InfoHub Logo

Taqyryby: Traktor men avtomobılderdiń elektrotehnıkalyq jabdyqtary

1. Sabaqtyń maqsaty: Traktorlar, avtomobılderdiń elektr jabdyqtary týraly jalpy túsinik.
2. Bilimdiligi: Oqýshylardyń teorıadan alǵan bilimin óndiristik oqýmen ushtastyrý. Traktorlar, avtomobılderdiń elektr jabdyqtary týraly jalpy túsinik berý.
3. Damytýshylyq: Oqýshylardyń mamandyǵyna yntasyn arttyrý, sheberlik jáne iskerlik qasıetteriniń durys qalyptasyp damýyna yqpal jasaý, durys sheshim taba bilý daǵdylaryn qalyptastyrý, olardyń óndiriste jumys isteı bilý daǵdylaryn damytý
4. Tárbıelik: oqýshylardyń eńbekke degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, azamattyqpen jaýapkershilikke tárbıeleý jáne uqyptylyq pen tıanaqtylyqqa baýlý.
5. Oqý óndiristik jumystarǵa qajetti zattar:
6. Sabaqtyń kórnekiligi. Plakattar, teh kartalar, maketter.
7. Pánaralyq baılanys: arnaýly materıal taný, fızıka, elektro tehnıka, gazben pisirý pánderi.
9. Sabaqtyń ádisi: zerthanalyq jumys. Oqýshylardyń derbes jumystaryn uıymdastyrý. Suraq – jaýap ádisteri.
Sabaqqa qajetti oqý materıaldyq jabdyqtar:
10. Sabaqtyń uıymdastyrý túri:
Topqa bólý:
Barlyq oqýshy sany: 25
11. Taqyrypqa baılanysty bilýleri jáne isteı alýlary kerek:
- Qural - jabdyqtardy paıdalaný
- Jumys oryndaryn daıyndaý
- Tehnıka qaýipsizdigi jáne eńbek qaýipsizdigi erejeleri
Sabaqqa qoıylatyn talaptar:
• Ýaqytty normaǵa sáıkes únemdeý
• Tehnıka qaýipsizdik erejesin saqtaý
• Arnaýly kıimderdi, qural - jabdyqtardy erejege sáıkes paıdalaný
12. Paıdalanatyn oqýlyqtar tizbesi:
Sabaqtyń barysy

I. Uıymdastyrý bólimi:
Oqýshylarmen sálemdesý.
Top basshysynan oqýshylardyń qatysýy jónindegi maǵlumat alý.
Oqýshylardyń arnaıy kıimderiniń erejege saı kelýlerin tekserý (kostúm - shalbar, qolǵap, bas kıim)
Qural jabdyqtardyń jumysqa daıyndyǵyn tekserý.

II. Kirispe nusqaý:
Ótilgen sabaqty eske túsirý, qorytyndylaý maqsatynda oqýshylarǵa suraq qoıý:
Jańa sabaqty túsindirý.
Traktorlar men avtomobılderdiń elektr jabdyqtary týraly jalpy túsinik.
Avtomobılderdiń elektr jabdyqtary kóptegen elektrlik mashınalar men tetikterden quralady. Olardyń negizgi jumysy dvıgateldi iske qosý, tún mezgilinde jaryq berý sıaqty jumystar bolyp tabylady. Osyǵan qosymsha júrgizýshiniń jumysyn jeńildetetin mehanızmder men qondyrǵylardyń jumysyn baqylaıtyn qyzmet atqarady.
Elektr jabdyǵy ózara paralel eki júıeden turady: birinshisi elektr energıasynyń kózderi de, ekinshisi elektr qýatyn paıdalanatyn quraldar.

Elektr energıasyn týdyrý úshin akýmýlátor men generatorlar qoldanylady. Avtomobıldiń barlyq elektrlik júıesi turaqty toqpen jumys isteıdi. Sebebi, turaqty tokty akýmýlátorǵa jınaýǵa bolady. Al dvıgatel toqtap turǵan kezinde de jáne ony otaldyrý kezinde de elektr qýaty qajet bolady. Osyndaı jaǵdaıda akýmýlátorǵa jınalǵan elektr qýatyn paıdalanady.
Akýmýlátordaǵy jınalǵan elektr qýatyn óte uzaq paıdalana almaıdy, sondyqtan da dvıgatel jumys istep turǵan kezde onymen jalǵastyrylǵan generatordan barlyq tutynýshylardy elektr energıasymen qamtamasyz etedi. Osy quraldarmen qatar akýmýlátor da generatordan qýat alyp, ózine jınaqtaıdy.

Jumys kezinde dvıgateldiń aınalys jyldamdyǵy ózgerip otyrady da, al onymen jalǵasqan generatordyń da aınalys jyldamdyǵy ózgeredi. Olaı bolsa, onyń beretin elektr energıasynyń da kórsetkishteri ózgeredi. Sondyqtan da generatordan shyqqan energıanyń kórsetkishterin turaqtandyrý kerek. Osy qyzmetti atqarý úshin elektr júıesinde retteýish quraldar qoldanylady.

Elektr qýatyn paıdalanatyn quraldarǵa alýan túrli elektr dvıgatelderi, elektr shamdary jáne baqylaǵysh jabdyqtar jatady. Osylardyń ishindegi elektr energıasyn eń kóp paıdalanatyn, negizgi dvıgateldi otaldyrýǵa arnalǵan elektr dvıgateli. Bul elektr dvıgatelin starter dep ataıdy. Starterler keıbir dvıgatelderge negizgi dvıgateldi, keıbireýlerinde qosalqy otaldyrǵysh dvıgateldi otaldyrý úshin qoldanady. Ol týraly dvıgateldiń otaldyrý júıesin qaraǵanda aıtylady.

Akýmýlátor
Akýmýlátor dep energıany jınaqtaıtyn quraldy aıtady. Avtomobıl akýmýlátorlary elektr energıasyn hımıalyq energıaǵa jınaqtap, ustap turady. Kerek kezinde hımıalyq energıa, akýmýlátor ishinde reaksıa júrgendikten elektr energıasyna aınalyp, qaıtadan syrtqa beriledi.
Elektr energıasyn jınaıtyn akýmýlátordyń birneshe túri bar. Solardyń ishindegi tıimdi qyzmet atqaratyndary qorǵasyndy - qyshqyldy akýmýlátor, ıaǵnı kúkirt qyshqylyna salynǵan qorǵasyn men onyń totyǵynyń aralyǵynda reaksıa júredi de, olar zarádtalady. Bul akýmýlátordyń ereksheligi, tok kóziniń kerneýi 2V bolady jáne ol kerneý onyń qorǵasyn plasınalarynyń mólsherine, sanyna baılanysty bolmaıdy.