InfoHub Logo

— Bylaı ǵoı…? — dedi urtyndaǵy etti eki azýyna kezek-kezek almastyra otyryp shaınańdaǵan kúıi. Shanyshqyny ustap, tárekelkedegi qıardy asa óshpendilikpen qadap aldy da, aýzyna asyǵys laqtyryp jibere qyrsh etkizip bir tistep, asqazanǵa qaraı jóneltip jiberdi.

— Bylaı ǵoı… Kópten beri aıta almaı júrmin ózińe… Janyńnan álgi jyrpyldaǵan qatyndar da shyqpaıdy, ońashada qalaı keziktirem dep júr edim.

— Qatyn emes, jap-jas qyzdar ǵoı áli jıyrmaǵa tolmaǵan.

— Qatyn bolmasa da bolady da erteń-aq… Yyhyhyhyh…

Selkildeı kúldi. Askóktiń bir kúlte japyraǵy eki kúrek tistiń ortasynan oryn taýypty.

Aıbıke teris aınaldy. Júreginiń aınyǵanyn basaıyn dep salqyn sý ishti. Stakannyń jıegine tıip qalǵan dalaptyń izine Túıebaı jutynyp qaraǵan kúıi sózin qaıta jalǵady:

— Álgi seniń janyńdaǵy qatyndardy aıtam da… Senen ádemi emes eshqaısysy.

«Jaǵympazdanýyn-aı shirkinniń!»

— Tamaǵyń sýyp qalatyn boldy ǵoı, jemeseń ákelshi beri. Sender adal tamaqtyń qadirin de bilmeısińder osy. Qatyndar sol ǵoı.

Taýyqtyń borbaıyn qashyp keterdeı bes saýsaǵymen búre ustap alǵan kúıi aýzyna apardy:

— Kópten beri aıta almaı júrmin ózińe. Unatamyn seni. Aldynda syılyǵymdy alǵan shyǵarsyń?

Aıbıke eriksiz jymıdy. Bir jup túıe júninen toqylǵan shulyq qyryq ekinshi ólshemdi aıaq kıim kıetin adamǵa arnalyp toqylǵany kórinip tur. Shamasy apasy Túıebaıdyń ózine toqyp berse kerek.

— Aldym.

— Kıip al. Aıaǵyńnan syz ótedi.

Etsiz qalǵan taýyqtyq borbaı súıegin sharýań bitti, endi ne keregiń bar degendeı saldyrlatyp tárelkege laqtyryp jiberdi:

— Úılenemiz! — dedi sosyn áı-sháı joq.

«Mássaǵan, mynaýyń pysyq qoı!»

Aıbıke ne aıtaryn bilmeı únsiz qalyp qoıdy. Únsizdik kelisim belgisi dep uqqandaı Túıebaıdyń júzi jadyrap sala berdi.

— İshteı maǵan erekshe qaraıtynyńdy sezip júrmin. Qyz bala ǵoı (qyz degen názik sózdi Túıebaıdyń aýzynan birinshi ret estýi), sezimin jetkizýge bata almaı júrgen shyǵar dep ózim bastap otyrǵan jaıym bar.

Salmaqty adamnyń keıpine enip, oılanyp qaldy. Tisin tazalap otyrǵan shuqyǵyshyn murynyna apardy da, tyjyryndy. Tis shuqyǵyshyn shertip jiberdi sosyn. Kórshi ústelderge qaraı bet alyp tis shuqyǵysh ushyp bara jatty.

Túıebaı telefonyn alyp biraz áýrelendi. Badanadaı barmaqtary eki-úsh batyrmany qatarynan basyp ketip, áldekimniń nómirin tere almaı uzaq otyrdy.

— Iá, boldy. Jarty saǵattan keıin, — telefonmen qysqa-nusqa qaıyryp sharýasyn da sheshti.

Beti jelge ábden totyǵyp, ájimderiniń ortasyna ǵana kún tımeı aq syzyqtar oryn alypty. Áńgimesin taǵy jalǵady:

— Bala kezden birge óstik. Aǵań joq bolsa da, bar tentekten ózim qorǵadym seni.

Aıbıke aıtarǵa sóz taba almady, aıtyp otyrǵan sharýasynyń tipten úılespeıtinin, kúıeýge tıetin, sonyń ishinde Túıebaıdyń ózine tıetin oıy múldem joq ekenin qalaı jetkizerin bilmeı ábden sasty. «Jarty saǵat shydaıyn, osydan ketkesin seni jelkemniń shuńqyry kórsin, Túıebaı!».

«Apań sálem aıtyp jatyr, apań et berip jiberip edi, apań qyzymnyń jaǵdaıy qalaı dep surap jatyr», — dep jataqhanany jaǵalap júrgen Túıebaımen ońasha keshki as ishýge qalǵanda, mynadaı ǵalamdyq mańyzy bar áńgime estımin dep oılap pa bul Aıbıke?

— Túıebaı aǵa, uzaq otyrdyq qoı. Men qaıtaıyn.

— Qyzymdy qarańǵyda jalǵyz jiberip qoıdyń dep apań ursyp júrer. Jataqhanańa zý etkizip jetkizip tastaıyn. Jıen mashınasymen kútip tur syrtta.

Tez qutylýdyń qamyn oılap Aıbıke basyn ızedi. «Endi seni jelkemniń shuńqyry kórsin, Túıebaı!», — dedi sybyrlap. Túıebaı jalǵandy jalpaǵynan basyp, taltańdap syrtqa shyǵyp bara jatyr. «Esep aıyryspaısyz ba, aǵa?», — dep dyzaqtaǵan daıashy qyzdyń qolyna bes myńdyqty ustatyp jatyp:

— Artyǵy kerek emes. Sender de bir toıynyńdar meniń toıymda, — dep yrqyldaı kúldi. «Toıymda» degen sózdi erekshe ándete aıtty. Mashınaǵa otyra salysymen:

— Al, jıenbaı, bas jataqhanaǵa! — dedi de taǵy da sebepsiz kúldi.

Jańbyr sirkireı bastaǵan jaltyr asfáltti qaq jaryp, mashına zýlaı jóneldi. Aınalma kóshemen birden qalanyń syrtyna qaraı buryldy. Óz aýylynan qatynaıtyn kók avtobýstyń jolyna túskende Aıbıke bajyldady, eńiredi, ókirdi. Túıebaıdyń qarýly qoly onyń náp-názik ıyǵyn qaýsyra qushaqtap, typyrlatpady.

— Tentek bolma, boldy, — dep yrqyldaı kúldi taǵy. Aldaǵy qarsy kele jatqan mashınanyń jaryǵy shaǵylysqan Túıebaıdyń júzine kózi tústi. Áli askók japyraǵy qystyrýly turǵan tisterin kórsetip yrsyldaı kúlip kele jatyr eken.

---