InfoHub Logo

Túlki eń ajarly jyrtqysh ańdardyń biri. Terisiniń reńi qyzǵylt sary, quıryǵy uzyn ári júndes, tumsyǵy uzyn ári jińishke, al kózderinen aqyl ári aılakerlik ańǵarylady. Túlki kishkentaı ıt shamalas. Jıren ańnyń reńi ship-shıkil tústen sur túske deıin kezdesedi. Soltústik jaqta mekendeıtin túlkilerdiń terisi qyzǵylt tústi, qyr dalada mekendeıtin túlkilerdiń terisi sur jáne sary tústes. Terisi qara tústi túlkiler de bolady. Qara sur túlki terisi eń ádemi bolyp sanalady. Sol sebepten qara sur tústi túlkilerdi burynnan beri fermalarda ósiredi.

Túlki Eýropada da, Azıada da, Amerıkada da, Afrıkada da ómir súredi. Bul ań kez-kelgen klımat jaǵdaıyna beıimdele alady. Ońtústik jaqta mekendeıtin túlkiler soltústik jaqtyń túlkilerine qaraǵanda usaqtaý keledi, oǵan qosa soltústiktiń túlkileriniń terisi áldeqaıda qalyń jáne mamyq. Túlki asa tásilqoı jáne shapshań ań. Onyń júgirýi sonshalyqty ushqyr, tipti ıttiń ony qýyp jetýi qıynǵa soǵady. Sonymen qatar ol óte aılaker: óz izin jasyrý jáne qorek tabý úshin ártúrli aıla-tásil oılap taba alady.

Túlki nemen qorektenedi? Ol qalaı ań aýlaıdy?

Túlki – tamasha ańshy. Baıqampazdyq pen zerektilikpen qatar, túlkiniń este saqtaý, ıis sezý qabileti kúshti jáne ol saq qulaq. Mysaly, sur tyshqannyń shıqylyn 100 m qashyqtyqtan estıdi. Jyrtqysh ań retinde túlki túrli janýarlardy qorek etedi.  Ol tyshqandardy, qoıandardy, or qoıandaryn, qosmekendilerdi, baýyrymen jorǵalaýshylardy súısinip jeıdi, jaýynnan keıin shubalshańdardy qazyp alady, ózenderde balyq pen shaıan aýlaıdy. Biraq bul janýardyń eń súıikti taǵamy – qustar. Sondyqtan da ol taýyq qoralaryn jıi ańdıdy. Aıtpaqshy, túlkini adammen kórshiles ómir súrý esh qaımyqtyrmaıdy, sol sebepti túlkiniń inin aýyl janynan kezdestirýge bolady. Janýar jıdek, alma, kókónispen de taǵamadanady.

Ár túlkiniń óziniń dara qorektenetin jer telimi bolady. Ol bar yntasymen ony basqa bireýlerdiń basyp enýinen qorǵaıdy, ininiń mańynda ne bolyp jatqanynan habarly. Ádette túlki ań aýlaýǵý kesh bata ne túnde shyǵady, biraq erekshelikter de bolyp turady. Keıbireýleri tyshqan men baqalardy elemeı, qoıannyń jatyn jerlerin ańdýdy, qus aýlaýdy artyq kóredi de tek qana iri jabaıy qustardy qorek qylady.

Túlki ashyqaýyzdynyp qalǵan qoıandy jep qoıý, qurdy aýlap alý nemese qustyń uıasyn oırandap tastaýdyń amalyn jibermeıdi, soǵan qaramastan orman ishine ol áldeqaıda zor paıda ákeledi. Túlkilerdiń negizgi azyǵy aýyl sharýashylyǵyna zıanyn keltiretin sur tyshqandar, tyshqandar, saryshunaqtar sıaqty kemirgishter bolyp tabylady. Jas óskin myrshaılar kóp mólsherde orman alqaptaryna belgili zıany bar jándik zaýza qońyzyn jaıpaıdy.

Myrshaılar

Túlkilerdiń júktiligi 51-52 kúnge deıin sozylady. Erkegi in qazýǵa kómektesedi, urǵashysy jańa týylǵan myrshaılaryn áli qaldyryp kete almaǵan jaǵdaılarda ony qorektendiredi, jas myrshaılardy asyraý mindettemelerin bólisedi. Myrshaılar kóbinese sáýirdiń sońynda nemese mamyrdyń basynda dúnıege keledi.

Áýelgide olardyń terisiniń túsi qońyr jáne kúshikterge uqsaıdy, biraq olardyń bir ereksheligi bar – quıryǵynyń ushynyń túsi aq bolady. Jas urpaq tez eseıedi, týylǵanyna 20 kún bolǵanda olar innen shyǵyp tiri azyqtarmen qorektene bastaıdy. Erkegine barlyq myrshaılardy asyrap shyǵý ońaıǵa soqpaıdy, sondyqtan oǵan urǵashysy da kómektese bastaıdy. Ata-anasy tek qana inge tiri tyshqan, qus jáne usaq ańdardy ǵana ákelip qoımaı, sonymen qatar myrshaılardy ań aýlaýǵa baýlıdy. Bastapqyda myrshaılar zaýza qońyzdaryn, shegirtkelerdi aýlaıdy, alaıda bara-bara sur tyshqan, kesirtke, baqa sıaqty irirek janýarlardy aýlaýdy úırene bastaıdy.

Myrshaılar tez ósedi, tamyz aıyna qaraı olardy eresek túlkilerden ajyratý qıynǵa soǵady. Qarasha aıynda jasóspirim urpaq baǵynyshsyz turmys bastaıdy da árqaısysy ár jaqqa ydyrap ketedi.

Túlkiler árdaıym indi meken etpeıdi. İndi tek qana tuqym ósirý úshin qoldanady da, qalǵan kezderi jazyq dalany qonystanady. Túlkilerde úıge degen ystyq sezim joq – ol unaǵan jerinde júre beredi. Túlki inin adam mekendeıtin jerde qýana-qýana qazady, keı kezde olar úlken qalalarǵa da baryp qalady. Túlki jıi ózi indi qazǵysy kelmeıdi, basqa ańdar qazyp ketken inderdi mekendeıdi, túlki borsyq qazǵan indi rahattana mekendeıdi.

Jetilgen túlkiler inderin tek qana tuqym shyǵarý jáne uzaqqa sozylǵan qolaısyz kún raıynan qorshalý úshin ǵana emes, sonymen qatar qaýip tóngen kezde baspana retinde paıdalanady.

Ádette jasy ulǵaıǵan túlki tuqymy syıysatyn bir ǵana indi ıelenbeıdi,   birneshe indi qatarynan ıeligine alady. Bul inder erekshe jaǵdaılarda senimdi bassaýǵa bolyp tabylady.

Negizinde túlkiniń tuqym shyǵaratyn ini saıdyń betkeılerinde, jylǵalardan taıaý jerlerde, ný ormandarda adam aıaǵy baspaıtyn jerlerde ornalasady. Keı-kezde túlki jyl saıyn ózi qazyp ketken inge qaıta beredi. Ondaı kezderi inder turaqty túrde keńeıtiledi, azdap jańalanady, 2-3 qabatta ornalasatyn taǵy birneshe “bólme” paıda bolady. Ańshylar inderdiń bundaı túrlerimen etene tanys jáne olardy “ǵasyrlyq” inder deıdi.

Ánsheıinde túlkiniń tuqym shyǵaratyn ini birneshe shyǵý joldarymen jabdyqtalǵan, qaýip-qater tóngen kezde olar túlkiniń baıqatpaı shyǵyp ketýine múmkindiń beredi. Túlkiniń udaıy qoldanyp júrgen basty shyǵý joly alystan baıqalady. Adetinshe ol indi kópjyldyq tazartýdan paıda bolǵan qum sebilgen taza alań. Osy jerde asyr salyp oınap jatqan myrshaılardy jıı kezdestirýge bolady.

Túlkiniń túleý mezgili

Osy ýaqytqa deıin jaltyraǵan jáne mamyq bolǵan túlki tony endi qystyń sońyna qaraı kúńgirttenip kedir-budyrly bola bastaıdy. Túlkiniń túleý mezgilinde onyń túkteri túsip syrtqy ajarlyǵyn joǵalta bastaıdy. Túleý mezgili ájeptáýir tez ótedi, mamyr aıyna qaraı túlki jańa jazdyq ton ıelenedi. Eger de túlki aýrý jáne aryq bolsa onda túleý mezgili sozylyp, maýsym aıynda qysqy júni sabalaqtanǵan túlkini kezdestirýge bolady. Jazdyq jún baǵalanbaıdy sebebi júni qylshyqty jáne túgi sırek bolady, qońyr kúz kelgende júni qoıýlana túsedi. Aıazdy kúnder bastala bergende ǵana túlki terisi endi qundy bolyp sanalady.

---