InfoHub Logo

Ulttyq kod – eń aldymen, tilde, sosyn dástúrimiz ben saltymyzdy, minezimizdi aıqyndaıtyn dilde, ulttyq mádenıette. Qazaq balasynyń taǵylymy mol tarıhynda mádenı-rýhanı bolmysy izgilikpen ádiptelip, qarapaıymdylyqpen shyńdalyp, parasatpen shyraılanǵan. Ulttyq kodymyzda izgilik, adaldyq, perzenttik ınabattylyq, adamgershilik, paryz, etıket, aqyl-parasattylyq keńinen óristegen, molynan qamtylǵan.Qazaqtyń ulttyq kodynda ádildik tujyrymdamasy ejelgi dáýirden bastap jınaqtalyp, týystyǵy joq úlkenge degen syılastyq bolyp tanylǵan. Syılastyq pen izgilik, izettilik pen ımandylyq qazir endi etıketke aınalǵan tusta, osy ulttyq kodty damyta otyryp, rýhanı mádenıetimizdi jańǵyrtýymyz qajet. Ulttyq kodymyzda uıat kategorıasy bar. Besikten beli shyqpaǵan baladan bastap, uıat boladyny aıtyp ósirgen ata-ana balasyn jaqsylyq pen jaýyzdyqtyń bólinetinin aıtyp, minezin qalyptastyrady. Jaýyzdyqpen kúres pen jaqsylyqty dáripteý kody qazirgi moral men ónegelik kategorıasyn damyta túsedi.

I. Mádenı kodtyń belgileri.

Mádenıettanýda mádenı kod uǵymy álemniń mádenı beınesin túsinýdiń kilti retinde qoldanylady.Mádenı kod mádenı qubylystardyń tereń maǵynasyn ashýǵa kómektesedi (maǵynalar, belgiler, belgiler, normalar, mátinder, yrymdar jáne t.b.).Kod tańba men maǵyna arasyndaǵy baılanysty qamtamasyz etedi, nomınasıalar (belgileýler) álemin maǵynalar álemine aýdarýǵa kómektesedi, ıaǵnı. osy nemese basqa mádenı qubylystar neni bildiretinin túsinýge kómektesedi.

Kodeksiz mádenı mátin jabyq bolyp shyǵady, onyń maǵynasy men maǵynasyn ashý múmkin emes. Eger mundaı kod bolsa, onda mátin ashyq bolady, ony «oqýǵa» bolady. Ár mádenı mátindi qandaı kod qoldanylatynyna qaraı ár túrli oqýǵa bolady. Kodtyń ózi damý prosesinde de ózgertilýi múmkin (ońaılatylǵan, kúrdelene túsken, belgiler júıesin ózgertken jáne t.b.).

Mádenı kodtyń belgileri bul jaǵdaıda mádenıet kody mindetti túrde sıpattalýy kerek:

o ózin-ózi qamtamasyz etý;

o ashyqtyq;

o jan-jaqtylyq.

K. Rapaı  «Mádenı kod. Biz qalaı ómir súremiz, ne jáne nege satyp alamyz?»  atty kitabynda « mádenı kod – bul mashına bolsa da, tamaq, qatynas bolsa da, tipti mádenıet kontekstinde biz tárbıelengen el bolsa da, «bul qubylys nemese basqa zattardyń tylsym oıy», – dep túsindiredi.  V.I. Dal sózdiginde «kod» – qupıa, qupıa jazba, jumbaq retinde qarastyrsa,  A.Konchalovskıı,  A. Ayzannyń suhbattarynda mádenı  kod tujyrymdamasynda eki teorıalyq jáne tájirıbelik mańyzdy sát usynylǵan: birinshiden, osy nemese basqa eldegi ulttyń mańyzy bar áleymettik, ekonomıkalyq jáne saıası úrdisterge mádenıettiń áser etyin anyqtay, al ekinshiden – mádenı kodtyń ózgermeyiniń nátıjesi retinde  ulttyq mádenıettiń tutastyǵyn saqtaý bolyp sanalatyndyǵy aıtylady.

Mádenıet tili jalpy maǵynasynda – belgiler, formalar, rámizder men mátinder degendi bildiredi, bul óz kezeginde, qoǵamaralyq kommýnıkatıvtik qatynastardy retteýshi jáne mádenıet keńistiginde baǵdarlaýshy qyzmetin atqarady.  Mádenıet tili – shynaıy bolmysty túsinýde ámbebap qyzmet atqarady, onyń negizinde jańadan nemese qalyptasyp qoıǵan túbirli oılar, túsiniktemeler men obrazdar, ózge de maǵyna tasymalyn atqaratyn sana konstrýksıalary jatady. Mádenıet qalyptasqan lokaldy erekshelikterge saı ózara aqparat almasýǵa baılanysty komýnıkasıa júıesinsiz ómir súre almaıdy, ıaǵnı, jergilikti dástúrge saı aqparat almasý sol mádenıetti túzýshi fýnksıasyn atqarady. Mysal retinde, aqparattyq júıe qazirgi damý deńgeıine jetpegen kezdegi aqparat sıpaty men sapasyna nazar aýdarsaq, onyń asa qundy materıal ekenin baıqaımyz, sáıkesinshe, belgili bir «aqparat qundylyǵy» boldy, «aqparat defısıti» sanada qaltyqsyz senýshi qasıetterin týǵyzady. Tipti osy oraıda, Iýval Noı Harrarıdiń adamzattyń «qysqasha» tarıhyndaǵy «tarıh» fenomeniniń negizi túsinikti bolady. 

Aqparattyq vakým ýaqytynda kez-kelgen tarıhı oqıǵa men tulǵalar joǵary shyndyq, tipti aqıqat deńgeıine kóteriledi (din, qoǵamdyq jáne ekonomıkalyq júıe, soǵystar). Frensıs Fýkýıamanyń «aqparattyq» tolqyny kelip jetken ýaqytta aqparat óz sıpatyn ózgertip, tek pragmatıkalyq qyzmet atqarýda (áleýmettik jeliler, jarnamalar men saıası PR). Belgili bir aqparat taralýy  deńgeıi tar ýaqytta «sakraldy» deńgeıge jetken. Sáıkesinshe, taralý masshtabyna sáıkes aqparat óz qundylyǵyn tómendetip alǵany túsinikti jaǵdaı. Eger aqparatty mádenıettiń bóligi dep qarastyrsaq, aqparattyq vakým ýaqytynda «qańsyq tańsyqqa» aınalady, dál sol jaǵdaı mádenıette de oryn alady, qazirgi qazaqstandyq mádenıette osy prosestiń alǵashqy jarqynshaqtary qylań berýde. 

Qalyptasqan tájirıbe mádenıette belgilik júıeler akýmýlásıasy translásıa jáne jalǵasý qyzmetin atqarady. Belgilik júıeler men til óz betimen táýelsiz qalyptaspaıdy. Zamanaýı mádenıettaný ǵylymynda til jáne kod máselesi pánaralyq sıpatta. Ony taldaýdan ótkizý barysy logıka, fılosofıa, antrpologıa, fenomenologıa ǵylymdaryna mádenıettaný arqa súıeıdi. 

Mádenı kod – álemdi tanýǵa baılanysty kózqarastardy tasymaldap saqtap jáne damytatyn júıe, sondaı-aq osy ýaqyttaǵy qasıetter men múmkindikterdiń naqty mádenı keńistikke saı kórinisi. Kod degenimiz aqparat tańbalarynyń jıyntyǵy jáne belgili bir erejeler júıesi, olardyń kómegimen aqparatty berýge, óńdeýge múmkindik bar. «Kod» termıni ejelden esepteý, komýnıkasıa, kıbernetıka, matematıka jáne genetıka ǵylymdarynda qoldanylyp keledi. Kodtaý arqyly jasandy tilder qurý, mashınalyq aýdarma, mátinderdi kiltteý jáne olardy ashý múmkindigi beriledi. Mádenıet teorıasynda mádenı mátinderdiń mazmuny men túsiný jospary birinshi kezekke qoıylady, sondyqtan mádenı kod uǵymy óte ózekti bolyp otyr . Mádenı kodtyń qajettiligi sıgnaldar áleminen maǵynalyq álemge ótý kezinde týyndaıdy. Sıgnaldar álemi degenimiz – aqparattarmen esepteletin dıskretti birlikter álemi, al maǵynalar álemi – adamdy belgili mádenıettiń ıdeıalarymen, beınelerimen jáne qundylyqtarymen baılanystyratyn maǵynaly formalar álemi. Basqasha aıtqanda, kod degenimiz model, naqty erejeler men aqparattyq serıalar qurýdyń belgilengen qaǵıdattary, naqty habarlamalardyń júıeliligi. Barlyq kodtardy bir-birimen qarapaıym kod negizinde salystyrýǵa bolady. Máselen, habarlama, mádenı mátin paıdalanylatyn kodqa baılanysty ár túrli oqylymdarǵa ashyq bolýy múmkin. Kod mádenıettiń semantıkalyq deńgeıine enýge múmkindik beredi, al kodty bilmesten, mádenı mátin jabyq bolady, túsindirilmeıdi ári qabyldanbaıdy. Adam belgiler júıesin kóre alady, biraq maǵynalar men maǵynalar júıesin túsiný arqyly ǵana ıgeredi. Mádenı kod mynadaı sıpattamalarǵa ıe bolýy kerek: adam mádenıetin óndirý, tasymaldaý jáne saqtaý úshin ózin-ózi qamtamasyz etý, ózgerý (mobıldilik)jáne ashyqtyq, sondaı-aq, ýaqyt talabyna saı ámbebaptylyq fýnksıasy asa maǵyzdy. Mádenıet túrleriniń jiktelýine sáıkes: mádenıettiń kodtary, jazba mádenıetterdiń kodtary, ekrandyq mádenıetterdiń kodtary.

 Mádenı kod týraly túsinik

Qazirgi kezdegi kúres taptar, ulttar nemese dinder arasynda emes, mádenıet pen nadandyq arasynda júredi. Mádenı kod - halyqtarǵa ata-babalarynan qalǵan erekshe mádenı erekshelikter; bul mádenıetti anyqtaýǵa múmkindik beretin qandaı da bir túrde kodtalǵan aqparat. Bul aıtylǵandar nemese anyq túsinilgender emes, túsinýden jasyryn, biraq is-árekette kórinedi.

Ulttyń mádenı kody onyń minez-qulyq reaksıalaryn túsinýge kómektesedi, halyqtyq psıhologıany anyqtaıdy.

Mádenıet - bul halyqtyń ómiri, onyń jany, onyń oıy men júregi, onyń ótkeni, búgini jáne bolashaǵy. Kez-kelgen ulttyq mádenıet ult prınsıpine negizdelgen.

V.I. Dalıa sózdigi «kod - qupıa, qupıa jazý, jumbaq, qupıa, shıfr» deıdi. Amerıkalyq psıhoanalıtık Kloter Rapaıll óziniń «Mádenı kodeks» atty kitabynda: «Mádenı kod degenimiz - mádenı sanasyzdyq. Bul bizdiń oıymyzdaǵy kez-kelgen tujyrymdamamen baılanysty beınelerdiń jıyntyǵyn anyqtaıdy. Bul bizdiń aıtqanymyz nemese naqty júzege asyratynymyz emes, tipti óz túsinigimizden jasyrylǵan, biraq is-áreketimizden kórinedi.Túrli mádenıettegi beınelerdiń máni sáıkes kelmeıdi.

Planetadaǵy kez-kelgen adamdar, eń aldymen, óz eliniń turǵyny bolyp tabylady jáne olardyń oılary men emosıalary olar ómir súretin eldiń mádenıetiniń tarıhymen boıalǵan. Mádenı kodty zertteý tulǵanyń qalyptasýyna úlken áser etetin birtutas ulttyq júıe retinde ata-babalarymyzdyń mádenı murasy arqyly jeke tulǵanyń da, jalpy ulttyń da mánin túsinýdiń negizgi kiltteriniń biri bolyp qala beredi jáne kez-kelgen qoǵamdastyqtyń qyzmetine basshylyq jasaıdy.

Nemis áleýmettanýshysy M.Veber mádenıet týraly zamanaýı tarıhı-tıpologıalyq ıdeıalardyń bastaýynda tur. Ol mádenıettiń ıdealdy tıpteri dep atalatyn teorıany usyndy, olar mádenıet tarıhynda naqty balamalary joq dereksiz modelder. Veber mádenıettiń úsh ıdealdy túrin anyqtady: rasıonaldy, dástúrli jáne harızmatıkalyq. Rasıonaldy tıp bıliktiń emes, zańǵa baǵynýymen sıpattalatyn memlekettiń quqyqtyq tıpine sáıkes keledi.

Dástúrli tıp salt-dástúrlerdiń qasıettiligine negizdelgen. Oǵan patrıarhaldyq qaýymdastyq sáıkes keledi. Úshinshi tıp harızmaǵa baılanysty - adamdarǵa shabyttandyrýǵa jáne olardy alyp júrýge múmkindik beretin jeke tulǵanyń belgili bir qasıetteri. Veberdiń aıtýynsha, álemdik dinderdiń negizin qalaýshylar (Býdda, Isa, Muhammed), uly qolbasshylar, kórnekti saıasatkerler harızmaǵa ıe. Mádenıetterdi ártúrli tıpterge bólý belgili bir mádenı topqa tán anyqtaýshy, negizgi krıterııler negizinde júredi.

Mádenıettiń ózin-ózi uıymdastyrý ádisi boıynsha úsh tarıhı qalyptasqan ǵalamdyq mádenı tıpter bar: aldyn-ala jazylǵan, jazbasha jáne ekrandyq. Olardyń árqaısysynyń ózine tán arnaıy kody bar. Mádenıet kody - bul belgili bir mádenıetti bildirý tásili. Ol, birinshiden, ámbebaptylyqpen sıpattalady, ıaǵnı. onyń kez-kelgen tarıhı ýaqytta kez-kelgen mádenı tıpi bar, ekinshiden, adamzat mádenıetiniń qalyptasýy men saqtalýy úshin ózin ózi qamtamasyz etedi, úshinshiden, ol ózgerip, serpin bere alady nemese jańa mádenı kodtyń paıda bolýyna sebep bolady.

Oryndaǵan: İlesbek Aıat Abýbákiruly, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń mádenıettaný mamandyǵynyń 2 kýrs stýdenti

Óndiristik tájirbıe jetekshisi: Esbolova Móldir Aýeltaevna

---