Táýelsizdiktiń kórinisi el esinde qalaı saqtaldy?
Táýelsizdik neshe myń eldiń maqsaty men armany.Táýelsiz el bolýymyzdyń jupar ıisin ańsap ketken tulǵalar qanshama.Táýelsizdik sózinde nebir qundy ,qundy mán jatyr deseńshi? Táýelsizdik alýǵa árbir halyqtyń táni men jany ,qyp-qyzyl aıaýsyz qandar jańbyrsha tógildi.Qazirgi kúni batyr aǵa,ákelerimizdiń arqasynda arqaıyn týǵan jerimizde shalqyp ómir súrip júrmiz.
Qazaqstan eli de óz táýelsizdigin qıyndyq pen jaýapsyz qan tógispen aldy.Ómirden ozǵan aǵa,ápkelerimizdiń otbasylary qaıǵydan qan jutty.Almatyda qazaqtyń batyl jastary beıbitshilik kóteriliske shyǵyp,arty túsiniksiz qyrǵynǵa aınaldy.Alańǵa shyǵýynyń birden-bir sebebi,elimizdi qazaq azamaty basqarsyn degen talaby ǵana boldy.Reseıdiń biz tanymaıtyn azamaty basqarady degendi bilip,qazaq jastary ashý yzaǵa bullyqty.Táýelsizdik alýda óz otandastarymyzdy soqqynyń astyna alyp,qystyń qaharly aıazynda qıyn jaǵdaıǵa dýshar boldy.
Táýelsizdik baǵa jetpes qundylyq desem de qatelespeımin.Sonaý ata-babalarymyz táýelsiz el bolýymyzdy armandap,óz kózimen qazirgi baqytty sátimizdi kórmeı ketti.Táýelsizdik alýdaǵy batyr aǵa,ápkelerimizdiń eren eńbekterin oqyp kózime eriksiz jas keledi.Táýelsizdik qurbandarynyń esimderi:Lázzát,Sábıra ápkelerimiz jáne Talǵat,Erbol aǵalarymyz eli úshin janyn pıda etti.Týǵan jerimizdiń azattyǵy men beıbitshiligi aıasynda aıanyp qalmady.1986 jyldyń jeltoqsanynda Lázzát ápkemiz Almaty qalasynyń qobyzshy mamandyǵyn oqyp,16 jasynda batyrlyq ispen erte ǵumyry úzildi.Ápkemiz Álıa men Mánshúk apalarymyzdyń erligin qaıtalady.19 jeltoqsan kúni Erbol Sypataev aýrýhanaǵa, bas súıegi men mıynan jaraqattanyp ákelindi.23 jeltoqsan kúni es jımastan ómirden ozdy.Erbol aǵamyz úıiniń jalǵyz er balasy bolǵan,"Quıyn 86" operasıasynyń qurbany boldy.Sabıra Muhamedjanova Almatydaǵy jastar sherýin qoldap,Óskemen qalasynyń jastarymen sherýge attanady.Sabıra ápkemizdi sherýge ún qosqany úshin qatań túrde aıyptap tártipsizdik dep baǵalanǵan.Ýchılısheden jazyqsyz shyǵarylyp qorlyǵyna shydaı almaı,Óskemen pedagogıkasynyń birinshi stýdenti Sabıra Muhamedjanova ózi turatyn bólmeniń terezesinen sekirip qaza tabady.Qaırat Rysqulov 1982 jyly Almaty qalasyna Sáýlet qurylys ınstıtýtyna oqýǵa túsedi.Jeltoqsan oqıǵasynan keıin ony "Savıskııdi óltirgen qylmysker"retinde jala jaýyp,asa qaýipti qylmyskerler ızolátorynda zorlyq-zombylyq kórsetti.Aǵamyz nebári 21 jasynda ómirden ozyp aıbyndy erligimen este qaldy.Táýelsizdik jolynda qurban bolǵan aǵa ápkelerime Qazaqstan eline myńdaǵan alǵys aıtamyn.
Qazaqstan eli táýelsizdiktiń qadyr qasıetin máńgilik umytpaıdy.Beıbitshilik alǵannan beri elimiz jarqyrap gúldeı qulpyryp jaınaýda.Jetistigimizdiń arqasynda qazaqtyń órimdeı jas uldary men qyzdary jylamaı, qasiret shekpeı, ǵumyrly ómir súrýde.16-jeltoqsan Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdik kúni bolyp belgilendi.Táýelsizdik alǵanymyzǵa bıyl 32 jyl tolyp otyr.Jeltoqsan oqıǵasyna arnap"Jeltoqsan" áni de shyqty.Osy ándi estigende jan dúnıeń quddy bir basqa álemge tap bolyp,týǵan jerińe degen sezimdi oıatady.
Táýelsizdik halyqqa erkindik, beıbitshilik, tatýlyq, yntymaqtastyq, súıispenshilik syılaıdy.Táýelsiz Qazaqstannyń alǵashqy prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaev "búgingi bizdiń táýelsizdigimizdiń qaınar kózi qazaq halqynyń san ǵasyrlyq boıǵy kúresinde,azattyqqa umtylǵan qaısarlyǵynda" dep qosa jyrlaǵan.Aryǵa barmaı -aq 1986 jyly oryn alǵan jeltoqsanshy jastar bolmasa osy kúnge jeter men edik?Joq , olardyń otan súıgishtigi men ultjandylyǵy bolmasa osy kúnimizge jetýimiz eki talaı edi.
Táýelsiz Qazaqstannyń qıyn taǵdyrynyń kórinisi osylaı el esinde qalmaq!