InfoHub Logo

Qazaq tili 5 klass
Sabaqtyń taqyryby: Til ustartý “Ádep”
Sabaqtyń maqsaty: a) Oqýshylardyń ótken taqyryptardan alǵan bilimderin pysyqtaý, qorytyndylaý.
á) Fonetıkalyq taldaý daǵdysyn odan ári jetildirý, jazbasha jáne aýyzsha sóıleý tilin damytý, tapqyrlyq, izdenimpazdyq qasıetterin qalyptastyrý.
b) Maqal - mátelderdi paıdalana otyryp, adamgershilik, ımandylyqqa, ádeptilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: alǵan bilimderin jınaqtaý jáne damytý.
Sabaqta qoldanylǵan ádis - tásilder: suraq - jaýap, kórnekilikpen jumys, problemalyq suraq, shyǵarmashylyq jumys, taldaý jumystary.
Sabaqtyń túri: ónege sabaq.
Pánaralyq baılanys: ádebıet, beıneleý óneri, ózin - ózi taný sabaǵy
Sabaqtyń barysy: 1) uıymdastyrý
a) Oqýshylardy sabaqtyń taqyryby, maqsat - mindetteri, ádisterimen tanystyrý
sabaqqa ázirlikterin baıqaý

2) Úı tapsyrmasyn suraý
“Jyldam jaýap”?
1) Fonetıka bilimi neni zertteıdi?
2) Daýysty dybystardy ata.
3) Qazaq tilinde daýyssyz dybystardy neshege bólemiz?
4) Býyn túrleri.
5) Ashyq býynǵa mysal keltir.
6) Tuıyq býyn degenimiz ne?

3) Jańa sabaq
- Búgingi sabaǵymyz til damytý negizinde ónege sabaǵy retinde ótkeli otyr. Sabaǵymyzdy bastamas buryn myna sýretke nazar aýdaralyq. Bul kim, balalar? ( ınteraktıvti taqtadan Ybyraı Altynsarınniń sýreti kórsetiledi.)
- Qandaı shyǵarmalaryn bilesińder.
- Osy, balalar, ádebıetiniń atasy atanǵan Ybyraı atalarymyzdyń «Ádep» áńgimesin tyńdap kórelik.
Ádep
Bir jurttyń bas ákimi ekinshi bir baıǵa jolyǵysyp, sóılesip turǵanda, qasynda bir jarly mujyq ótip bara jatyp, ıilip, bas uryp sálem berdi deıdi. Oǵan qarsy álgi ákim tóre onan da tómenirek bas uryp sálem aldy. Qasyndaǵy baı:
- Taqsyr, osynsha jurttyń ústinen qaraǵan ákimsiz, osy bir mujyqqa nege sonsha bas urasyz?- dep aıtty deıdi.
Sonda ákim:
- Eshbir ilim - bilim úırenbegen mujyq sonsha ıilip, ádeptiligin kórsetkende, men onan ádepsiz bolyp qalamyn ba? - deıdi.

I. Mátinmen jumys
- Osy mátinnen ne túsindińder?
- Oqyǵan adam ǵana ádepti bola ala ma?
- Ádep, ádeptilik sózderin qalaı túsinesińder?
(2 - 3 oqýshyǵa áńgimeniń mazmunyn aıtqyzamyn)
1 - Deńgeılik tapsyrma “Qıynnan qıystyrar er danasy”
(Osy mátinniń mazmunyna uqsastyryp, áńgime qurastyrý)
2 - Deńgeılik tapsyrma “Maqal - sózdiń máıegi”
(ádep, ádeptilikke baılanysty maqal - mátelder jazý)
3 - Deńgeılik tapsyrma “Sýret sala bilý - óner”
(Mátinge sýret salý)
(Oqýshylar deńgeılik tapsyrmalaryn oryndaıdy, taqtaǵa 2 oqýshy jazba jumysyn oryndaıdy)
1. Keshirimdi bolady jaqsy bala
2. Úlkenniń aqylyn qor bolmaıdy alǵan
3. Adamdardyń bógemeý kerek jolyn
4. Jaqsy bala keshikpeıdi sabaqqa
(Asty syzylǵan sózderge fonetıkalyq taldaý jasa)

II. Mátinmen jumys
Maqpal ájeı qolyndaǵy júgin aýyrsyndy ma, sál júrip barady da, toqtaıdy. Sóıtedi de:- Beli túskir úzilip barady,- dep uzaq turady. Mańdaıynyń terin jaýlyǵynyń ushymen súrtedi. Muny kórgen Marat:- Bolat, júr, ájeıdiń zattaryn úıine aparysyp tastaıyq, - dedi.
- Qoıshy, oınaımyn,- dep Bolat ketip qalady. Marat ájeıdiń qasyna keldi de, júkterin kóterisýge kómektesti. Aýyl shetindegi úıge jetkende ájeı:
- Balam, órkeniń óssin, azamat bol!- dep, alǵysyn aıtty da. eki almany qolyna ustatty. - Bul eńbegiń úshin ala ǵoı, qalqam, bireýin álgi joldasyńa berersiń, - dedi ájeı.( Ádepti bala - arly bala, ádepsiz bala - sorly bal.
1) Osy mátelge maqal mátelmen at qoıý kerek.
2) Fonetıkalyq taldaý jasańdar.
3) Uıqasyn tap oıyny oınalady.
1) Úlkenderdi syılaıdy
Kishi qamyn....
Súımeıdi jat ádetti
Sársenbaı dos
2) Qurmetteımin atamdy
Ardaqtaımyn apamdy
Kókemdi jaqsy kóremin
Únemi ________
Úlkendi syılaý kishilik
Úlgili minez _______

Kespe qaǵazdarmen jumys. (aýyzsha)
5. Bekitý.
“Jańyldyrsań da jańylmaımyn” oıyny arqyly
1. Qolda býyn kóp pe, aıaqta býyn kóp pe? A - ıaq (2býyn )
2. Shalǵa qaraǵanda balada ne kóp? ba – la ( 2 býyn)
3. Erinde erindik bar ma? joq
4. Ezýde ezýlik bar ma? Bar - “e”
5. Bota men qozy uqsas deıdi. Olar qalaı uqsas? (býyn túrleri dybys árip )
Ádepti sózder - aqyldan shyqqan aıaýly sózder. Ádepke úırenip, ádepti sózderdi aıtýǵa jattyqqan adam - mádenıetti de ádepti adam. Sondyqtan ádepten ozbaıyq, balalar.
6. Baǵalaý.
7. Úıge tapsyrma.
A) Ádep sózderin jazyp kelý
Á) Tıym sózderdi jınaqtaý
B) 5sózge fonetıkalyq taldaý jasaý