Shalqarym – qut mekenim
Sabaqtyń taqyryby: Shalqarym – qut mekenim[/b]
Sabaqtyń maqsaty:
1) Oqýshylardy Shalqar qalasynyń tarıhy, ondaǵy birtýar perzentteri, olardyń eńbekteri týraly maǵlumat berý.
2) Týǵan jerge degen súıispenshiligin arttyryp, eline degen maqtanysh sezimin oıatý
3) Týǵan jerin, elin súıýge, oǵan quremtpen qaraýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: Shalqar qalasy beınelengen býkletter, týǵan jer týraly jazylǵan kitaptar, Shalqar qalasynan shyqqan birtýar azamattardyń sýretteri.
Barysy:
1 – oqýshy:
Maǵynaly Shalqar degen at qandaı?
Mańǵaz dalam máńgi shalqyp jatqandaı.
Kúnniń kózi Shalqar jaqtan shyqqandaı,
Tańnyń ózi Shalqar jaqtan atqandaı.
2 –oqýshy:
Shalqarym, abyroıyń arta bersin,
Jurtshylyqqa belgili darhan elsiń.
140 jyldyq uly toıyń Shuǵylalym,
Ataq, baqyt, abyroı arta kelsin.
3 –oqýshy:
Shalqar aýdany — Aqtóbe oblysynyń ońtústik-shyǵysynda ornalasqan ákimshilik-aýmaqtyq bólinis. Alǵashynda 1921 jyly aýdan bolyp qurylǵan. 1922 jyly aýmaǵynda 6 bolys kiretin ýez, 1924 jyly 20 bolysy bar aýdan, 1932 jyly Aqtóbe oblysy qurylǵanda Shalqar aýdany bolyp quryldy. Keıin 1925 jyly naýryzda Shalqarǵa qala ataǵy berildi.
Bıyl Shalqar aýdanyna 140 jyl toldy. Osy merekege arnalǵan «Shalqarym – qut mekenim» atty tárbıe saǵatymyzdy bastaıyq.
Án: «Týǵan jer»
4 –oqýshy: Aýdan ekonomıkalyq damý qarqyny jóninen respýblıkadaǵy 160 aýdannyń alǵashqy segizdigine endi. Bul jalǵyz ákimshiliktiń ǵana emes, jalpy aýdan halqynyń birigip jumys jasaǵanynyń nátıjesi. Aýdandaǵy «Temirjol jóndeý» AQ, «Taý-Ken», «Jańatas-Prodakts», «Kóktas», «Qamqor-Vagon», «JBI-30», «Murager» jaýapkershiligi shekteýli seriktestikteri, shaǵyn naýbaıhanalary, t.b. ónimderi artty. Aýyl sharýashylyǵy salasynda úsh zańdy tulǵa, bes júzge jýyq sharýa qojalyqtary jumys jasaıdy.
5 –oqýshy:
Aqqýyndaı Shalqarymnyń qalqyǵan,
Ótti arýlar júreginde ar turǵan.
Eldiń myna, basyn ıip aldyńda
Aınalady baǵa jetpes parqyńnan.
6 –oqýshy:
Ystyq qoı keń Shalqardyń topyraǵy,
Alystan kóz tartady jotalary.
Súıemin jupar ıis jýsanyńdy
Júregim dúrsil qaǵyp, ot urady.
7 –oqýshy:
Ul – qyzdaryń eńbegińdi aqtasyn,
Qıyndyqtan taısalmaı, tek saqtasyn.
Keýdeńdegi áýlıeler – Esetteı,
Jelep, jebep árqashan da qorǵasyn.
8 –oqýshy:
Erlerim bar qadir tutar ótkenin,
Qaıta oraltyp ólgeni men óshkenin.
Elin súıer azamattar saý bolsyn,
Qutty bolsyn toıym búgin tekti Elim!
Án: «Shalqarym – máńgi saǵynysh»
9 –oqýshy:
Búginde qalamyzda kóptegen jańa ǵımarattar boı kóterip jatyr.M. Shymanuly men İ. Úrgenishbaev kósheleriniń qıylysynan 2216, 5 sharshy metr jerdi alyp jatqan el kóńilin qýantar eńseli meshit boı kóterýde. Bul meshit Dildá Qoqanovanyń demeýshiligimen jáne qoldaýymen boı kóterip jatyr.Bul jerde 250 oryndyq meshit úıi, 30 adamdyq medrese, 400 adamdyq as berý ortalyǵy salynýda. Meshit qurylysyn buryn osyndaı qasıetti oryndardy salyp mamandanǵan, qyryq adamnan turatyn qurylys brıgadasy sapaly júrgizýde. Imandylyqqa bet burǵan, adamgershilikti, adaldyqty janyna serik etken jandar úshin Allanyń bul úıi jamaǵatqa úlken qýanysh boldy.
10 –oqýshy:
Elbasy N.Nazarbaevtyń «100 mektep, 100 aýrýhana» baǵdarlamasy boıynsha 1200 oqýshyǵa arnalyp salynǵan sanaýly mektepterdiń biri. 2008 jyldyń aıaǵynda paıdalanylýǵa berilgen mektep zaman talabyna saı tolyq jabdyqtalǵan.Ǵımarat kólemi 21 056 sharshy metr, 3 qabatty, 6 bloktan turady. Mektepte 468 bala oqıdy. Balalar F.Vassermannyń «Bıoaqparattaný jáne sınergetıka» bilim berý tehnologıasy boıynsha oqytylady.
11 – oqýshy: Aýdanda jańa emhana men aýrýhana boı kóterdi. 2007 jyly aýdandyq aýrýhanadan densaýlyq saqtaý Mınıstrliginiń buıryqtaryna sáıkes emhana derbes bólindi.2007jyldyń qazan aıynda aýdandyq emhana jańadan salynǵan tıpti eki ǵımaratqa kóshti; emhana quramynda 12 dárigerlik ambýlatorıalar, 12 medısınalyq pýnkt qaraıdy. Halyqqa dárigerlik medısınalyq kómek kórsetýdiń deńgeıi kóterildi, jańadan zamanǵa saı medısınalyq qural-jabdyqtar alyndy, turǵyndardyń emdelýine, medısınalyq qyzmetkerlerge barlyq jaǵdaı jasalynǵan.
12 – oqýshy: 2006 jyly Aýdandyq aýrýhana ǵımaraty salynyp, aýrýhana jańa ǵımaratqa kóshirildi, burynǵy aýrýhana ǵımaratyna týberkýlez aýrýlaryna qarsy jańadan ashylǵan 60 koıkilik (tósek) aýrýhana ornalasty.
Taǵy bir jańalyǵymyz — bıyl Shalqar aýdanynda kelip oqıtyn balalardyń kóptigine baılanysty, aýdan ortalyǵynan jergilikti ákimshilikpen kelise otyryp, jańa Báıishev koleji salyndy. Bul Shalqar men oǵan jaqyn ornalasqan aýdandardyń balalary úshin úlken qýanysh.
Án: «Shalqar valisi»
13 – oqýshy: Shalqar aýdanynyń halqy aýyly sharýashylyǵymen kóptep aınalysady. 2006 jyldyń basynda aýdanda 85, 0 myń qoı men eshki, 8, 2 myń jylqy, 8, 6 myń túıe, 10, 5 myń múıizdi iri qara boldy.
14 – oqýshy: Ónerkásip salasy boıynsha aýdanda “Kóktas-Aqtóbe”, “Jańa dáýir”, “Alaı” mıneraldy sý quıý sehtary, “Taý-ken”, “Aqtóbe — Jańatas”, Bershoǵyr qıyrshyq tas óńdeý z-ttary jáne vagon jóndeý sheberhanasy jumys isteıdi. 2006 jyly ónerkásiptik ónim óndirý kólemi 1007, 0 mıllıon teńgeni qurady.
15 – oqýshy: Áleýmettik sala boıynsha Shalqar aýdanynda jalpy bilim beretin 44 mektep, kásiptik-tehnıkalyq mektep, sport mektebi, 3 balalar baqshasy bar. Densaýlyq saqtaý salasynda aýdany emhana men aýrýhana, 1 aýyldyq aýrýhana, 6 otbasylyq-dárigerlik ambýlatorıa, 2 feldshilik-akýsherlik pýnkt, 10 feldshilik pýnkt qyzmet isteıdi. Shalqar temir jol stansıasynyń ambýlatorlyq ortalyǵy, “Aqnıet” JSHS-i, Shalqar qalasynda “Aqbóbek” saýyqtyrý ortalyǵy jumys isteıdi.
16 – oqýshy: Shalqar aýdany aýmaǵynda tarıhı-arheologıalyq jáne mádenı eskertkishter, qorǵandar men obalar saqtalǵan. Olar: Eset-Dáribaı mazary, Tuıaqbaı tamy, Toqpan kúmbezi, Balǵazyn kúmbezi, taǵy basqa.
17 – oqýshy: Shalqar qalasynyń perzentteri: Tileýuly Móńke bı, Eset Kótibaruly, Dostan bı, Keńes Odaǵynyń batyry İdiris Úrgenishbaev, asyl tuqymdy túıe ósirýshi Ázim Nıetuly, uly matematık bolǵan Dáýlet Úmbetjanuly, dúnıejúzine aty málim jazýshy Tahaýı Ahtanovtyń kindik qany Shalqarda tamǵan. Birneshe romannyń avtory Sara Myńjasarova Rahmanqyzy, ártis Baıedil Naýryzov, general T. Jalmuhanbetovtar, kúlki kerýeniniń máıegi Lıdıa Kadenova, salǵan áni syrnaıdaı Janar Aıjanova, ana tilimizdiń abyroıyn qorǵap júrgen Gúlmereke Sermaǵanbetqyzy Shalqar topyraǵynan jaralǵandar.
18 – oqýshy: 1675 – 1756 jyldary ómir keshken Móńkeni sóıletip kóreıikshi:
1. Kóldiń sýy ketip, tabany qalar,
Jylqynyń júırigi ketip, shabany qalar.
Sózdiń mańyzy ketip, majary qalar,
Áýlıeniń arýaǵy ketip, mazary qalar.
Adamnyń jaqsysy ketip, jamany qalar,
Aqyly joq sanasyzdyń zamany bolar.
2. ...Alashubar tiliń bolady,
Dúldámaldaý diniń bolady.
Áıeliń bazarshy bolady,
Erkegiń qazanshy bolady.
Buqarany qum alady,
Tórtkúldi sý alady.
3. Adam aqysyz jumys istemeıdi,
Dúnıeni túrlep kesteleıdi.
Ashyny – ashshy demeıdi,
Saǵynyp tamaq jemeıdi.
Tapqanyn olja deıdi,
Alham bilgenin molda deıdi.
Bir – birine qaryz bermeıdi,
Shaqyrmasa kórshi kórshige kirmeıdi.
19 – oqýshy: Halyqaralyq jarysta shashasyna shań juqtyrmaı shabytty ónerimen órge júzgen modeler Raýan Elýbaeva da qanym men tegim Shalqar dep maqtanady. Ol «Jaýqazyn», «Kostúm kompozısıasy», «Aqerke» kúı kitabynyń avtory. Raýan – alpystaı kúıdiń avtory. Olardyń birazy shet jerge taraǵan.
20 – oqýshy:
El boldyq, qazaq, el boldyq, -
Álemge atyń taralǵan.
Eldermen barsha teń boldyq,
Tańymyz atty aǵarǵan!
Jyrmenen shashý shashamyn,
Jandarǵa qazaq, jaralǵan,
Yntymaq birlik berik bop
Shaıqalmaı tursyn aq ordam.
Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń sózine jazylǵan Bekbolat Tileýhanovtyń áni «Elim meniń». Oryndaıtyn A. Esentúgel.
21 – oqýshy: Aq mármárdaı asyldan jasalǵan, Shalqar,
Ataǵyń elge ańyz bop taralǵan, Shalqar.
Jaǵalaı jurtym aıdynyńnan nár alǵan, Shalqar,
Jánnattaı jasyl jelekke oralǵan, Shalqar.
22 – oqýshy: Shalqarym meniń kóshińe kelem ilesip,
Keýdemde árkez izgilik deıtin gúl ósip.
Turǵyndaryńa baıandy baqyt tileımin,
Tatý ǵyp, barlyq qýanyshtarymdy bólisip.
Muǵalim: Qurmetti kórermender! Osymen Shalqar qalasynyń 140 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan merekelik konsertimiz aıaqtaldy. Toılaryńyz toıǵa ulassyn
Sabaqtyń maqsaty:
1) Oqýshylardy Shalqar qalasynyń tarıhy, ondaǵy birtýar perzentteri, olardyń eńbekteri týraly maǵlumat berý.
2) Týǵan jerge degen súıispenshiligin arttyryp, eline degen maqtanysh sezimin oıatý
3) Týǵan jerin, elin súıýge, oǵan quremtpen qaraýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: Shalqar qalasy beınelengen býkletter, týǵan jer týraly jazylǵan kitaptar, Shalqar qalasynan shyqqan birtýar azamattardyń sýretteri.
Barysy:
1 – oqýshy:
Maǵynaly Shalqar degen at qandaı?
Mańǵaz dalam máńgi shalqyp jatqandaı.
Kúnniń kózi Shalqar jaqtan shyqqandaı,
Tańnyń ózi Shalqar jaqtan atqandaı.
2 –oqýshy:
Shalqarym, abyroıyń arta bersin,
Jurtshylyqqa belgili darhan elsiń.
140 jyldyq uly toıyń Shuǵylalym,
Ataq, baqyt, abyroı arta kelsin.
3 –oqýshy:
Shalqar aýdany — Aqtóbe oblysynyń ońtústik-shyǵysynda ornalasqan ákimshilik-aýmaqtyq bólinis. Alǵashynda 1921 jyly aýdan bolyp qurylǵan. 1922 jyly aýmaǵynda 6 bolys kiretin ýez, 1924 jyly 20 bolysy bar aýdan, 1932 jyly Aqtóbe oblysy qurylǵanda Shalqar aýdany bolyp quryldy. Keıin 1925 jyly naýryzda Shalqarǵa qala ataǵy berildi.
Bıyl Shalqar aýdanyna 140 jyl toldy. Osy merekege arnalǵan «Shalqarym – qut mekenim» atty tárbıe saǵatymyzdy bastaıyq.
Án: «Týǵan jer»
4 –oqýshy: Aýdan ekonomıkalyq damý qarqyny jóninen respýblıkadaǵy 160 aýdannyń alǵashqy segizdigine endi. Bul jalǵyz ákimshiliktiń ǵana emes, jalpy aýdan halqynyń birigip jumys jasaǵanynyń nátıjesi. Aýdandaǵy «Temirjol jóndeý» AQ, «Taý-Ken», «Jańatas-Prodakts», «Kóktas», «Qamqor-Vagon», «JBI-30», «Murager» jaýapkershiligi shekteýli seriktestikteri, shaǵyn naýbaıhanalary, t.b. ónimderi artty. Aýyl sharýashylyǵy salasynda úsh zańdy tulǵa, bes júzge jýyq sharýa qojalyqtary jumys jasaıdy.
5 –oqýshy:
Aqqýyndaı Shalqarymnyń qalqyǵan,
Ótti arýlar júreginde ar turǵan.
Eldiń myna, basyn ıip aldyńda
Aınalady baǵa jetpes parqyńnan.
6 –oqýshy:
Ystyq qoı keń Shalqardyń topyraǵy,
Alystan kóz tartady jotalary.
Súıemin jupar ıis jýsanyńdy
Júregim dúrsil qaǵyp, ot urady.
7 –oqýshy:
Ul – qyzdaryń eńbegińdi aqtasyn,
Qıyndyqtan taısalmaı, tek saqtasyn.
Keýdeńdegi áýlıeler – Esetteı,
Jelep, jebep árqashan da qorǵasyn.
8 –oqýshy:
Erlerim bar qadir tutar ótkenin,
Qaıta oraltyp ólgeni men óshkenin.
Elin súıer azamattar saý bolsyn,
Qutty bolsyn toıym búgin tekti Elim!
Án: «Shalqarym – máńgi saǵynysh»
9 –oqýshy:
Búginde qalamyzda kóptegen jańa ǵımarattar boı kóterip jatyr.M. Shymanuly men İ. Úrgenishbaev kósheleriniń qıylysynan 2216, 5 sharshy metr jerdi alyp jatqan el kóńilin qýantar eńseli meshit boı kóterýde. Bul meshit Dildá Qoqanovanyń demeýshiligimen jáne qoldaýymen boı kóterip jatyr.Bul jerde 250 oryndyq meshit úıi, 30 adamdyq medrese, 400 adamdyq as berý ortalyǵy salynýda. Meshit qurylysyn buryn osyndaı qasıetti oryndardy salyp mamandanǵan, qyryq adamnan turatyn qurylys brıgadasy sapaly júrgizýde. Imandylyqqa bet burǵan, adamgershilikti, adaldyqty janyna serik etken jandar úshin Allanyń bul úıi jamaǵatqa úlken qýanysh boldy.
10 –oqýshy:
Elbasy N.Nazarbaevtyń «100 mektep, 100 aýrýhana» baǵdarlamasy boıynsha 1200 oqýshyǵa arnalyp salynǵan sanaýly mektepterdiń biri. 2008 jyldyń aıaǵynda paıdalanylýǵa berilgen mektep zaman talabyna saı tolyq jabdyqtalǵan.Ǵımarat kólemi 21 056 sharshy metr, 3 qabatty, 6 bloktan turady. Mektepte 468 bala oqıdy. Balalar F.Vassermannyń «Bıoaqparattaný jáne sınergetıka» bilim berý tehnologıasy boıynsha oqytylady.
11 – oqýshy: Aýdanda jańa emhana men aýrýhana boı kóterdi. 2007 jyly aýdandyq aýrýhanadan densaýlyq saqtaý Mınıstrliginiń buıryqtaryna sáıkes emhana derbes bólindi.2007jyldyń qazan aıynda aýdandyq emhana jańadan salynǵan tıpti eki ǵımaratqa kóshti; emhana quramynda 12 dárigerlik ambýlatorıalar, 12 medısınalyq pýnkt qaraıdy. Halyqqa dárigerlik medısınalyq kómek kórsetýdiń deńgeıi kóterildi, jańadan zamanǵa saı medısınalyq qural-jabdyqtar alyndy, turǵyndardyń emdelýine, medısınalyq qyzmetkerlerge barlyq jaǵdaı jasalynǵan.
12 – oqýshy: 2006 jyly Aýdandyq aýrýhana ǵımaraty salynyp, aýrýhana jańa ǵımaratqa kóshirildi, burynǵy aýrýhana ǵımaratyna týberkýlez aýrýlaryna qarsy jańadan ashylǵan 60 koıkilik (tósek) aýrýhana ornalasty.
Taǵy bir jańalyǵymyz — bıyl Shalqar aýdanynda kelip oqıtyn balalardyń kóptigine baılanysty, aýdan ortalyǵynan jergilikti ákimshilikpen kelise otyryp, jańa Báıishev koleji salyndy. Bul Shalqar men oǵan jaqyn ornalasqan aýdandardyń balalary úshin úlken qýanysh.
Án: «Shalqar valisi»
13 – oqýshy: Shalqar aýdanynyń halqy aýyly sharýashylyǵymen kóptep aınalysady. 2006 jyldyń basynda aýdanda 85, 0 myń qoı men eshki, 8, 2 myń jylqy, 8, 6 myń túıe, 10, 5 myń múıizdi iri qara boldy.
14 – oqýshy: Ónerkásip salasy boıynsha aýdanda “Kóktas-Aqtóbe”, “Jańa dáýir”, “Alaı” mıneraldy sý quıý sehtary, “Taý-ken”, “Aqtóbe — Jańatas”, Bershoǵyr qıyrshyq tas óńdeý z-ttary jáne vagon jóndeý sheberhanasy jumys isteıdi. 2006 jyly ónerkásiptik ónim óndirý kólemi 1007, 0 mıllıon teńgeni qurady.
15 – oqýshy: Áleýmettik sala boıynsha Shalqar aýdanynda jalpy bilim beretin 44 mektep, kásiptik-tehnıkalyq mektep, sport mektebi, 3 balalar baqshasy bar. Densaýlyq saqtaý salasynda aýdany emhana men aýrýhana, 1 aýyldyq aýrýhana, 6 otbasylyq-dárigerlik ambýlatorıa, 2 feldshilik-akýsherlik pýnkt, 10 feldshilik pýnkt qyzmet isteıdi. Shalqar temir jol stansıasynyń ambýlatorlyq ortalyǵy, “Aqnıet” JSHS-i, Shalqar qalasynda “Aqbóbek” saýyqtyrý ortalyǵy jumys isteıdi.
16 – oqýshy: Shalqar aýdany aýmaǵynda tarıhı-arheologıalyq jáne mádenı eskertkishter, qorǵandar men obalar saqtalǵan. Olar: Eset-Dáribaı mazary, Tuıaqbaı tamy, Toqpan kúmbezi, Balǵazyn kúmbezi, taǵy basqa.
17 – oqýshy: Shalqar qalasynyń perzentteri: Tileýuly Móńke bı, Eset Kótibaruly, Dostan bı, Keńes Odaǵynyń batyry İdiris Úrgenishbaev, asyl tuqymdy túıe ósirýshi Ázim Nıetuly, uly matematık bolǵan Dáýlet Úmbetjanuly, dúnıejúzine aty málim jazýshy Tahaýı Ahtanovtyń kindik qany Shalqarda tamǵan. Birneshe romannyń avtory Sara Myńjasarova Rahmanqyzy, ártis Baıedil Naýryzov, general T. Jalmuhanbetovtar, kúlki kerýeniniń máıegi Lıdıa Kadenova, salǵan áni syrnaıdaı Janar Aıjanova, ana tilimizdiń abyroıyn qorǵap júrgen Gúlmereke Sermaǵanbetqyzy Shalqar topyraǵynan jaralǵandar.
18 – oqýshy: 1675 – 1756 jyldary ómir keshken Móńkeni sóıletip kóreıikshi:
1. Kóldiń sýy ketip, tabany qalar,
Jylqynyń júırigi ketip, shabany qalar.
Sózdiń mańyzy ketip, majary qalar,
Áýlıeniń arýaǵy ketip, mazary qalar.
Adamnyń jaqsysy ketip, jamany qalar,
Aqyly joq sanasyzdyń zamany bolar.
2. ...Alashubar tiliń bolady,
Dúldámaldaý diniń bolady.
Áıeliń bazarshy bolady,
Erkegiń qazanshy bolady.
Buqarany qum alady,
Tórtkúldi sý alady.
3. Adam aqysyz jumys istemeıdi,
Dúnıeni túrlep kesteleıdi.
Ashyny – ashshy demeıdi,
Saǵynyp tamaq jemeıdi.
Tapqanyn olja deıdi,
Alham bilgenin molda deıdi.
Bir – birine qaryz bermeıdi,
Shaqyrmasa kórshi kórshige kirmeıdi.
19 – oqýshy: Halyqaralyq jarysta shashasyna shań juqtyrmaı shabytty ónerimen órge júzgen modeler Raýan Elýbaeva da qanym men tegim Shalqar dep maqtanady. Ol «Jaýqazyn», «Kostúm kompozısıasy», «Aqerke» kúı kitabynyń avtory. Raýan – alpystaı kúıdiń avtory. Olardyń birazy shet jerge taraǵan.
20 – oqýshy:
El boldyq, qazaq, el boldyq, -
Álemge atyń taralǵan.
Eldermen barsha teń boldyq,
Tańymyz atty aǵarǵan!
Jyrmenen shashý shashamyn,
Jandarǵa qazaq, jaralǵan,
Yntymaq birlik berik bop
Shaıqalmaı tursyn aq ordam.
Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń sózine jazylǵan Bekbolat Tileýhanovtyń áni «Elim meniń». Oryndaıtyn A. Esentúgel.
21 – oqýshy: Aq mármárdaı asyldan jasalǵan, Shalqar,
Ataǵyń elge ańyz bop taralǵan, Shalqar.
Jaǵalaı jurtym aıdynyńnan nár alǵan, Shalqar,
Jánnattaı jasyl jelekke oralǵan, Shalqar.
22 – oqýshy: Shalqarym meniń kóshińe kelem ilesip,
Keýdemde árkez izgilik deıtin gúl ósip.
Turǵyndaryńa baıandy baqyt tileımin,
Tatý ǵyp, barlyq qýanyshtarymdy bólisip.
Muǵalim: Qurmetti kórermender! Osymen Shalqar qalasynyń 140 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan merekelik konsertimiz aıaqtaldy. Toılaryńyz toıǵa ulassyn
You Might Also Like
