- 05 naý. 2024 02:07
- 198
Ú dybysy men árpi
Taqyryby: Ú dybysy men árpi
Sabaqtyń maqsaty:
1 Ú dybysy jáne árip tańbasymen tanystyrý, ol arqyly berilgen sózderdi oqý men jazýdy úıretý.
2. Este saqtaý, oılaý qabiletin, tilin, sózdik qoryn damytý.
3. Uqyptylyqqa baýlý
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, sýretter, áripter, býyndar
Túri: bilimdi meńgertý
Oqytý ádisi: kórsetý, túsindirý, suraq - jaýap.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
- Balalar, búgin bizde álippe sabaǵy erekshe sabaq bolmaq. Bizge kóptegen qonaqtar senderdiń bilimderińdi, tártipterińdi, alǵyrlyqtaryńdy tekserýge kelip otyr. Endeshe óz ónerimizdi kórsetip, sabaǵymyzdy «Álippe» óleńinen bastaıyq:
İshi toly áripke,
Mynaý áıbat Álippe.
Barlyq ilim, bilimniń,
Ájesi – osy Álippe!
İİ. Ótken sabaqtan alǵan bilimin tekserý.
- Balalar, biz ótken sabaqta qandaı dybyspen tanysyp edik? (Ó - Ó - Ó)
- Qane, kim aıtady ó dybysy qandaı dybys? (daýysty)
- Sonyń ishinde qandaı daýysty dybys jýan ba, jińishke me? (jińishke)
«Bópeshim» óleńin jatqa aıtqyzý.
Ózindik jumys: býyndardy ár balaǵa taratyp berý, sóz quraý.
İİİ. Maqsat qoıý: taqyrybyn, maqsatyn habarlaý
İÚ. Jańa sabaq.
a) Elektrondy oqýlyqpen jumys
á) Álippe oqýlyǵymen jumys: Ú dybysyna berilgen sózderdi oqytyp, maǵynasyn ashý.
b) Jumbaqty sheshý:
Sharlap kelip dalany,
Úıime úıin salady. (Qarlyǵash)
- Qarlyǵash qandaı jerge uıasyn salady? (Shatyrdyń, úıdiń buryshyna). Iaǵnı, qarlyǵash adamdarǵa jaqyn júredi eken.
Sergitý sátin ótkizý.
Bala, bala, balapan,
Qane, qaısy alaqan.
Saýsaqtaryń áıbat,
Bylaı - bylaı oınat.
Top - top, top - top basaıyq,
Jalaýdan kún jasaıyq.
Jasa, jasa, jarqyn kún,
Jasa, jasa altyn kún!
Dáptermen jumys: Úlgi boıynsha berilgendi jazý.
Úİ. Sabaqty qorytyndylaý: Biz búgingi sabaqta qaı dybys jáne árippen tanystyq? Smaılıkter arqyly kóńil kúılerin anyqtaý.
Sabaqtyń maqsaty:
1 Ú dybysy jáne árip tańbasymen tanystyrý, ol arqyly berilgen sózderdi oqý men jazýdy úıretý.
2. Este saqtaý, oılaý qabiletin, tilin, sózdik qoryn damytý.
3. Uqyptylyqqa baýlý
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, sýretter, áripter, býyndar
Túri: bilimdi meńgertý
Oqytý ádisi: kórsetý, túsindirý, suraq - jaýap.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
- Balalar, búgin bizde álippe sabaǵy erekshe sabaq bolmaq. Bizge kóptegen qonaqtar senderdiń bilimderińdi, tártipterińdi, alǵyrlyqtaryńdy tekserýge kelip otyr. Endeshe óz ónerimizdi kórsetip, sabaǵymyzdy «Álippe» óleńinen bastaıyq:
İshi toly áripke,
Mynaý áıbat Álippe.
Barlyq ilim, bilimniń,
Ájesi – osy Álippe!
İİ. Ótken sabaqtan alǵan bilimin tekserý.
- Balalar, biz ótken sabaqta qandaı dybyspen tanysyp edik? (Ó - Ó - Ó)
- Qane, kim aıtady ó dybysy qandaı dybys? (daýysty)
- Sonyń ishinde qandaı daýysty dybys jýan ba, jińishke me? (jińishke)
«Bópeshim» óleńin jatqa aıtqyzý.
Ózindik jumys: býyndardy ár balaǵa taratyp berý, sóz quraý.
İİİ. Maqsat qoıý: taqyrybyn, maqsatyn habarlaý
İÚ. Jańa sabaq.
a) Elektrondy oqýlyqpen jumys
á) Álippe oqýlyǵymen jumys: Ú dybysyna berilgen sózderdi oqytyp, maǵynasyn ashý.
b) Jumbaqty sheshý:
Sharlap kelip dalany,
Úıime úıin salady. (Qarlyǵash)
- Qarlyǵash qandaı jerge uıasyn salady? (Shatyrdyń, úıdiń buryshyna). Iaǵnı, qarlyǵash adamdarǵa jaqyn júredi eken.
Sergitý sátin ótkizý.
Bala, bala, balapan,
Qane, qaısy alaqan.
Saýsaqtaryń áıbat,
Bylaı - bylaı oınat.
Top - top, top - top basaıyq,
Jalaýdan kún jasaıyq.
Jasa, jasa, jarqyn kún,
Jasa, jasa altyn kún!
Dáptermen jumys: Úlgi boıynsha berilgendi jazý.
Úİ. Sabaqty qorytyndylaý: Biz búgingi sabaqta qaı dybys jáne árippen tanystyq? Smaılıkter arqyly kóńil kúılerin anyqtaý.