InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Qujattaý
Maqsaty:
Bilimdilik. Oqýshylarǵa qujat anyqtamasyn, qujattyń atqaratyn qyzmetin jáne uıymdastyrý tehnıkasymen jumys júrgizý kezinde oryndalatyn sharttarmen tanystyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń qujattaý men tolyq tanystyra otyryp, tıanaqty jumys jasaýlaryn damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardy qujattarmen jumys isteý barysynda uqyptylyqqa, ınformatıka kabınetinde qaýipsizdik erejelerin saqtaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: Túsindirmeli - ıllústratıvti
Kórneki - quraldar: Derbes kompúter, oqýlyq, jumys dápteri, taratpa qaǵazdar, prezentasıa, vıdeoproektor.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
- Oqýshylarmen amandasý;
- Kelmegen oqýshylardy belgileý;
- Oqýshylar zeıinin ótiletin taqyrypqa aýdartý.

İİ. Ótken taqyrypty tekserý.
Sonymen, oqýshylar ótken taqyrypty tekserý úshin zeıinimizdi taqtaǵa aýdaraıyq. Taqtada berilgen suraqtarǵa orynymyzda otyryp qol kóterip jaýap beremiz, suraq janynda jasyrylǵan durys jaýaptarmen sizderdiń jaýaptaryńyz sáıkes kelýi tıis. (taqtada beriletin tapsyrma)
1. -? (terezeni jımalaý, terezeni jaıý, terezeni jabý)
2. -? (qapshyq)
3. -? (faıl)
4. Hatshynyń qujatsyz qyzmeti týraly ne bilemiz?
5. Hatshyny kim qabyldaıdy? ( dırektor)
6. Hatshy qandaı qujattardy basshylyqqa alady?
( QZ zań aktilerin; lıseıdiń jarǵysyn, «Qyzmetkeler týraly» ereje; lıseı basshysynyń buıryqtary)
7. Hatshy neni bilýi kerek?
(qujattarmen jumys, qujattamalardy jınaqtap – qurastyrý, basqarý jumysyn uıymdastyrý, esepke jáne uıymdastyrý tehnıkalaryn qoldana bilý t. b)
8. Hatshyǵa qandaı qyzmetter júkteledi? (aqparattyq - anyqtamalyq qyzmet kórsetý, basshylyqty jedel - uıymdastyrý qyzmetimen qamtamasyz etý)

İİİ. Jańa taqyrypty baıandaý.
Kez kelgen uıym, mekeme, adam is - áreketininiń, qyzmetteriniń barysynda qujat paıda bolady.
«Qujat - qujattalǵan aqparat. Aqparattyń dálme - dáldigin rastaıtyn materıaldyq jetkizýshide jazylǵan aqparat».

Qujattarda aqparattar myna túrde berilýi múmkin jazbasha
foto
Sýret syzý túrinde
Dybysty

Qujattyń atqaratyn qyzmeti
- aqparattyq qyzmeti
- aqparattardy belgili qashyqtyqtarǵa tasymaldaý
- aqparattardy jınaqtaý, saqtaý
- aqparattardy dáleldeý, esebin júrgizý
Qujatty jasaý prosesiniń ózi qujattalý dep atalady. Qujattalý júıesinde qujatty jasaýǵa, bezendirýge qoıylatyn talaptar men normalardy belgileýmen qatar, olarmen jumys júrgizý tártibi de enedi. Mundaı normalar, óz kezeginde zańdyq aktilermen jáne normatıvti ádistemelik qujattarmen bekitiledi.

İs qaǵazdaryn júrgizýdi uıymdastyrý shartty túrde ekige bólinedi: qujattardy ýaqtyly jáne saýatty daıyndap, resimdeýdi uıymdastyrý (qujattaý); qujattarmen jumys júrgizýdi uıymdastyrý: qabyldaý - ótkizý, óńdeý, esepke alý, tirkeý, baqylaý, saqtaý, muraǵatqa daıyndaý, joıý.
Qujattardy daıyndaý rásimderi de, sol sekildi olarmen jumys júrgizýdi uıymdastyrý da arnaıy normatıvtik - quqyqtyq jáne normatıvtik - ádistemelik aktilermen naqty rettelgen.

Qujattama salasyndaǵy memlekettik ýákiletti organ qujat túzý salasyndaǵy biryńǵaı memlekettik saıasatty qamtamasyz etý jóninen jetildire túsý maqsatynda «Uıymdastyrý - basqarý qujattaryn resimdeýge qoıylatyn ýaqytsha talaptardy» ázirledi. Ony 2000 jyly 17 sáýirde Qazaqstan Respýblıkasy Premer - Mınıstri keńsesiniń basshysy bekitti. Osylardyń negizinde «Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik uıymdarynda qujattaý men qujattamany basqarýdyń turpatty erejeleri» jasalyp, zań júzinde belgilengen tártippen tirkeýden ótkizildi. Bul ereje Aqparat jáne muraǵat komıteti tóraǵasynyń 2003 jyly 29 sáýirdegi № 33 buıryǵymen (memlekettik tirkeý № 2331, 2 maýsym, 2003 jyl) bekitildi. Bular basqarýdy qujattamalyq qamtamasyz etý teorıasy men praktıkasynyń naqty jaǵdaıyn esepke alady. Turpatty (tıptik) erejeler uıymǵa kelip túsetin, shyǵatyn jáne ishki aınalymda bolatyn qaǵaz qujattar men elektrondyq qujattardy tirkeý jáne rásimdeý, olardyń oryndalýyn baqylaý tártibin belgileıdi, eseptik tirkeýge alý formasynyń túrlerin, sonyń ishinde avtomattandyrylǵan túrin ornyqtyrady, is nomenklatýrasyna, isterdi túzý men vedimistik muraǵattarǵa tapsyrý jónindegi talaptardy naqtylaıdy. Ol qazir memlekettik muraǵattardy tolyqtyrý kózderi – uıymdardy basqarý isin qujattamalyq qamtamasyz etý qyzmetinde keńinen qoldanylyp keledi. Keıinnen Turpatty erejelerge qorǵalatyn baspa - blank ónimderin, mórlerdi, mórtabandardy esepke alý, paıdalaný, saqtaý jáne joıý isine, sondaı - aq qujattardy qorǵaý quraldaryna baılanysty ózgertýler men qosymshalar endirildi.

Sonymen birge, elektrondyq qujatty zań júzinde qaǵaz qujatpen teńestirgen, soǵan oraı elektrondyq sıfrlyq qoltańbany – jazbasha túrdegi qoljazbamen bir deńgeıge qoıǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń «Elektrondyq qujat jáne elektrondyq sıfrlyq qoltańba týraly» Zańynyń jetildirilýi barysynda Aqparat jáne muraǵat komıteti «Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik organdarynyń elektrondyq qujat aınalymy erejesin» ázirledi. Bul erejeni Qazaqstan Respýblıkasy Úkimeti 2004 jylǵy 17 sáýirdegi № 430 qaýlysymen bekitti.
Uıymdastyrý tehnıkasymen jumysty júrgizý úshin myna shartty oryndaý qajet:
- qujat nysandarynyń birizdiligi;
- qujattardy óńdeýdiń bir tıpti operasıalyq tehnologıasy.
Qazaqstan Respýblıkasynda qujattardy jasaý jáne olarmen jumysty uıymdastyrýdyń jalpy talaptary Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet, aqparat jáne qoǵamdyq kelisim mınıstrliginiń Muraǵattardy jáne qujattamany basqarý jónindegi komıteti Tóraǵasynyń 2003 jylǵy 29 sáýirdegi «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik uıymdarynda qujattaý jáne qujattamany basqarýdyń úlgi erejeleri týraly» № 33 buıryǵymen belgilengen.
Erejeler qujattarmen júrgiziletin jumystardyń negizgi baǵyttaryn belgileıdi Olar:
• qujattardyń bir izge keltirilýi;
• Qujattar aınalymyn uıymdastyrýdyń negizi;
• Qujattardyń nomenklatýrasyn qurastyrý negizi;
• Qujattardy isterge qalyptastyrý, muraǵat jumysynyń negizderi

İÚ. Bekitý suraqtary:
1. Qujat sóziniń anyqtamasyn aıtyńyz.
2. Qujattyń atqaratyn qyzmetteri týraly ne bilesiz?
3. Qujattarda aqparattar qandaı túrde berilýi múmkin?

V. Úıge tapsyrma:
- 1. 1 taqyrypty oqý.
VI. Baǵalaý.
Oqýshylardyń belsendiligi men tapqyrlyǵy jáne de suraqtarǵa jaýap berýlerine qaraı baǵalaý.