- 05 naý. 2024 04:21
- 201
Úsh tildi meńgerý – jarqyn bolashaqtyń kepili
Til bilý – baılyq. Ásirese, órkenıettik órelik alǵa shyǵyp, jahandanýdyń lebi esip turǵanda kóp tildi ıgergenge eshkimniń talasy bola qoımaıtyny anyq. Sondyqtan qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderin jetik meńgergen urpaq qalyptastyryp, básekege qabiletti bolý maqsatynda memleketimiz aıamaı qarjy bólip, túrli is - sharalar uıymdastyryp keledi. «Úshtuǵyrly til» týraly jobany Elbasy N. Á. Nazarbaev 2006 jyldyń qazanynda ótken Qazaqstan halqy assambleıasynyń XII quryltaıynda jarıa etken bolatyn. Al 2007 jylǵy “Jańa álemdegi jańa Qazaqstan” atty halyqqa joldaýynda «Tilderdiń úsh tuǵyrlylyǵy» atty mádenı jobany kezeń - kezeńmen iske asyrýdy usyndy.
Iaǵnı, bul baǵdarlamalardyń basty ıdeıasy Qazaqstandy búkil álem halyqtaryna úsh tildi birdeı paıdalanatyn joǵary bilimdi memleket retinde tanytý kerek. Atap aıtatyn bolsaq, olar: qazaq tili – memlekettik til, orys tili – qarym - qatynas tili jáne aǵylshyn tili – damyǵan memlekettermen tereze teńestirip, solardyń qataryna qosylý úshin qajet. Qarapaıym tilmen aıtqanda, qazaq tildi damytý kerek, orys tilin qoldanamyz jáne aǵylshyn tilin úırenemiz. Osy maqsatta búgingi kúni qanshama baǵdarlamalar qabyldanyp, qanshasy júzege asyrylyp úlgerdi. Barlyq mekemelerdiń qyzmetkerlerin úsh tilge úıretý qolǵa alynyp, qazirgi tańda ol talapqa aınalyp bara jatyr. Eldegi barlyq bilim ordalarynda aǵylshyn tili tereńdetilip oqytyla bastasa, orys tili birneshe jyldan beri UBT synaǵynda tapsyrylatyn mindetti pánderdiń qataryna endi. Tipti, mekteptiń bastaýysh synyp oqýshylarynyń sabaq kestesine shetel tilin engizse, keı balabaqshalarda kóshten qalyspaı, alty jasqa da tolmaǵan búldirshinderdiń tilin aǵylshynsha sóıletýge kúsh salyp jatqany belgili.
№19 orta jalpy bilim beretin mektep
aǵylshyn tili páni muǵalimi Ǵalymjanqyzy Janat
Tolyq nusqasyn júkteý
Iaǵnı, bul baǵdarlamalardyń basty ıdeıasy Qazaqstandy búkil álem halyqtaryna úsh tildi birdeı paıdalanatyn joǵary bilimdi memleket retinde tanytý kerek. Atap aıtatyn bolsaq, olar: qazaq tili – memlekettik til, orys tili – qarym - qatynas tili jáne aǵylshyn tili – damyǵan memlekettermen tereze teńestirip, solardyń qataryna qosylý úshin qajet. Qarapaıym tilmen aıtqanda, qazaq tildi damytý kerek, orys tilin qoldanamyz jáne aǵylshyn tilin úırenemiz. Osy maqsatta búgingi kúni qanshama baǵdarlamalar qabyldanyp, qanshasy júzege asyrylyp úlgerdi. Barlyq mekemelerdiń qyzmetkerlerin úsh tilge úıretý qolǵa alynyp, qazirgi tańda ol talapqa aınalyp bara jatyr. Eldegi barlyq bilim ordalarynda aǵylshyn tili tereńdetilip oqytyla bastasa, orys tili birneshe jyldan beri UBT synaǵynda tapsyrylatyn mindetti pánderdiń qataryna endi. Tipti, mekteptiń bastaýysh synyp oqýshylarynyń sabaq kestesine shetel tilin engizse, keı balabaqshalarda kóshten qalyspaı, alty jasqa da tolmaǵan búldirshinderdiń tilin aǵylshynsha sóıletýge kúsh salyp jatqany belgili.
№19 orta jalpy bilim beretin mektep
aǵylshyn tili páni muǵalimi Ǵalymjanqyzy Janat
Tolyq nusqasyn júkteý