Teri qurylysy, mańyzy jáne aýrýlary. Gıgıena
Teri qurylysy, mańyzy jáne aýrýlary. Gıgıena.
«Ǵylym adam sanasyna bolmysy bólek erekshe uǵymdardy ornyqtyrý arqyly ǵana uıalaıdy».
Sabaqtyń maqsaty:
bilimdilik: oqýshylarǵa teriniń mańyzyn, qurylysyn, teride bolatyn túkter men shashtyń ereksheligi týraly aıtyp, teride bolatyn aýrýlar, túrleri jáne olardy emdeýdiń ulttyq tásilderinen maǵlumattar berý;
damytýshylyq: oqýshylardy salaýatty ómir saltyn qalyptastyrýǵa, densaýlyq saqtaý máseleleri jaıyndaǵy izdenisteri men pikirlerin, oı týyndylary órisin damytýǵa shaqyrý;
tárbıelik: oqýshylardy kez - kelgen aýrýdyń emi bolatyndyǵyn, ulttyq emdeý tásilderiniń adam ómirindegi sas mańyzdy ekendigin túsinýge baýlyp, gıgıenalyq talaptardy qatań oryndaýyna, tazalyqqa, ımandylyqqa, adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: ujymdyq oqytý.
Ádisi: jeke, juptyq, quramy aýyspaly juptar, toptyq.
Qoldanylǵan ádister: túsindirý, oılandyrý, jattyqtyrý, baıandaý, áńgimeleý.
Kórnekiligi: teri qurylysy kórsetilgen mýláj, «teri aýrýlary» týraly tablısalar, slaıdtar, qosymsha derekter, kórmeler, ylǵaldy preparattar (býnaqdeneliler).
Pánaralyq baılanys:
1. Medısınamen: teri aýrýlary (kúıik, úsik jáne t. b.) bolǵan jaǵdaıda qoldanylatyn dári - dármekter týraly aıtý.
2. Hımıamen: terini ystyqtan, ottan jáne hımıalyq zattardan (qyshqyl, silti ýly zattar) qorǵaý kerektigin aıtý.
3. Ekologıamen: jerden shyǵatyn ystyq sýdy adamdardyń shıpa retinde paıdalana alady, sol sebepten, ony áýlıe jer dep, únemi qorǵap, kútedi.
4. Tarıhpen: oqýshyǵa aýyldaǵy aqsaqal, úlken kisilerden shıpaly batpaqtyń tarıhy jaıly materıaldar jınaý tapsyrylady.
5. Geografıamen: ulttyq emdeý tásilderinde qoldanatyn sýdyń nurly jáne qoǵam aımaqtary týraly baıandaý.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
a) sabaqqa baǵyttaý;
á) oqý quraldaryna kóz júgirtý;
b) topqa bólip otyrǵyzý.
İİ. Sabaqtyń negizgi kezeńi:
Biz endi ótkendi jınaqtap, jańa taqyrypty meńgerýge qozǵalys jasaımyz. Búgin jeke quramymyzdy aýystyryp, toptyq túrde óz bilgenimizdi ortaǵa salyp, sabaqty aıqyndap, qorytyndylaımyz.
«Kirisý».
- Al, balalar ótkendi qaıtalaımyz:
1. Qandaı júıelermen tanystyq?
2. Ómir – qozǵalys ekenin bilesizder. Bizdiń jeńil jáne erkin qozǵalýymyzǵa ne múmkindik beredi?
3. Barlyq aǵzalardyń teri qurylysy birdeı me?
4. Olar qandaı bolyp keledi?
Teriniń mańyzy, qurylysy, qyzmeti?
Suraqtar:
1 - Top. «Teri mańyzy, qurylysy».
1. Teriniń mańyzy.
2. Teriniń qurylysy.
3. Teriniń múıizdelgen quramy.
2 - top. «Teri aýrýlary».
1. Jylý retteýdegi teriniń mańyzy.
2. Teri aýrýlary, paıda bolý sebepteri.
3. Adam kúıgende, úsigende, zardap shekkende kórsetiletin alǵashqy járdem.
3 - top. «Teri gıgıenasy».
1. Terleýdiń organızm úshin mańyzy?
2. Terini nelikten taza ustaý kerek?
3. Shash, tyrnaq, kıim jáne aıaq kıim gıgıenasy.
«Janǵa shıpa, dertke daýa» aıdary.
- Al, balalar terige baılanysty qandaı ulttyq emdeý tásilderin bilesińder?
(ár toptan oqýshylar óz kórgen - bilgenderin, estigenderin, oqyǵandaryn ortaǵa salady)
Oqýshylar mynandaı ulttyq emdeý tásilderin aıtady:
1. Shıqanǵa pıazdy otqa pisirip, jyly kúıinde baılaıdy.
2. Shash túse berse, aq eshkiniń sútimen jýady.
3. Súıeldi ketirý úshin maldyń júninen esilgen jipti órtep, kúlin sýǵa aralastyryp jýady.
4. Teridegi jarany qaıyń aǵashtyń qabyǵymen súrtedi.
5. Teriniń bóritýi, kúıik sekildi jaralarǵa kompres túrinde asqabaqtyń ulpasyn engizip, basady.
İİİ. Qorytyndy.
Teri – jylý retteıtin múshe. Adam denesiniń qyzýy bir qalypty, turaqty bolady. Jylýdyń bir maýsymynda adam tynyqqanda nemese jumys istegende deneniń qyzýy +37S - tan aspaıdy. Adam aǵzasynda jylý únemi óndiriledi, al onyń artyq mólsheri teri arqyly jáne adam tynys shyǵarǵanda syrtqy ortaǵa bólinip otyrady.
Teride bolatyn aýrýlar:
Kúbirtke – saýsaqtaǵy tyrnaq kúbesiniń irińdep qabynýy. Bul kóbinese jaraqattan bolady. Jumys ústinde jaralanǵan saýsaqqa mıkrob tússe, ony irińdetedi, iriń solqyldatyp, olar tipti súıek pen býynǵa da shyǵady.
Teriniń ár túrli jaǵdaıynyń áserinen paıda bolatyn tolyp jatqan aýrýlar bar. Teri aýrýlaryn zertteıtin ǵylym – dermatologıa (grekshe dermatos - teri, logos - ǵylym, ilim) dep atalady. Teriniń ár qabatynda ornalasqan reseptorlar sýyqty, ystyqty, qysymdy t. b. sezedi.
Oı - túıin:
1. Teri – bizdiń denemizdiń syrtqy jabyny.
2. Teri úsh qabattan turady: syrtqy, ishki, shel.
3. Terini durys kútpegennen ár túrli aýrýlar týyndaıdy. Mysaly, kúbirtke, shıqan, kúıik, úsý, bórtpe.
4. Teri gıgıenasyn óte qatty saqtaý kerek.
5. Teriniń ár qabatynda ornalasqan reseptorlar bolady, olar sýyqty, ystyqty, qysymdy, t. b. sezedi.
İV. Baǵalaý.
Baǵalaý paraǵyn toltyrý.
«Ǵylym adam sanasyna bolmysy bólek erekshe uǵymdardy ornyqtyrý arqyly ǵana uıalaıdy».
Sabaqtyń maqsaty:
bilimdilik: oqýshylarǵa teriniń mańyzyn, qurylysyn, teride bolatyn túkter men shashtyń ereksheligi týraly aıtyp, teride bolatyn aýrýlar, túrleri jáne olardy emdeýdiń ulttyq tásilderinen maǵlumattar berý;
damytýshylyq: oqýshylardy salaýatty ómir saltyn qalyptastyrýǵa, densaýlyq saqtaý máseleleri jaıyndaǵy izdenisteri men pikirlerin, oı týyndylary órisin damytýǵa shaqyrý;
tárbıelik: oqýshylardy kez - kelgen aýrýdyń emi bolatyndyǵyn, ulttyq emdeý tásilderiniń adam ómirindegi sas mańyzdy ekendigin túsinýge baýlyp, gıgıenalyq talaptardy qatań oryndaýyna, tazalyqqa, ımandylyqqa, adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: ujymdyq oqytý.
Ádisi: jeke, juptyq, quramy aýyspaly juptar, toptyq.
Qoldanylǵan ádister: túsindirý, oılandyrý, jattyqtyrý, baıandaý, áńgimeleý.
Kórnekiligi: teri qurylysy kórsetilgen mýláj, «teri aýrýlary» týraly tablısalar, slaıdtar, qosymsha derekter, kórmeler, ylǵaldy preparattar (býnaqdeneliler).
Pánaralyq baılanys:
1. Medısınamen: teri aýrýlary (kúıik, úsik jáne t. b.) bolǵan jaǵdaıda qoldanylatyn dári - dármekter týraly aıtý.
2. Hımıamen: terini ystyqtan, ottan jáne hımıalyq zattardan (qyshqyl, silti ýly zattar) qorǵaý kerektigin aıtý.
3. Ekologıamen: jerden shyǵatyn ystyq sýdy adamdardyń shıpa retinde paıdalana alady, sol sebepten, ony áýlıe jer dep, únemi qorǵap, kútedi.
4. Tarıhpen: oqýshyǵa aýyldaǵy aqsaqal, úlken kisilerden shıpaly batpaqtyń tarıhy jaıly materıaldar jınaý tapsyrylady.
5. Geografıamen: ulttyq emdeý tásilderinde qoldanatyn sýdyń nurly jáne qoǵam aımaqtary týraly baıandaý.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
a) sabaqqa baǵyttaý;
á) oqý quraldaryna kóz júgirtý;
b) topqa bólip otyrǵyzý.
İİ. Sabaqtyń negizgi kezeńi:
Biz endi ótkendi jınaqtap, jańa taqyrypty meńgerýge qozǵalys jasaımyz. Búgin jeke quramymyzdy aýystyryp, toptyq túrde óz bilgenimizdi ortaǵa salyp, sabaqty aıqyndap, qorytyndylaımyz.
«Kirisý».
- Al, balalar ótkendi qaıtalaımyz:
1. Qandaı júıelermen tanystyq?
2. Ómir – qozǵalys ekenin bilesizder. Bizdiń jeńil jáne erkin qozǵalýymyzǵa ne múmkindik beredi?
3. Barlyq aǵzalardyń teri qurylysy birdeı me?
4. Olar qandaı bolyp keledi?
Teriniń mańyzy, qurylysy, qyzmeti?
Suraqtar:
1 - Top. «Teri mańyzy, qurylysy».
1. Teriniń mańyzy.
2. Teriniń qurylysy.
3. Teriniń múıizdelgen quramy.
2 - top. «Teri aýrýlary».
1. Jylý retteýdegi teriniń mańyzy.
2. Teri aýrýlary, paıda bolý sebepteri.
3. Adam kúıgende, úsigende, zardap shekkende kórsetiletin alǵashqy járdem.
3 - top. «Teri gıgıenasy».
1. Terleýdiń organızm úshin mańyzy?
2. Terini nelikten taza ustaý kerek?
3. Shash, tyrnaq, kıim jáne aıaq kıim gıgıenasy.
«Janǵa shıpa, dertke daýa» aıdary.
- Al, balalar terige baılanysty qandaı ulttyq emdeý tásilderin bilesińder?
(ár toptan oqýshylar óz kórgen - bilgenderin, estigenderin, oqyǵandaryn ortaǵa salady)
Oqýshylar mynandaı ulttyq emdeý tásilderin aıtady:
1. Shıqanǵa pıazdy otqa pisirip, jyly kúıinde baılaıdy.
2. Shash túse berse, aq eshkiniń sútimen jýady.
3. Súıeldi ketirý úshin maldyń júninen esilgen jipti órtep, kúlin sýǵa aralastyryp jýady.
4. Teridegi jarany qaıyń aǵashtyń qabyǵymen súrtedi.
5. Teriniń bóritýi, kúıik sekildi jaralarǵa kompres túrinde asqabaqtyń ulpasyn engizip, basady.
İİİ. Qorytyndy.
Teri – jylý retteıtin múshe. Adam denesiniń qyzýy bir qalypty, turaqty bolady. Jylýdyń bir maýsymynda adam tynyqqanda nemese jumys istegende deneniń qyzýy +37S - tan aspaıdy. Adam aǵzasynda jylý únemi óndiriledi, al onyń artyq mólsheri teri arqyly jáne adam tynys shyǵarǵanda syrtqy ortaǵa bólinip otyrady.
Teride bolatyn aýrýlar:
Kúbirtke – saýsaqtaǵy tyrnaq kúbesiniń irińdep qabynýy. Bul kóbinese jaraqattan bolady. Jumys ústinde jaralanǵan saýsaqqa mıkrob tússe, ony irińdetedi, iriń solqyldatyp, olar tipti súıek pen býynǵa da shyǵady.
Teriniń ár túrli jaǵdaıynyń áserinen paıda bolatyn tolyp jatqan aýrýlar bar. Teri aýrýlaryn zertteıtin ǵylym – dermatologıa (grekshe dermatos - teri, logos - ǵylym, ilim) dep atalady. Teriniń ár qabatynda ornalasqan reseptorlar sýyqty, ystyqty, qysymdy t. b. sezedi.
Oı - túıin:
1. Teri – bizdiń denemizdiń syrtqy jabyny.
2. Teri úsh qabattan turady: syrtqy, ishki, shel.
3. Terini durys kútpegennen ár túrli aýrýlar týyndaıdy. Mysaly, kúbirtke, shıqan, kúıik, úsý, bórtpe.
4. Teri gıgıenasyn óte qatty saqtaý kerek.
5. Teriniń ár qabatynda ornalasqan reseptorlar bolady, olar sýyqty, ystyqty, qysymdy, t. b. sezedi.
İV. Baǵalaý.
Baǵalaý paraǵyn toltyrý.
You Might Also Like
