rızashylyq joǵalyp, orynyna "kek" atty qan quıylyp jatqandaı.  Ol ıesiniń aıaǵy astynan kóterilip qasyna otyrdy. Baıekeń nazar aýdarǵan da joq

— úılenip jan sany ósti, qazir óshti — dep kúbirlep jańa qabirdiń topyraǵyn ýysyna toltyryp, keıin jerge tógip — bizdiń taǵdyrlar qaıta kelmesi úshin jalǵyz qalǵan jetimekti óltirmek boldym. Biraq ne istesem de perishte mańdaıynan sıpaǵan jan ekensiń! Ash ıtterge talattym, ash-jalańash dalaǵa qýdym, qasqyr shapsa jaryp keter degen oımen qoılardyń arasynda qaldyrdym, sońynda basyńa túıe terisin jaýyp aqylyńdy shaıdym, jalańash aıazda qaldyrdym, biraq bar áreket zaıa ketti, ólmeıtuǵyn batyr urpaǵy kórinesiń. Senen qutylý qolymnan kelmegen soń, seni talaǵan ıttershe tárbıe berdim.

Taqyr taǵy jymıdy biraq kóń tústes tisterin kórsetken joq.

— Bir kúnde bárinen aıryldym. Baılyqsyz da ómir súrýge bolady ǵoı, biraq otbasymnyń qaıǵysy meni óltiredi — dep, janary jasqa tolyp — qarǵys atqan urpaqtyń taǵdyry tálkek! Túsinesiń be? — dep aıaq astyna qarady, biraq Taqyr ol jerde joq. Qasynda otyrǵanyn kórgende aınalyp túse jazdady. Kózderine qarap buryńǵy ıtti tanı almaı biraz otyrdy da, moıynyna jarmasyp alysa bastady

— Nege meni otbasymmen birge ólýge bermediń? Nege meni ǵana qutqaryp qaldyń? Men saǵan qutqar dedim be? Shaqyrdym ba? — dep ústine shyǵyp soqqylap jatyr, al ıttiń tárbıesin alǵan Taqyrdyń adaldyǵyna beriktigi ıesine qarsy qol kótertkizbeı, jaı ǵana qorǵanýǵa jarady. Baıekeń sharshap orynyna turyp, qarsylasynyń shabýylyn kútti, biraq boljamy bola qoıǵan joq.

— Ómir menen teris aınalǵanda sen nege qaldyń? Bar sen de ket! — dese de, Taqyr únsiz — Ket degende ıt te ketedi — dep ashýmen júzine nazar aýdarǵanda adal quly "Seniń qaıǵyńdy kórý qýanyshynan aıyrma" degendeı kóń tústes tisterin kórsetip jymıdy.

---