Ústeý
Qazaq tili 6 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Bazarda. Ústeý.
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdiligi: oqýshylardyń taqyryp aıasynda bilimderin nyǵaıtý. Sóılesim áreketteri arqyly oqýshylardyń sóıleý qabiletin jetildirý.
Meken, mezgil ústeýlerin meńgertý.
á) Damytýshylyǵy: oqýshyny izdeniske jeteleý, oqyǵanyn taldap, maǵynasyn asha bilýge úıretý, tanym kókjıegin keńeıtý. Aýyzeki tilde óz oıyn erkin jetkize alýǵa yqpal etý.
b) Tárbıeligi: oqýshylarǵa estetıkalyq tárbıe berý.
Sabaqtyń tıpi: dástúrli emes sabaq.
Sabaqtyń ádisi: suraq – jaýap, suhbattasý, toppen jumys, ózdik jumys, testtik tapsyrmalar.
Sabaqtyń kórnekiligi: oqýlyq, test tapsyrmalary, keste, kartochkalar.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
Psıhologıalyq sát.
- Qaıyrly kún, balalar!
- Qaıyrly kún, muǵalim!
- Balalar, qane, sheńberleneıik. Kúlli álemge kúnniń qaıyrly bolýyn tileıik.
- Qaıyrly kún!
- Qaıyrly kún, kók aspan!
- Qaıyrly kún, Jer - Ana!
- Qaıyrly kún, qonaqtar!
- Qaıyrly kún, dostarym!
- Bizdiń kúnimiz sátti ótsin! Alaqaı! (dý qol shapalaq)
- Men de barlyqtaryńyzǵa sáttilik tileı otyra sabaǵymdy bastaıyn.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý:
- Úıge qandaı tapsyrma berildi?
- Tapsyrmany derlik oryndadyq pa? (dápterlerinen berilgen jattyǵý jumysyn tekserip shyǵý)
Test tapsyrmasy.
1. Ústeý maǵynasyna qaraı neshe topqa bólinedi?
a) 4
b) 6
c) 8
d) 10
2. Negizgi ústeýlerdi tap.
a) erte, kesh, qazir
b) jıi, jazda, buryn
c) bıyl, kúzdeı, jazǵyturym
d) búgin, artqa, dál
3. Kúrdeli ústeýlerdi tap.
a) áreń, tez, byltyr
b) asa, zorǵa, aldyn - ala
c) birtalaı, eshqashan, qystygúni
d) árqashan, óte, naǵyz
4. Ústeýdiń suraqtaryn tap.
a) ne sebepti? neler? neshe?
b) qashan? qalaı? qaıda?
c) kimge? qalaısha? qansha?
d) qandaı? qaıtip? qaıtty?
5. Ústeýdiń erejesi.
a) zattyń atyn bildiretin sóz taby
b) qımyldyń oryndalýyn bildiretin sóılem múshesi
c) qımyldyń ár túrli belgisin bildiretin sóz taby
d) qımyldyń amal - tásilin, mekenin bildiretin sóılem múshesi
III. Jańa sabaqqa daıarlaý:
- Jemis - jıdekter qaı jerlerde satylady?
- Qandaı jemis - jıdekterdi bilemiz?
IY. Jańa taqyryp:
Gramatıka. Meken, mezgil ústeýleri. (keste)
Meken ústeýleri: qaıda? qaıdan? Ári, beri, joǵary, tómen, alǵa, artqa, ishke, ishte, ilgeri, syrtta, munda, sonda, tysqary, tus - tusynda, aldy - artynda...
Mezgil ústeýleri: qashan? qashannan? Keshe, búgin, erteń, qazir, keshke, ertemen, ertesine, tańerteń, tańsáride, túneýgúni, bıyl, byltyr, anda - sanda, búrsigúni, oqta - tekte, kúni boıy, ala jazdaı, qystygúni, jazdygúni, kúzdigúni, kóktemde...
1. Mátinge deıingi jumys:
Sózdikpen jumys:
a) berilgen sózderdiń oqylýymen, aýdarmasymen, qoldanylý aıasymen tanystyrý
á) sózderdi hormen, jekelep oqytyp shyǵý
b) sol sózderdi qatystyra otyryp, sóz tirkesterin, sóılemder quratý
jemis - jıdek - ovoshı - frýkty
ashshy - gorkıı
qansha turady? – skolko stoıt?
arzan - deshevo
tym - ochen
tosap – kompot
qyshqyl – kıslyı
aǵza – organızm
dárýmen – vıtamın
2. Mátinmen jumys:
- berilgen mátinniń oqylýyn úntaspadan tyńdatý
- oqýshylarǵa jekelep, kezekpe - kezek oqytyp shyǵý
- mátindi aýdartý
Bazarda
Adamdar bazarǵa kókónis, jemis - jıdek alý úshin barady. Jeksenbi kúni bazarda adamdar tym kóp bolady. Bazardyń ishinde satyp alýshylar arzan baǵaly kókónisterdi alyp júr. Meniń anam tosap jasaý úshin jemis – jıdekterdi tómen baǵamen satyp aldy. Jemis - jıdektiń ishinen anam qaraqatty molyraq aldy. Qaraqatta S dárýmeni kóp. Ol adam aǵzasyna paıdaly.
3. Mátinnen keıingi jumys:
Toppen jumys:
- mátinge birneshe suraqtar daıyndaý.
- mátin ishinen mezgil, meken ústeýlerin taýyp, suraq qoıý.
- berilgen ústeýlerdi maǵynasyna qaraı eki topqa ornalastyryńdar.
Ertemen, boranda, aıazdy kúni, tań atysymen, aýylda, qalaǵa, alysta, jaqyn mańda, aldyńǵy jaqta, artta, kelesi jyly, aldyńǵy kúni, ishte, anda, ana jaqta, erte, keshtete, murajaıda...
Muǵalim: Masalımova G. A.
Ústeý júkteý
Sabaqtyń taqyryby: Bazarda. Ústeý.
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdiligi: oqýshylardyń taqyryp aıasynda bilimderin nyǵaıtý. Sóılesim áreketteri arqyly oqýshylardyń sóıleý qabiletin jetildirý.
Meken, mezgil ústeýlerin meńgertý.
á) Damytýshylyǵy: oqýshyny izdeniske jeteleý, oqyǵanyn taldap, maǵynasyn asha bilýge úıretý, tanym kókjıegin keńeıtý. Aýyzeki tilde óz oıyn erkin jetkize alýǵa yqpal etý.
b) Tárbıeligi: oqýshylarǵa estetıkalyq tárbıe berý.
Sabaqtyń tıpi: dástúrli emes sabaq.
Sabaqtyń ádisi: suraq – jaýap, suhbattasý, toppen jumys, ózdik jumys, testtik tapsyrmalar.
Sabaqtyń kórnekiligi: oqýlyq, test tapsyrmalary, keste, kartochkalar.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
Psıhologıalyq sát.
- Qaıyrly kún, balalar!
- Qaıyrly kún, muǵalim!
- Balalar, qane, sheńberleneıik. Kúlli álemge kúnniń qaıyrly bolýyn tileıik.
- Qaıyrly kún!
- Qaıyrly kún, kók aspan!
- Qaıyrly kún, Jer - Ana!
- Qaıyrly kún, qonaqtar!
- Qaıyrly kún, dostarym!
- Bizdiń kúnimiz sátti ótsin! Alaqaı! (dý qol shapalaq)
- Men de barlyqtaryńyzǵa sáttilik tileı otyra sabaǵymdy bastaıyn.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý:
- Úıge qandaı tapsyrma berildi?
- Tapsyrmany derlik oryndadyq pa? (dápterlerinen berilgen jattyǵý jumysyn tekserip shyǵý)
Test tapsyrmasy.
1. Ústeý maǵynasyna qaraı neshe topqa bólinedi?
a) 4
b) 6
c) 8
d) 10
2. Negizgi ústeýlerdi tap.
a) erte, kesh, qazir
b) jıi, jazda, buryn
c) bıyl, kúzdeı, jazǵyturym
d) búgin, artqa, dál
3. Kúrdeli ústeýlerdi tap.
a) áreń, tez, byltyr
b) asa, zorǵa, aldyn - ala
c) birtalaı, eshqashan, qystygúni
d) árqashan, óte, naǵyz
4. Ústeýdiń suraqtaryn tap.
a) ne sebepti? neler? neshe?
b) qashan? qalaı? qaıda?
c) kimge? qalaısha? qansha?
d) qandaı? qaıtip? qaıtty?
5. Ústeýdiń erejesi.
a) zattyń atyn bildiretin sóz taby
b) qımyldyń oryndalýyn bildiretin sóılem múshesi
c) qımyldyń ár túrli belgisin bildiretin sóz taby
d) qımyldyń amal - tásilin, mekenin bildiretin sóılem múshesi
III. Jańa sabaqqa daıarlaý:
- Jemis - jıdekter qaı jerlerde satylady?
- Qandaı jemis - jıdekterdi bilemiz?
IY. Jańa taqyryp:
Gramatıka. Meken, mezgil ústeýleri. (keste)
Meken ústeýleri: qaıda? qaıdan? Ári, beri, joǵary, tómen, alǵa, artqa, ishke, ishte, ilgeri, syrtta, munda, sonda, tysqary, tus - tusynda, aldy - artynda...
Mezgil ústeýleri: qashan? qashannan? Keshe, búgin, erteń, qazir, keshke, ertemen, ertesine, tańerteń, tańsáride, túneýgúni, bıyl, byltyr, anda - sanda, búrsigúni, oqta - tekte, kúni boıy, ala jazdaı, qystygúni, jazdygúni, kúzdigúni, kóktemde...
1. Mátinge deıingi jumys:
Sózdikpen jumys:
a) berilgen sózderdiń oqylýymen, aýdarmasymen, qoldanylý aıasymen tanystyrý
á) sózderdi hormen, jekelep oqytyp shyǵý
b) sol sózderdi qatystyra otyryp, sóz tirkesterin, sóılemder quratý
jemis - jıdek - ovoshı - frýkty
ashshy - gorkıı
qansha turady? – skolko stoıt?
arzan - deshevo
tym - ochen
tosap – kompot
qyshqyl – kıslyı
aǵza – organızm
dárýmen – vıtamın
2. Mátinmen jumys:
- berilgen mátinniń oqylýyn úntaspadan tyńdatý
- oqýshylarǵa jekelep, kezekpe - kezek oqytyp shyǵý
- mátindi aýdartý
Bazarda
Adamdar bazarǵa kókónis, jemis - jıdek alý úshin barady. Jeksenbi kúni bazarda adamdar tym kóp bolady. Bazardyń ishinde satyp alýshylar arzan baǵaly kókónisterdi alyp júr. Meniń anam tosap jasaý úshin jemis – jıdekterdi tómen baǵamen satyp aldy. Jemis - jıdektiń ishinen anam qaraqatty molyraq aldy. Qaraqatta S dárýmeni kóp. Ol adam aǵzasyna paıdaly.
3. Mátinnen keıingi jumys:
Toppen jumys:
- mátinge birneshe suraqtar daıyndaý.
- mátin ishinen mezgil, meken ústeýlerin taýyp, suraq qoıý.
- berilgen ústeýlerdi maǵynasyna qaraı eki topqa ornalastyryńdar.
Ertemen, boranda, aıazdy kúni, tań atysymen, aýylda, qalaǵa, alysta, jaqyn mańda, aldyńǵy jaqta, artta, kelesi jyly, aldyńǵy kúni, ishte, anda, ana jaqta, erte, keshtete, murajaıda...
Muǵalim: Masalımova G. A.
Ústeý júkteý
You Might Also Like
