- 16 sáý. 2020 00:00
- 177
Ulttyq ıdeıa ózegi
Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda búgingi jahandanǵan álemde ómir súrý úshin básekege qabilettiliktiń asa qajet ekeni basa aıtylady. Elimizdiń ulttyq mádenıeti qalyptaspaı, rýhanı jańǵyrýdyń oıdaǵydaı, biz ańsaǵandaı bolmaıtyny belgili. Qazirgi tańda bizdiń halqymyzǵa kereginiń ózi – osy.
Elbasymyz ulttyq sanany jańǵyrtqanda ózimizdiń, qazaqstandyq derbes damý úlgisin kalyptastyrýymyz kerek ekendigin aıtyp otyr. Bul degenimiz – qazaqtyń ulttyq salt-dástúrlerin, eń bastysy, memlekettik tilimiz ben ádebıetimizdi, mádenıetimizdi, qazaqı rýhymyzdy jańǵyrtý. Bul rette N.Nazarbaevtyń jańǵyrý uǵymynan meılinshe kórgen jahandyq álemmen qabyspaıtyn keıbir daǵdylarymyz ben ádetterden arylýymyz kerek degen sózi bárimizge oı saldy. Óıtkeni bul – ómir zańy, damý zańdylyǵy. XXI ǵasyrdaǵy adamzattyń basty, negizgi qundylyqtary bilimnen bastalatyn bolady. Bizdiń álemdik bilim oshaqtarynan tereńdetilgen bilim alýymyzǵa, Otanymyzdyń eń úzdik oqý mekemelerinde aqyl-oıymyzdyń únemi baıyp otyrýyna barlyq jaǵdaı jasalyp jatyr. N.Á.Nazarbaevtyń Úndeýindegi «Bilimniń saltanat qurýy» bóliminde osyny meńzep, halyqty jappaı bilim alýǵa shaqyrady.
QR alǵashqy Prezıdenti N.Nazarbaevtyń 2005 jyldyń tamyz aıyndaǵy elmen suhbatynda ózine qoıylǵan: «…Qazirgi kezde Qazaqstan memleket ulttyq ıdeıasyn aıqyndaý jóninde ártúrli áńgimeler kóp aıtylyp júr. Jan-jaqty pikirtalastar jıi boı kóteredi. Osy týraly Sizdiń pikirińizdi bilsek deımiz» degen suraqqa Elbasy: «…meniń oıymsha, memleket qurýshy – qazaq halqy. Qazaqtyń budan basqa eli joq. Ulttyq ıdeıa degen, birinshiden, qazaq eliniń táýelsizdigin nyǵaıtý, elimizdi aıaǵynan tik turǵyzyp, bolashaq urpaqtyń qolyna berý kerek. Ekinshiden, Qazaqstannyń ekonomıkasyn órkendetip, álemdegi damyǵan memleketterdiń dárejesine jetkizý kerek. Úshinshiden, eldiń birligi. Kórip otyrsyzdar, yntymaq, birlik bolmasa, bizdiń táýelsizdigimiz bolmaıdy. Osy úsh máseleniń tóńireginde Qazaqstandaǵy basqa halyqtardy renjitpeı, olardyń tilin, salt-dástúrin saqtaýlaryna jaǵdaı jasaýmyz kerek. Budan artyq qandaı ulttyq ıdeıa kerek?» dep jaýap bergen edi. Patrıotızmdi neden bastaý qajettigi jóninde de: «Patrıotızmniń eń jaqsy úlgisi – orta mektepte týǵan jerdiń tarıhyn oqýdan bastaý kerek» dep túıindeıdi.
Elbasymyz joǵarydaǵy túıtkildi máselelerdiń bárin aıta kelip, eń bastysy, el ishindegi tatýlyqty, birlikti, yntymaqtastyqty aldyńǵy qatarǵa qoıady. Óıtkeni tek osyndaı ıgilikti isterdiń arqasynda ǵana qazaq eli órkenıetti elderdiń qatarynda óziniń tıisti ornyn ala alady.
F.Qozybaqova
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ
tarıh kafedrasynyń dosenti
Oralbaeva Gaınel
1-kýrs stýdenti