Tilashar (1 klass)
Tilashar (1 klass)
Maqsaty: oqýshylardyń tilin damytý, aınalamen tanystyrý, mektep, muǵalim, oqýshy, bilim, oqýlyq týraly túsinikterin qalyptastyrý. Úlkendi syılaý, eńbekti baǵalaý, eńbek ete bilýge, óz otbasyna, týǵan jerine qurmet kórsete bilýge baýlý, tárbıeleý.
Kórnekiligi: slaıdtar
Uıymdastyrý kezeńi.
Muǵalim:
- Baqytty baldyrǵandar, ardaqty ata - analar, qurmetti meımandar, tilashar toıy qutty bolsyn! Mektep esigin alǵash ashqan shákirtterim qadamdaryń sátti bolsyn!
Hor: Mektep – qamqor anamyz,
Oqyp, bilim alamyz.
Ónerpaz bop ósetin,
Biz – oqýshy bolamyz!
Mektep. Mektep - keme, bilim – teńiz.
Dılnaz: Keshegi sábı balańyz,
Jarady mine qarańyz.
Ǵylym, bilim jolyna,
Endi qaıyq salamyz.
Abylaı: Biz baqytty balamyz
Qaǵaz, qalam alamyz.
Ustazymyz úıretken,
Áripterdi salamyz.
Tomırıs: Alty jasqa jetkenim,
Erkelikten ketkenim,
Kitabymdy qoltyqtap,
Mektebime bettedim.
Dosymjan: Alaqaılap júregim,
Qýanyshqa tolyp tur.
Asyqqan qyrkúıegim,
Qońyraýyn soǵyp tur.
Beksultan: Mektep - bilim ordasy,
Mektep - qamqor anashym.
Oqyp bilim alamyn,
Ónerpaz bolyp ósetin
Men oqýshy bolamyn.
Aqerke: Sálem saǵan mektebim,
Sálem bilim ordasy.
Jasyl baqty kóktemim,
Jastyq shaqtyń joldasy.
Án: «Dostyq»
Muǵalim: Mektepte oqıdy, jazady, ónerge, bilimge eńbekke úırenedi. Ana tilinde sóılep, oqımyz.
- Bizdiń oqýlyǵymyz qalaı atalady, ony qaı tilde oqımyz?
Qazaq tilinde.
Qazaq tili - dúnıe júzindegi eń baı da beıneli tildiń biri. Til baılyǵy - ár eldiń maqtanyshy. 22 - qyrkúıek - tilder merekesi qutty bolsyn.
Nurdáýlet: Ana tiliń – aryń bul,
Uıatyń bop tur bette.
Ózge tildiń bárin bil.
Óz tilińdi qurmette!
Aqjúnis: Ana tiliń bilip qoı,
Bostandyǵyń, teńdigiń.
Ana tiliń bilip qoı,
Maqtanyshyń, eldigiń.
Kórkem: Aıtatyn jas - kárimiz,
Aıaýly jyr, ánimiz,
Aıalaıtyn bárimiz,
Ana tili – arymyz.
Nurdana: Anashymdaı syr shertken,
Aqyl - bilim úıretken.
Álippeni oqımyn,
Erekshe zor qurmetpen.
Arýjan: Babamyzdyń tili dep,
Dalamyzdyń úni dep,
Týǵan eldiń tili dep,
Týǵan jerdiń tili dep,
Qazaq tilin, qazaq tilin súıemiz.
«Kim tapqyr». Jumbaq sheshý.
1. Iesi onyń sábı,
Ári tósek,
Ári úı. (besik)
2. Qamys qulaq, tostaǵan tuıaq,
Minseń qanat, súti dári
Eti tamaq. (jylqy)
3. Tórt aıaǵy, arqasy bar,
Eti joq, tek qańqasy bar. (oryndyq)
4. Jeseń ashshy,
Kózińnen shyǵarar jasty. (pıaz)
5. Bala bitken soǵady
Jeńil shardy domalaq.
Ursań, ushyp joǵary
Jerge túser domalap. (dop)
6. Urlap iship,
Úıde sútti qoımaıdy,
Óz quıryǵyn ózi qýyp oınaıdy. (mysyq)
7. Alasa ǵana boıy bar,
Aınaldyryp kıgen tony bar. (qoı)
Án: «Qoshaqanym» Oryndaıtyn: Nazerke
Kim jyldam? Berilgen býyndardy oqý.
Aıda: Ustaz - uly esim. Batyrdy da, danany da týǵan ana desek, sol batyrdy da, danany da tárbıelegen ustaz der edim. Eń aldymen qolyńnan jetektep jol silteıtin ustaz emes pe? Ustazdarǵa myń alǵys!
Aqnıet: Ustazdar - aý sizge teńdes bar ma jan,
Óneriń men bilimińe tań qalam.
Osy ómirde bári ustazdan bastalyp,
Ustazdardan jaralǵandaı bar ǵalam.
Nazerke: Kózge ystyq partasy,
Oqýlyǵy kartasy,
Oqý qyzyq bolǵany,
Muǵalimniń arqasy.
Aqtoty: El senimin aqtaıdy dep,
Dep ustazym maqtaıdy.
Ustazymnyń ár sózin,
Kókeıime saqtaımyn.
Eset: Bizdermen oınap kúledi,
Syrymyzdy biledi.
Qasymyzda qashanda
Qamqor bolyp júredi.
Ustazdar merekesi qutty bolsyn!
Án: «Ustazym»
«Tez sanap shyq» oıyny. Geometrıalyq fıgýralardy sanaý.
Bári: Er jetemiz, ósemiz,
Elge qyzmet etemiz.
Muǵalimniń aıtqanyn,
Myqtap mıǵa toqımyz.
Sóz beremiz sizderge
Kileń beske oqımyz.
«Qara jorǵa» bıi oryndalady.
Maqsaty: oqýshylardyń tilin damytý, aınalamen tanystyrý, mektep, muǵalim, oqýshy, bilim, oqýlyq týraly túsinikterin qalyptastyrý. Úlkendi syılaý, eńbekti baǵalaý, eńbek ete bilýge, óz otbasyna, týǵan jerine qurmet kórsete bilýge baýlý, tárbıeleý.
Kórnekiligi: slaıdtar
Uıymdastyrý kezeńi.
Muǵalim:
- Baqytty baldyrǵandar, ardaqty ata - analar, qurmetti meımandar, tilashar toıy qutty bolsyn! Mektep esigin alǵash ashqan shákirtterim qadamdaryń sátti bolsyn!
Hor: Mektep – qamqor anamyz,
Oqyp, bilim alamyz.
Ónerpaz bop ósetin,
Biz – oqýshy bolamyz!
Mektep. Mektep - keme, bilim – teńiz.
Dılnaz: Keshegi sábı balańyz,
Jarady mine qarańyz.
Ǵylym, bilim jolyna,
Endi qaıyq salamyz.
Abylaı: Biz baqytty balamyz
Qaǵaz, qalam alamyz.
Ustazymyz úıretken,
Áripterdi salamyz.
Tomırıs: Alty jasqa jetkenim,
Erkelikten ketkenim,
Kitabymdy qoltyqtap,
Mektebime bettedim.
Dosymjan: Alaqaılap júregim,
Qýanyshqa tolyp tur.
Asyqqan qyrkúıegim,
Qońyraýyn soǵyp tur.
Beksultan: Mektep - bilim ordasy,
Mektep - qamqor anashym.
Oqyp bilim alamyn,
Ónerpaz bolyp ósetin
Men oqýshy bolamyn.
Aqerke: Sálem saǵan mektebim,
Sálem bilim ordasy.
Jasyl baqty kóktemim,
Jastyq shaqtyń joldasy.
Án: «Dostyq»
Muǵalim: Mektepte oqıdy, jazady, ónerge, bilimge eńbekke úırenedi. Ana tilinde sóılep, oqımyz.
- Bizdiń oqýlyǵymyz qalaı atalady, ony qaı tilde oqımyz?
Qazaq tilinde.
Qazaq tili - dúnıe júzindegi eń baı da beıneli tildiń biri. Til baılyǵy - ár eldiń maqtanyshy. 22 - qyrkúıek - tilder merekesi qutty bolsyn.
Nurdáýlet: Ana tiliń – aryń bul,
Uıatyń bop tur bette.
Ózge tildiń bárin bil.
Óz tilińdi qurmette!
Aqjúnis: Ana tiliń bilip qoı,
Bostandyǵyń, teńdigiń.
Ana tiliń bilip qoı,
Maqtanyshyń, eldigiń.
Kórkem: Aıtatyn jas - kárimiz,
Aıaýly jyr, ánimiz,
Aıalaıtyn bárimiz,
Ana tili – arymyz.
Nurdana: Anashymdaı syr shertken,
Aqyl - bilim úıretken.
Álippeni oqımyn,
Erekshe zor qurmetpen.
Arýjan: Babamyzdyń tili dep,
Dalamyzdyń úni dep,
Týǵan eldiń tili dep,
Týǵan jerdiń tili dep,
Qazaq tilin, qazaq tilin súıemiz.
«Kim tapqyr». Jumbaq sheshý.
1. Iesi onyń sábı,
Ári tósek,
Ári úı. (besik)
2. Qamys qulaq, tostaǵan tuıaq,
Minseń qanat, súti dári
Eti tamaq. (jylqy)
3. Tórt aıaǵy, arqasy bar,
Eti joq, tek qańqasy bar. (oryndyq)
4. Jeseń ashshy,
Kózińnen shyǵarar jasty. (pıaz)
5. Bala bitken soǵady
Jeńil shardy domalaq.
Ursań, ushyp joǵary
Jerge túser domalap. (dop)
6. Urlap iship,
Úıde sútti qoımaıdy,
Óz quıryǵyn ózi qýyp oınaıdy. (mysyq)
7. Alasa ǵana boıy bar,
Aınaldyryp kıgen tony bar. (qoı)
Án: «Qoshaqanym» Oryndaıtyn: Nazerke
Kim jyldam? Berilgen býyndardy oqý.
Aıda: Ustaz - uly esim. Batyrdy da, danany da týǵan ana desek, sol batyrdy da, danany da tárbıelegen ustaz der edim. Eń aldymen qolyńnan jetektep jol silteıtin ustaz emes pe? Ustazdarǵa myń alǵys!
Aqnıet: Ustazdar - aý sizge teńdes bar ma jan,
Óneriń men bilimińe tań qalam.
Osy ómirde bári ustazdan bastalyp,
Ustazdardan jaralǵandaı bar ǵalam.
Nazerke: Kózge ystyq partasy,
Oqýlyǵy kartasy,
Oqý qyzyq bolǵany,
Muǵalimniń arqasy.
Aqtoty: El senimin aqtaıdy dep,
Dep ustazym maqtaıdy.
Ustazymnyń ár sózin,
Kókeıime saqtaımyn.
Eset: Bizdermen oınap kúledi,
Syrymyzdy biledi.
Qasymyzda qashanda
Qamqor bolyp júredi.
Ustazdar merekesi qutty bolsyn!
Án: «Ustazym»
«Tez sanap shyq» oıyny. Geometrıalyq fıgýralardy sanaý.
Bári: Er jetemiz, ósemiz,
Elge qyzmet etemiz.
Muǵalimniń aıtqanyn,
Myqtap mıǵa toqımyz.
Sóz beremiz sizderge
Kileń beske oqımyz.
«Qara jorǵa» bıi oryndalady.
You Might Also Like
