InfoHub Logo

Taqyryby: Asyl sózdi izdeseń, Abaıdy oqy, erinbe...
Maqsaty: Abaıdy tereń tanytý, mektep baǵdarlamasyna engen óleńderin mánerlep oqytý, qara sózderinen ǵıbrat alý, ánderin shyrqaý, aýdarmalarynan habardar etý.
Damytý: Abaı atamyzdyń qaldyrǵan asyl murasyn ár tárbıelenýshiniń oı-sanasyna jetkizý, oqýshylardyń oılaý qabiletterin, sóıleý tilderin damytý.
Tárbıelik Abaı shyǵarmalary arqyly Otan súıgishtikke, ultjandylyqqa,
máni: adamgershilikke tárbıeleý.
Kórnekiligi: A. Qunanbaev, Sh. Qudaıberdiuly, M. Áýezov portretteri, Abaı týraly jazylǵan sıtattar, býkletter, referattar, Abaı balalary t. b.

1. Kirispe:
Muǵalimniń sózi. Búgingi ashyq tárbıe saǵatymyz Abaı atamyz jaıly bolmaq. Abaı atamyz jaıly 1-synyptan bastap oqyp kelemiz, búgin bilgenimizdi qorytamyz, bilmegenimizdi úırenemiz. Abaı Qunanbaev – qazaq halqynyń uly aqyny, ulttyq jazba ádebıetimizdiń atasy.
Abaıdy búkil álemge tanytqan birinshiden: óleńderi men qara sózderi bolsa, ekinshiden: M. Áýezovtiń «Abaı joly» roman epopeıasy boldy. Muhtar bala kezinde uly aqynnan bata alǵan. Muhtar Áýezov – qazaqtyń uly jazýshysy. Ol osy eńbegine óziniń sońǵy jıyrma jylyn arnady, bul roman bizdiń zamanymyzdaǵy eń uly shyǵarmalardyń biri retinde baǵalanady. 4-tomdyq roman epopeıa 1942-1957 jyldar arasynda jaryq kórdi.

2. Ómirbaıany:
A. Qunanbaev 1845 jyly 22 tamyzda Semeı oblysy, qazirgi Abaı aýdany, Shyńǵys taýynda dúnıege kelgen. Týǵan jyly – jylan. Abaıdyń shyn aty – Ibrahım. Sheshesi Uljan – Ibrahım degen atty ózgertip Abaı dep qoıǵan. Aqynnyń arǵy tegi Orta júz, Tobyqty, Arǵyn ishindegi Oljaı batyrdan bastalady. Abaıdyń jeti atasy: Aıtek, Oljaı, Aıdos, Yrǵyzbaı, Óskenbaı, Qunanbaı, Abaı. Rýy – Tobyqty.
Bolashaq aqyn sabyrly minezimen, keń peıilmen el anasy atanǵan kári ájesi Zereniń taýsylmaıtyn mol qazynadaı ańyz, ertegilerin estip, abysyn-ajynǵa jaıly, minez kónterli, ázil – qaljyńǵa sheber, jón-jobaǵa jetek, óz anasy Uljannyń tárbıesinde ósti.

Abaı jasynan yntaly, zerek bala bolady. Ol, ertegi, áńgime, óleńderdi tez jattap alǵan. Ol saýatyn Ǵabıthan moldadan ashady da, 10 jasqa tolǵan soń 3 jyl Semeıdegi Ahmet Rıza medresesinde oqıdy. Bul medresede arab, parsy tilderinde, negizinen, din sabaǵy júrgiziletin edi. Qurbylarynan anaǵurlym zeıindi bala oqýǵa bar yqylasymen berilip, úzdik shákirt atanady.
Ol sol kezde óleń shyǵarýmen de áýestenedi, biraq shyǵarǵan óleńderdiń kópshiligi bizge jetken joq jáne ol óz óleńderin jas dostarynyń atymen taratty.

Bala Abaı din oqýyn mise tutpaı, bilimin óz betinshe jetildirýge umtyldy. Medreseniń úshinshi jylynda Abaı Semeı qalasyndaǵy «Prıhodskaıa shkolaǵa» da qosymsha túsip, oryssha saýatyn asha bastaıdy. Biraq bul oqýyn ári jalǵastyra almaı, nebári 3 jyldan soń onyń musylmansha da oryssha da oqýy aıaqtalady. Abaıdyń basqa balalarynan alymdylyǵyn ańǵarǵan Qunanbaıuly elge shaqyryp alyp, óz janyna ertip, ákimshildik – bılik jumystaryna aralastyrady.

Áke erkimen el isine jastaı aralasqan Abaı tez eseıip, balalyqtan da erte aıyrylyp, jastaıynan el ishindegi áńgime, sóz ónerin, bılerdiń sheshendik ónerine qulaq salyp, óziniń erekshe talantymen boıyna sińire beredi. Áke – sheshesiniń qasynda júrse de jas Abaı oqýdan qol úzbeıdi, bos ýaqytynda qazaqtyń mádenıetin, arab, parsy, shaǵataı tilderin úırenedi. Shyǵys ádebıeti alyptarynyń óleń, dastan, qıssalaryna den qoıady.

Biraz jyldan el basqarý jumystaryna aralasqan Abaı 28 jasqa kelgende bul isten bas tartady. Jas 30-dan asqan Abaı orys tilindegi kitaptardy myqtap oqýǵa burylady. Orystyń uly oıshyldary qarańǵylyqtan qutylatyn birden – bir durys joly – orys jáne qazaq mádenıetiniń jaqyndasýy dep bildi. Orys halqynyń rýhanı mádenıetiniń naǵyz baǵalaryn taýyp, tanyǵan shaqta Abaıdyń oı-órisi meılinshe keńeıdi.

Án: Aıttym sálem Qalamqas.

Abaıdyń shyǵarmalyqpen erkin aralasýy 1880 jyldar boldy. Bul kezderdegi kópshilik óleńderi Kókbaı Janataıuly atymen taratyldy. Abaı men Kókbaı 25 jyl aıyrylmas joldas, aınymas dos bolǵan.
1886 jyly «Jaz» degen óleńinen bastap óz atyn qoıa bastady. Oqı júrip, bilimin tolyqtyra júrip, 40-tan asqan shaǵynda birjolata aqyndyqqa berildi.
Men jazbaımyn óleńdi ermek úshin,
Joq – bardy, ertegini termek úshin.
Kókirgei sezimdi, tili oramdy,
Jazdym úlgi dostarǵa bermek úshin.
1886 jyldan bastap ol I. A. Krylov, A. S. Pýshkın, M. Iý. Lermontov shyǵarmalaryn qazaq tiline aýdara bastaıdy. Aqyn óleńdi dál aýdarýdy maqsat etkende oryssha aıtylǵan oıdy, qazaqsha jetkizýge asqan sheberligimen jáne tań qaldyrdy. Abaı – qazaq ádebıetine shyn máninde aýdarma tájirıbesin engizgen aqyn.

Abaıdy Abaı etken, onyń tulǵasyn, jan dúnıesin, arman – muratyn tanytqan – poezıasy, asqaq shabyttyń qýatymen júregin jaryp shyqqan sózderi.
Ol keremet sýretker aqyn jáne syrshyl lırıkanyń sırek kezdesetin sheberi. Týǵan el tabıǵatyn sıpattaýda onyń sýretkerlik sheberligi aıqyn ańǵarylady. Tabıǵat kórkin, jan – janýarlar tirshiligin, tabıǵat aıasyndaǵy eldiń áleýmettik ómirin, qazaq halqynyń kóshpeli turmysyn tyǵyz baılanystyrady. Kóshpeli eldiń ómir turmysynyń aýyrlyǵy, tynymsyz áreketi, adamdardyń taǵdyr taýqymetine moıynsunýy, olardyń kóńil-kúıleri aıaýshylyq sezimin týǵyzady. «Qys», «Jaz», «Jazǵyturym» óleńderin oqý.
Bul óleńderi tabıǵatty aıalaýǵa, eńbekti dáripteýge, qazaq halqynyń ádet – ǵurpyn bilýge tárbıeleıdi. Eldi birlikke, tatýlyqqa shaqyrý-óleńderiniń eń bir kúshti saryny. El, jurt degen uǵymdardy Abaı qalyń el, qazaq jurty, halyq degen keń maǵynasynda alyp, adal eńbekke, bereke – birlikke, dostyqqa shaqyrady.
«Qalyń elim, qazaǵym qaıran jurtym»

Bul óleńde taǵdyrdyń talqysyna túsip, shyrqy buzylǵan halyq beınesin sýretteıdi. «Qazaǵym», «elim», «qaıran jurtym» degen aqyn týǵan halqy úshin jany ashyp, eljirep otyr.
Halyqtyń turmys – tirshiligine arnalǵan óleńderi óte sýretkerlikpen, dál mazmunmen, shynaıy bolmyspen túsieikti baıandalǵan.
«Qarasha, jeltoqsanmen sol bir eki aı»
«Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa»
«Shoqpardaı kekili bar qamys qulaq» óleńderin oqý

Bul óleńde qys qaharynyń halyq turysyna áseri, saıatshylyq ónerdiń qıyndyǵy men qyzyǵy, jaǵdaılap miner attyń syry men synynyń kelisýi ár oqyrmanǵa oı salady.
Hor: Jelsiz túnde jaryq aı.
Ómir, adam taǵdyry, dúnıe, zaman aǵymy jaıly pikirleri, dúnıe-tanymy kóbirek kórinetin óleńderine qatysty Abaıdy oıshyl-fılosof aqyn deımiz. Aqyn óleńderinde adamgershilikti joǵary ustaý qajettilikti – tatýlyq, jaqyndy syılaý, kishipeıil bolý, qýlyq, aramdyqqa boı urmaý, qýanyshta, qaıǵy muń, kúıinishte birlikte bolýǵa úndeıdi.
Aqyn ár túrli adamdardyń minez – qulqyn, is-áreketin, qarym – qatynasyn da synǵa aldy. Adam minezin túzetý – zamandy túzetýdiń kúshti quraly dep qaraǵan. Abaı adamgershilikti, ádeptilikti eń negizgi moraldyq prınsıp retinde atap kórsetti.
«Ásempaz bolma árnege», «Basty bulǵań», «Dútbaıǵa»
«Júregim neni sezesiń», «Jigitter, oıyn arzan kúlki qymbat» óleńderin oqý.
«Qaıratpen aqyl jol tabar» óleńinde ádilettik, meıirbandyq bolǵan jerde aqyl men qaırat ta jaqsylyqqa jetkizedi dep túıindeıdi.

Ǵylym – bilimdi ýaǵyzdaǵan aǵartýshy aqyn aqyldy, bilimdi adamdy asa joǵary baǵalaıdy. Ne nársege bolsyn aqyl – tarazy, dúnıeniń syryn tanyp bilýde aqyl – bilimniń múmkindigi sheksiz mol dep sanaıdy. Abaıdyń ǵylym úırenýge umtylǵan jastarǵa arnalǵan óleńderinen bul kózqarasy aıqyn tanylady. Jastardyń basqalar aıtqan sózge ermeı, aqylmen ólshep, tapqan óz pikiri bolý kerektigin aıtyp, sol pikirde tabandap tura bilý qajettigine nazar aýdarady. Ǵylymda basqanyń pikirine syn kózimen qaraý qandaı qajet bolsa, ómirde jeńil – jelpi áńgimege áýestenbeı, bilikti, tájirıbeli adamdardyń sózin uǵyp, tálim alý da sondaı qajet ekenin aqyn oryndy aıtqan. Adamnyń ómiri maǵynaly, sanaly bolý kerek degen baılam jasaıdy, adamnyń ómir súrýi, is-áreketteri, aldyna qoıatyn maqsattary óz zamanyna, zaman talabyna sáıkes bolý qajettiligin aıryqsha eskertedi. Alǵy kúndi boljaı bilgen – dana aqyn.
«Jasymda ǵylym bar dep eskermedim»,
«Internatta oqyp júr»,
«Adam bolam deseńiz» óleńderin oqý.

Aqyn ǵylymı uǵym tilimen sóıleýge tek qara sózderinde ǵana bardy. Abaıdyń óleńderindegi birtalaı mańyzdy oı pikirler poemalary men qara sózderinde jalasyr, tolyǵa túsken. Ol óziniń ǵaqlıa-ósıetterin 1890-1898 jyldar aralyǵynda jazǵan 45 qara sózi bar. Abaı qara sózderin túgeldeı dástúrli sheshendik sóz úlgisine quraıdy. Qara sózderi taqyryp jaǵynan alǵanda aqynnyń óleńderimen astasyp jatady.
24-sózi – kúnshildik; 25-sózi – qulshyldyq; 26-sózi-nadaedyq;
27-sózi-ósıet; 28-sózi – paryz; 29-sózi – saqtyq týraly áńgimeleıdi.
Adal eńbek etý, egin salý, saýdamen aınalysý, óner úırený, bilim-ǵylymdy ıgerý, qoǵamdaǵy ár túrli toptardyń qylyp júrgen hareketi, minez – qulqy, adamgershilik, ımandylyq sekildi birtalaı máselerdi qara sózinde keńinen tolǵaıdy, úlken kóregendilikpen kóptegen qundy pikirler túıedi. Abaıdy qara sózderine qatysty jazýshy desek te qatelespeımiz.
37-shi, 36-shy qara sózderinen úzindiler.

Bı: «Adaı» kúıine qoıylǵan bı.

Abaı sóz óneriniń, óleńniń, án men kúıdiń qoǵamdyq mańyzyn asa joǵary baǵalady. Óleńderi men birge ánderi de halyq arasyna keńinen taraǵan. Nota saýaty bolmasa da dombyra ómirlik serigi boldy.
Abaı sazger. Mýzyka zertteýshileri «Abaıdyń ánderi men sózderi tyǵyz baılanysta, ánderiniń áýenin tek qana óziniń negizi sózimen oryndaý kerek»- dep jazdy.
Abaı óz ánderinde tabıǵat sulýlyǵyn, adamnyń kóńil-kúıin áserli áýenmen beınelep jetkizedi. Aýyzdan – aýyzǵa, ákeden – balaǵa mura bolyp kele jatqan Abaı ánderi bizge de jetti. 15 áni belgili
Qulaqtan kirip boıdy alar
Jaqsy ánmen tátti kúı
Kóńilge túrli oı salar,
Ándi súıseń menshe súı.
Dúnıe oıdan shyǵady,
Ózimdi ózim umytyp.
Kóńilim ándi uǵady,
Júregim boıdy jylytyp.
Abaı orystyń jáne tatardyń halyq ánderin jaqsy bilgen. Nemistiń uly aqyny Geteniń «Gornye vershıny» atty óleńin M. Lermontov orys tiline aýdardy, orys kompozıtory A. Rýbınshteın án jazdy. Bul óleńniń sózi men áýeni Abaı júregin baýraǵany sonsha, aqyn ony qazaq tiline aýdaryp, «Qarańǵy túnde taý qalǵyp» atty án shyǵarǵan.
Ánderi: «Segiz aıaq», «Boıy bulǵań», «Qarańǵy túnde taý qalǵyp», «Jarq etpes qara kóńilim ne qylsa da».
Uly aqyn Abaı aqyldy, tapqyrlyqty qajet etedi jáne óte qyzyq oıyn dep jumbaqty jaqsy kóripti. Ózi de jumbaq shyǵarypty. Abaı ata jumbaqtary men sheshýleri.
Aqynnyń 7 ul, 3 qyzy bolǵan jáne nemere inisi Shákárim Qudaıberdıevti aqyndyqqa baýlyp tárbıelegen. Uly Abaı onyń áıgili aqyn bolyp qalyptasýyna úles qosqan. Eseıe kele Shákárim aǵasy Abaıdyń sol umytylmas qamqorlyǵyn eske alyp: «Abaı bolmasa meniń aqyn bolýym eki talaı edi» degen eken.
Abaıdyń úmit kútken talantty balalary: Ábdirahman, Maǵaýıa, Turaǵul, Mekaıl. Ákeleriniń óleńderin jatqa aıtyp, halyq arasyna taratqan, ánshi, dombyrashy bolǵan.
Abaıdyń orys mádenıetimen jaqsy tanysýǵa sol kezde Sankt-Peterbýrgte oqyp júrgen balasy Ábdirahmannyń yqpaly kúshti boldy.

Kórinis: Abaı men Ábish.
1987 jyly Abaı ómirine Orazbaı bastaǵan dala shonjarlary qastandyq jasady. Onyń ústine óziniń murageri, bilimdi, daryndy uly Ábdirahmannyń qaıtys bolýy jyǵylǵanǵa judyryq bolyp tıdi. Kóp uzamaı súıikti balasy, talantty shákirti Maǵaýıa óldi. Aýyr kúres pen qaıǵyly, qıyn ómirden qajyǵan Abaı 1904 jyly aýyr syrqattan qaza bolady.
Óldi deýge bolama aıtyńdarshy,
Ólmeıtuǵyn artynan sóz qaldyrǵan...
Abaı óziniń týǵan jerinde Shyńǵys taýynyń etegine taıaý Jıdebaı óńirindegi qystaýynyń janyna jerlenedi.
Abaıdyń tuńǵysh óleńder jınaǵy 1909 jyly Peterbýrgte basylyp shyqty. Ony Abaıdyń inisi Ysqaqtyń uly Kákitaı jınaqtan bastyrǵan. Abaıdyń 8 myń óleń joly, 45 qara sózderi, birneshe ánderi men aýdarmalary, poemalary qaldy.

Abaı óleńderinen jas Abaıdyń jalyn atqan sezimin, jigit aǵasy Abaıdyń tolǵaýly oılary men áreketin, toqtasqan Abaıdyń halyq qamqory, halyq ustazy bolǵanyn kóremiz. Uly Abaı ómiriniń sońyna deıin qazaq halqynyń jarqyn bolashaǵy úshin kúresti.
Abaı esimin este qaldyrý maqsatynda Jıdebaıda aqynnyń ózi turǵan úıde ádebı – memorıaldyq murajaı bar. Abaı qystaýy qalpyna keltirilip, Semeıdegi Abaı qoryq murajaıynyń fılıalyna aınaldyryldy. Aqyn jerlengen zıratqa granıt pen mramordan qulpytas ornatyldy. Semeıde elimizdiń kóptegen qalalarynda eskertkish ornatylǵan.

Jer betindegi kúlli qazaq qaýymy ózderiniń uly Abaıymen maqtanady. Olar kún ótken saıyn Abaıdy jańa qyrynan tanýda. Óıtkeni Abaı muralary búgin de, bolashaqta da óziniń ómirsheńdigimen máńgi jasaıtyn ǵajap týyndylar. Abaı shyǵarmalary qazirdiń ózinde kóptegen tilderge aýdarylyp, álem halyqtarynyń jaqsy baǵasyn alýda.
Abaı klasık aqyn. Abaı beınesi mýzyka áleminde kúrdeli mýzyka opera men romanstarǵa arqaý bolýda. Abaı esimimen atalatyn aýdan, aýyl, mektep, kóshe, «Opera jáne balet teatry», aqyndar úshin «Abaı atyndaǵy syılyqtar» bar.