Til damytý kúntizbelik jospar
Til damytý kúntizbelik jospar
Túsinik hat
Búgingi bala, erteńgi azamat, memleketimizdi ary qaraı damytýshy tulǵa. Sondyqtan da bilim negizi bastaýysh synyptan bastap qalanady. Bastaýysh satydan bastap bilim berý prosesimen birge tárbıe de júredi.
«Qazaq tili» – bastaýysh synyp oqýshylaryn alǵashqy tildik bilim negizderimen qarýlandyratyn, til arqyly qarym - qatynas jasaý qyzmetiniń barlyq túrin meńgertetin jáne olardyń aqyl - oıyn damytatyn pán.
3. Pándi oqytýdyń jalpy maqsaty – til týraly oqýshylarda tutas ǵylymı uǵym qalyptastyrý, til ǵylymy týraly negizgi erejelerdi meńgertý; aýyzsha jáne jazbasha sóıleýdiń kommýnıkatıvtik biligi men daǵdysyn ıgergen tildik tulǵa qalyptastyrý.
4. Bastaýysh mekteptegi «Qazaq tili» pánin oqytýdyń maqsaty – alǵashqy tildik maǵlumattardy meńgertý, saýatty jazý, oqý daǵdylary jetildirý, ıntellektisi men shyǵarmashylyq qabiletterin, qatysymdyq quzyrettiligin damytý, jeke tulǵanyń qalyptasýy men damýyna múmkindik jasaý.
«Til damytý» baǵdarlamasy oqýshylardyń sózdik qorlaryn molaıtý, tilge degen súıispenshiligin damytýǵa baǵyttalǵan.
Oqý júktemesi aptasyna 1 saǵat, jyl boıy 34 saǵat.
Qazaq tili páninen 4 synyptarǵa arnalǵan «Til damytý» atty fakúltatıviniń jumys jospary
Qurastyrǵan:
Bul fakúltatıv kýrsy 4 synyp oqýshylarynyń qazaq tili pániniń alǵan bilimderin, jalpy bastaýysh kýrsy boıynsha meńgergenin ary qaraı jalǵastyrýǵa, qosymsha málimet alýǵa baǵyttalǵan
Baǵdarlamanyń mazmuny
Kirispe – saǵat
Tildiń dybystalý mádenıetine tárbıeleý
Balanyń tilin damytýda tildiń dybystalý mádenıetine tárbıeleýdiń alatyn orny erekshe. Sóıleýdiń eki quralynyń biri – ym - mımıkany túsindirý, tildiń dybystalý mádenıetin tárbıeleýge jatady. Mımıka degenimiz jan syrynyń dene arqyly syrtqa bilinýi (bas ızeý, kúlý, jylaý, qolmen, aýyzben belgi berý) t. b. muny keıbir dybystardy tanystyrý barysynda paıdalanýǵa bolady. Qazaq alfavıtindegi barlyq dybystardy tanystyrýda daýys yrǵaǵyn, ekpinin durys keltirip, dybystardy anyq aıtýǵa úıretiledi. Qatań, uıań, daýysty dybystardy bir - birinen ajyratyp, olardy aıtýda dybys apparaty men artıkýlásıany durys qoıyp, mánerlep aıtýǵa jattyqtyrylady. Dybystardyń daýysty, daýysyz, qatań, uıań, úndi - únsiz bolyp bólinetini meńgertiledi. Jazylýy basqa, aıtylýy uqsas s - z, s - s, j - sh, ch - sh, ch - sh, j - z; al aıtylýynda da jazylýynda uqsastyq joq ch - s, s - sh, l - r, dybystardy daýys yrǵaǵy men til jyldamdyǵyn rettep, mánerli aıtýǵa úıretiledi. Tildiń dybystalýy mádenıetine tárbıeleýge dıdaktıkalyq oıyndardy taqyryp maqsatyna saı: «Kórkem jazýǵa úıreneıik» - 2 saǵat, «Dybys jáne árip» - 4 saǵat, « Mátindi kóshirip jazý» - 2 saǵat oqytylady.
Sózdik gramatıkalyq formasyn qalyptastyrý.
Tildiń gramatıkalyq qurylymyn bala óte erte meńgere bastaıdy. Eresek balalardyń tiline tán qasıet ártúrli tıptegi mátinderdi quraýdy belsendi meńgerý. Balalar monologty meńgeredi, gramatıkalyq qurylym baılanystyryp sóıleý arqyly jetiledi.
Til damytý kúntizbelik jospar. júkteý
Túsinik hat
Búgingi bala, erteńgi azamat, memleketimizdi ary qaraı damytýshy tulǵa. Sondyqtan da bilim negizi bastaýysh synyptan bastap qalanady. Bastaýysh satydan bastap bilim berý prosesimen birge tárbıe de júredi.
«Qazaq tili» – bastaýysh synyp oqýshylaryn alǵashqy tildik bilim negizderimen qarýlandyratyn, til arqyly qarym - qatynas jasaý qyzmetiniń barlyq túrin meńgertetin jáne olardyń aqyl - oıyn damytatyn pán.
3. Pándi oqytýdyń jalpy maqsaty – til týraly oqýshylarda tutas ǵylymı uǵym qalyptastyrý, til ǵylymy týraly negizgi erejelerdi meńgertý; aýyzsha jáne jazbasha sóıleýdiń kommýnıkatıvtik biligi men daǵdysyn ıgergen tildik tulǵa qalyptastyrý.
4. Bastaýysh mekteptegi «Qazaq tili» pánin oqytýdyń maqsaty – alǵashqy tildik maǵlumattardy meńgertý, saýatty jazý, oqý daǵdylary jetildirý, ıntellektisi men shyǵarmashylyq qabiletterin, qatysymdyq quzyrettiligin damytý, jeke tulǵanyń qalyptasýy men damýyna múmkindik jasaý.
«Til damytý» baǵdarlamasy oqýshylardyń sózdik qorlaryn molaıtý, tilge degen súıispenshiligin damytýǵa baǵyttalǵan.
Oqý júktemesi aptasyna 1 saǵat, jyl boıy 34 saǵat.
Qazaq tili páninen 4 synyptarǵa arnalǵan «Til damytý» atty fakúltatıviniń jumys jospary
Qurastyrǵan:
Bul fakúltatıv kýrsy 4 synyp oqýshylarynyń qazaq tili pániniń alǵan bilimderin, jalpy bastaýysh kýrsy boıynsha meńgergenin ary qaraı jalǵastyrýǵa, qosymsha málimet alýǵa baǵyttalǵan
Baǵdarlamanyń mazmuny
Kirispe – saǵat
Tildiń dybystalý mádenıetine tárbıeleý
Balanyń tilin damytýda tildiń dybystalý mádenıetine tárbıeleýdiń alatyn orny erekshe. Sóıleýdiń eki quralynyń biri – ym - mımıkany túsindirý, tildiń dybystalý mádenıetin tárbıeleýge jatady. Mımıka degenimiz jan syrynyń dene arqyly syrtqa bilinýi (bas ızeý, kúlý, jylaý, qolmen, aýyzben belgi berý) t. b. muny keıbir dybystardy tanystyrý barysynda paıdalanýǵa bolady. Qazaq alfavıtindegi barlyq dybystardy tanystyrýda daýys yrǵaǵyn, ekpinin durys keltirip, dybystardy anyq aıtýǵa úıretiledi. Qatań, uıań, daýysty dybystardy bir - birinen ajyratyp, olardy aıtýda dybys apparaty men artıkýlásıany durys qoıyp, mánerlep aıtýǵa jattyqtyrylady. Dybystardyń daýysty, daýysyz, qatań, uıań, úndi - únsiz bolyp bólinetini meńgertiledi. Jazylýy basqa, aıtylýy uqsas s - z, s - s, j - sh, ch - sh, ch - sh, j - z; al aıtylýynda da jazylýynda uqsastyq joq ch - s, s - sh, l - r, dybystardy daýys yrǵaǵy men til jyldamdyǵyn rettep, mánerli aıtýǵa úıretiledi. Tildiń dybystalýy mádenıetine tárbıeleýge dıdaktıkalyq oıyndardy taqyryp maqsatyna saı: «Kórkem jazýǵa úıreneıik» - 2 saǵat, «Dybys jáne árip» - 4 saǵat, « Mátindi kóshirip jazý» - 2 saǵat oqytylady.
Sózdik gramatıkalyq formasyn qalyptastyrý.
Tildiń gramatıkalyq qurylymyn bala óte erte meńgere bastaıdy. Eresek balalardyń tiline tán qasıet ártúrli tıptegi mátinderdi quraýdy belsendi meńgerý. Balalar monologty meńgeredi, gramatıkalyq qurylym baılanystyryp sóıleý arqyly jetiledi.
Til damytý kúntizbelik jospar. júkteý
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Úshburyshtyń bıiktigi, bısektrısasy, medıanasyna esepter shyǵarý.
