Táýelsizdik tańy
Taqyryby: Táýelsizdik tańy
Maqsaty: Jeltoqsan oqıǵasy arqyly júzdegen jyldar boıy babalarymyzdyń armandaǵan egemendigine qol jetkizý jolynda talaı bozdaqtarymyzdyń jalǵan aıyppen qurban bolǵandaryn oqýshylarǵa jete uǵyndyrý; oqýshylardyń dúnıetanymyn keńeıtý, Otandy súıýge, qurmetteýge, adamgershilikke, ádilettilikke, el men jerdiń qadir – qasıetin uǵynýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqtada jınaqtalǵan sýretter, qanatty sózder.
Barysy:
Muǵalim: Qurmetti qonaqtar, ulaǵatty ustazdar men shákirtter! Búgin biz elimizdiń san myń jyldar boıy armandaǵan, sol jolda ǵasyrlar boıy naızanyń ushymen, erlerimizdiń eren isimen, keshegi dúnıeni dúr silkindirgen jeltoqsan oqıǵasymen kelgen, tarıhymyzda altyn áriptermen jazylyp qalatyn Táýelsizdik merekesine arnalǵan «Táýelsizdik tańy» atty keshimizdi nazarlaryńyzǵa usynamyz.
1 – oqýshy: - Egemen elimizdiń eń ulyq, eń qasterli merekesi – Táýelsizdik kúni. Táýelsizdiktiń tal besiginde terbelgen ardaqty aǵaıyndar, mereke qutty bolsyn!
2 – oqýshy: - Táýelsizdiktiń túp – tamyry Jeltoqsan oqıǵasyna tikeleı baılanysty ekenine eshkim daý aıta qoımas. Desek te, 1986 jyldyń qaıǵyly jeltoqsany bir kúngi ne bir jylǵy narazylyqt yń kórinisi bolmasa kerek.
3 – oqýshy: Osydan 25 jyl buryn, ıaǵnı 1986 jyly Almatynyń bas alańynda Jeltoqsan oqıǵasy boldy. Bul oqıǵa dúnıeni dúr silkindirdi. Bul jeltoqsan kóterilisine qazaq el aýzynda júrgen, tarıhta aty qalǵan Qaırat Rysqulbekov, Erbol Sypataev, Lázzat Asanova jáne t.b. apalarymyz ben aǵalarymyz qatysty. 1986 jyly jeltoqsandaǵy kóteriliske jastar eshbir oımen barǵan joq. Olar beıbit jolmen táýelsizdikke qol jetkizý úshin qatysqan.
Slaıd «Jeltoqsan oqıǵasy». Interaktıvti taqtaǵa nazar aýdaraıyq.
4 – oqýshy: Qasqaldaq ushyp kóline,
Shúregeı kelip qonǵan kún.
Qyrandy qýyp kóginen,
Qarǵalar bılik alǵan kún.
5- oqýshy: Nashaqor dep, ultshyl dep,
Qazaqqa kúıe jaqqan kún.
Bazary ketip bir kúnde,
Qaıǵyǵa halyq batqan kún.
6- oqýshy: Qaqaǵan qystyń yzǵary,
Súıekten ótip ketken kún.
Qarakóz qazaq qyzdaryn,
OMON – dar bastan tepken kún.
7 – oqýshy: Qarıalar ıtke talanyp,
Er basyn kúrek shapqan kún,
Appaq qar qanǵa boıalyp,
Qyp – qyzyl muz bop jatqan kún.
8 – oqýshy: Ozbyrlyq kúshpen tunshyǵyp,
Úmittiń oty óshken kún.
Janyna tappaı bir shyndyq,
Er Qaırat qyrshyn ketken kún.
9 – oqýshy: El basyna týdy kún,
Qaıǵy ezip eldiń eńsesin.
Janshydy – aý janyn batpan muń,
Sol bir qarǵys atqan kún.
1 – kórinis: «Alańdaǵy jastar.»
2 – kórinis: «Aqtyq sóz.»
Tergeýshi: - Aıypker Qaırat Rysqulbekovty alyp kelińder!
(Áskerı adam Qaıratty alyp keledi.)
Tergeýshi: - Aıypker Rysqulbekov, Savıskııdi óltirgenińdi moıynda, moıyndasań jazań jeńildeıdi.
Qaırat: - «Joq» joq» men óltirgen joqpyn! Men jalamen ketip baramyn!
Elbeń – elbeń júgirgen,
Ebelek otqa semirgen,
Arǵymaq mingen jaratyp,
Aq saýyt kıgen temirden.
Alataýdaı babalar,
Árýaǵyńmen jebeı gór!
Kúnádan taza basym bar,
Jıyrma birde jasym bar.
Qasqaldaqtaı qanym bar,
Boztorǵaıdaı janym bar.
Alam deseń alyńdar.
Qazaq degen zatym bar,
Erkek toqty qurbandyq,
Atam deseń atyńdar!
Tergeýshi: - Sot keledi. Oryndaryńyzdan turyńyzdar!
Sot: - Aıypker Rysqulbekov qylmysty dep tanylyp, Qazaq KSRO Qylmystyq Kodeksiniń 60 – baby boıynsha 3 jyl jáne 65 – baby boıynsha 15 jyl bas bostandyǵynan aıyrylsyn. Qylmystyq Kodekstiń 173 – baby boıynsha jazalaýdyń eń aýyr túri - ólim jazasyna, atýǵa kesilsin!
Tergeýshi: - Aıypker Rysqulbekov, eń sońǵy aqtyq sózińdi aıt!
Qaırat: Týǵan jerdiń namysy,
Bóten qolda ketpesin!
«Jeltoqsan jeli» áni oryndalady.
3 – kórinis:
Qyz bala: Esińe al, esińe al, jas dostar,
Bul jerde batyr joq qol bastar.
Bul jerde júrekte muz jatyr,
Bul jerde órimdeı qyz jatyr.
Bul jerde máńgilik attanǵan,
Halqymnyń esinde saqtalǵan.
Bul jerde Lázzattyń qany bar,
Tankiniń astynda taptalǵan.
Qaırattyń anasy:
Oý, kózdiń jasyn bulaıyn,
Júrekti jedi – aý ýaıym.
Saǵan ǵumyr bermedi - aý,
Jarylqaǵysh qudaıym.
Mynaý netken zar zaman,
Júrektegi tar zaman.
Seni óltirgen dushpanǵa,
Zaýal kelsin Alladan!
Basshylarǵa unamaı,
El kózinshe jylamaı,
Anashyńnyń sharasyz,
Bozdaǵanyn bildiń be?!
Taı qulyndaı tebisken
Baýyryńnyń seni izdep,
Egilgenin bildiń be?!
Qulynym meniń qor boldy – aý,
Jeltoqsannyń qaıǵysy
San anaǵa sor boldy- aý!
Lázzattyń anasy: Bota kóziń botalap,
Qıanattan qatalap,
Dál on alty jasyńda
Qyrshynyńnan qıyldyń,
Qara jerge buıyrdyń.
Qysqa kúndeı qyzaryp,
Battyń – aý sen, Lázzatym!
Eliń úshin azapty,
Tarttyń – aý sen, Lázzatym!
Aıdaı appaq qyzymdy
Aıamaǵan qanisher,
Týdy eken bilmeımin,
Qaı anadan qanisher!
Lázzattyń sózi:
Mine, men de jatyrmyn,
Aqjazyqtyń túbinde.
Meni óltirgen tankıst jigit,
Tirimisiń búginde?
Tiri júrseń ótken kúndi
Eske alǵannyń nesi bar?
Jeltoqsanda qurban bolǵan
Lázzat qyzdy esińe al.
Jas ómirdiń qyrshyn gúlin
Qıyp túsken qanisher!
16 – da qıyldym men
Tabanynda tankiniń.
Lázzat atty qurbanymyn
Qazaq degen halqymnyń.
Týǵan halqym – qazaǵym.
Seniń úshin janamyn.
Endi qaıtip kórmeıik
Jeltoqsannyń azabyn!
Endi qaıtip kórmeıik
Jeltoqsannyń azabyn!
Án: «Qarabaýyr qasqaldaq»
4 – kórinis: «Tarıh ótkelderi»
Nemeresi: (ul bala) - Áje, atam ylǵı «Seniń bolashaǵyńdy oılaımyn, ótken ómirdi oılaımyn» deıdi Atamnyń ótken ómiri qandaı?
Ájesi: - E, balam, atań, ata – babań ne kórmedi deısiń? 1723 jyly jońǵar shapqynshylyǵy, 1930 – 1932 jyldardaǵy alapat ashtyq, odan 1937 – 1938 jyldardaǵy aǵalarymyzdyń jazyqsyz jazaǵa ushyraýy. . . 1986 jyly Táýelsizdik jolynda jastarymyz ereýilge shyqty. Mine, ótken ómir. Buǵan da táýbá. Elimiz óz Táýelsizdigimizdi alyp, egemendi el boldyq.
10 – oqýshy: - Arada 4 jyl ótken soń, 1990 jyly 17 jeltoqsanda sol alańǵa eskertkish taqta qoıylyp, jeltoqsan oqıǵasyn zertteý komısıasynyń tóraǵasy Muhtar Shahanov jastarǵa arnalǵan jalyndy óleńin jazdy.
17 jeltoqsan Respýblıkalyq jańarý kúni dep jarıalandy.
Muǵalim: - «Egemendik» degen osy. Endi, mine, jelbiregen kók baıraǵymyz, aıbyndy ánuranymyz, jarqyraǵan eltańbamyz tórimizde ilýli tur. Egemendi elimizdiń keleshegi úshin janyn pıda etken jas qyrshyn Qaırat sıaqty aǵalaryńdy, Lázzat sıaqty apalaryńdy umytpańdar, árqashan este saqtańdar!
Maqsaty: Jeltoqsan oqıǵasy arqyly júzdegen jyldar boıy babalarymyzdyń armandaǵan egemendigine qol jetkizý jolynda talaı bozdaqtarymyzdyń jalǵan aıyppen qurban bolǵandaryn oqýshylarǵa jete uǵyndyrý; oqýshylardyń dúnıetanymyn keńeıtý, Otandy súıýge, qurmetteýge, adamgershilikke, ádilettilikke, el men jerdiń qadir – qasıetin uǵynýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqtada jınaqtalǵan sýretter, qanatty sózder.
Barysy:
Muǵalim: Qurmetti qonaqtar, ulaǵatty ustazdar men shákirtter! Búgin biz elimizdiń san myń jyldar boıy armandaǵan, sol jolda ǵasyrlar boıy naızanyń ushymen, erlerimizdiń eren isimen, keshegi dúnıeni dúr silkindirgen jeltoqsan oqıǵasymen kelgen, tarıhymyzda altyn áriptermen jazylyp qalatyn Táýelsizdik merekesine arnalǵan «Táýelsizdik tańy» atty keshimizdi nazarlaryńyzǵa usynamyz.
1 – oqýshy: - Egemen elimizdiń eń ulyq, eń qasterli merekesi – Táýelsizdik kúni. Táýelsizdiktiń tal besiginde terbelgen ardaqty aǵaıyndar, mereke qutty bolsyn!
2 – oqýshy: - Táýelsizdiktiń túp – tamyry Jeltoqsan oqıǵasyna tikeleı baılanysty ekenine eshkim daý aıta qoımas. Desek te, 1986 jyldyń qaıǵyly jeltoqsany bir kúngi ne bir jylǵy narazylyqt yń kórinisi bolmasa kerek.
3 – oqýshy: Osydan 25 jyl buryn, ıaǵnı 1986 jyly Almatynyń bas alańynda Jeltoqsan oqıǵasy boldy. Bul oqıǵa dúnıeni dúr silkindirdi. Bul jeltoqsan kóterilisine qazaq el aýzynda júrgen, tarıhta aty qalǵan Qaırat Rysqulbekov, Erbol Sypataev, Lázzat Asanova jáne t.b. apalarymyz ben aǵalarymyz qatysty. 1986 jyly jeltoqsandaǵy kóteriliske jastar eshbir oımen barǵan joq. Olar beıbit jolmen táýelsizdikke qol jetkizý úshin qatysqan.
Slaıd «Jeltoqsan oqıǵasy». Interaktıvti taqtaǵa nazar aýdaraıyq.
4 – oqýshy: Qasqaldaq ushyp kóline,
Shúregeı kelip qonǵan kún.
Qyrandy qýyp kóginen,
Qarǵalar bılik alǵan kún.
5- oqýshy: Nashaqor dep, ultshyl dep,
Qazaqqa kúıe jaqqan kún.
Bazary ketip bir kúnde,
Qaıǵyǵa halyq batqan kún.
6- oqýshy: Qaqaǵan qystyń yzǵary,
Súıekten ótip ketken kún.
Qarakóz qazaq qyzdaryn,
OMON – dar bastan tepken kún.
7 – oqýshy: Qarıalar ıtke talanyp,
Er basyn kúrek shapqan kún,
Appaq qar qanǵa boıalyp,
Qyp – qyzyl muz bop jatqan kún.
8 – oqýshy: Ozbyrlyq kúshpen tunshyǵyp,
Úmittiń oty óshken kún.
Janyna tappaı bir shyndyq,
Er Qaırat qyrshyn ketken kún.
9 – oqýshy: El basyna týdy kún,
Qaıǵy ezip eldiń eńsesin.
Janshydy – aý janyn batpan muń,
Sol bir qarǵys atqan kún.
1 – kórinis: «Alańdaǵy jastar.»
2 – kórinis: «Aqtyq sóz.»
Tergeýshi: - Aıypker Qaırat Rysqulbekovty alyp kelińder!
(Áskerı adam Qaıratty alyp keledi.)
Tergeýshi: - Aıypker Rysqulbekov, Savıskııdi óltirgenińdi moıynda, moıyndasań jazań jeńildeıdi.
Qaırat: - «Joq» joq» men óltirgen joqpyn! Men jalamen ketip baramyn!
Elbeń – elbeń júgirgen,
Ebelek otqa semirgen,
Arǵymaq mingen jaratyp,
Aq saýyt kıgen temirden.
Alataýdaı babalar,
Árýaǵyńmen jebeı gór!
Kúnádan taza basym bar,
Jıyrma birde jasym bar.
Qasqaldaqtaı qanym bar,
Boztorǵaıdaı janym bar.
Alam deseń alyńdar.
Qazaq degen zatym bar,
Erkek toqty qurbandyq,
Atam deseń atyńdar!
Tergeýshi: - Sot keledi. Oryndaryńyzdan turyńyzdar!
Sot: - Aıypker Rysqulbekov qylmysty dep tanylyp, Qazaq KSRO Qylmystyq Kodeksiniń 60 – baby boıynsha 3 jyl jáne 65 – baby boıynsha 15 jyl bas bostandyǵynan aıyrylsyn. Qylmystyq Kodekstiń 173 – baby boıynsha jazalaýdyń eń aýyr túri - ólim jazasyna, atýǵa kesilsin!
Tergeýshi: - Aıypker Rysqulbekov, eń sońǵy aqtyq sózińdi aıt!
Qaırat: Týǵan jerdiń namysy,
Bóten qolda ketpesin!
«Jeltoqsan jeli» áni oryndalady.
3 – kórinis:
Qyz bala: Esińe al, esińe al, jas dostar,
Bul jerde batyr joq qol bastar.
Bul jerde júrekte muz jatyr,
Bul jerde órimdeı qyz jatyr.
Bul jerde máńgilik attanǵan,
Halqymnyń esinde saqtalǵan.
Bul jerde Lázzattyń qany bar,
Tankiniń astynda taptalǵan.
Qaırattyń anasy:
Oý, kózdiń jasyn bulaıyn,
Júrekti jedi – aý ýaıym.
Saǵan ǵumyr bermedi - aý,
Jarylqaǵysh qudaıym.
Mynaý netken zar zaman,
Júrektegi tar zaman.
Seni óltirgen dushpanǵa,
Zaýal kelsin Alladan!
Basshylarǵa unamaı,
El kózinshe jylamaı,
Anashyńnyń sharasyz,
Bozdaǵanyn bildiń be?!
Taı qulyndaı tebisken
Baýyryńnyń seni izdep,
Egilgenin bildiń be?!
Qulynym meniń qor boldy – aý,
Jeltoqsannyń qaıǵysy
San anaǵa sor boldy- aý!
Lázzattyń anasy: Bota kóziń botalap,
Qıanattan qatalap,
Dál on alty jasyńda
Qyrshynyńnan qıyldyń,
Qara jerge buıyrdyń.
Qysqa kúndeı qyzaryp,
Battyń – aý sen, Lázzatym!
Eliń úshin azapty,
Tarttyń – aý sen, Lázzatym!
Aıdaı appaq qyzymdy
Aıamaǵan qanisher,
Týdy eken bilmeımin,
Qaı anadan qanisher!
Lázzattyń sózi:
Mine, men de jatyrmyn,
Aqjazyqtyń túbinde.
Meni óltirgen tankıst jigit,
Tirimisiń búginde?
Tiri júrseń ótken kúndi
Eske alǵannyń nesi bar?
Jeltoqsanda qurban bolǵan
Lázzat qyzdy esińe al.
Jas ómirdiń qyrshyn gúlin
Qıyp túsken qanisher!
16 – da qıyldym men
Tabanynda tankiniń.
Lázzat atty qurbanymyn
Qazaq degen halqymnyń.
Týǵan halqym – qazaǵym.
Seniń úshin janamyn.
Endi qaıtip kórmeıik
Jeltoqsannyń azabyn!
Endi qaıtip kórmeıik
Jeltoqsannyń azabyn!
Án: «Qarabaýyr qasqaldaq»
4 – kórinis: «Tarıh ótkelderi»
Nemeresi: (ul bala) - Áje, atam ylǵı «Seniń bolashaǵyńdy oılaımyn, ótken ómirdi oılaımyn» deıdi Atamnyń ótken ómiri qandaı?
Ájesi: - E, balam, atań, ata – babań ne kórmedi deısiń? 1723 jyly jońǵar shapqynshylyǵy, 1930 – 1932 jyldardaǵy alapat ashtyq, odan 1937 – 1938 jyldardaǵy aǵalarymyzdyń jazyqsyz jazaǵa ushyraýy. . . 1986 jyly Táýelsizdik jolynda jastarymyz ereýilge shyqty. Mine, ótken ómir. Buǵan da táýbá. Elimiz óz Táýelsizdigimizdi alyp, egemendi el boldyq.
10 – oqýshy: - Arada 4 jyl ótken soń, 1990 jyly 17 jeltoqsanda sol alańǵa eskertkish taqta qoıylyp, jeltoqsan oqıǵasyn zertteý komısıasynyń tóraǵasy Muhtar Shahanov jastarǵa arnalǵan jalyndy óleńin jazdy.
17 jeltoqsan Respýblıkalyq jańarý kúni dep jarıalandy.
Muǵalim: - «Egemendik» degen osy. Endi, mine, jelbiregen kók baıraǵymyz, aıbyndy ánuranymyz, jarqyraǵan eltańbamyz tórimizde ilýli tur. Egemendi elimizdiń keleshegi úshin janyn pıda etken jas qyrshyn Qaırat sıaqty aǵalaryńdy, Lázzat sıaqty apalaryńdy umytpańdar, árqashan este saqtańdar!
You Might Also Like
