InfoHub Logo

Bilim berý salasy: «Qatynas», «Tanym», «Shyǵarmashylyq».
Bólimder: «Qazaq tili», «Qorshaǵan ortamen tanystyrý», «Músindeý».
Taqyryby: «Úı janýarlary»
Maqsaty: Úı janýarlary týraly túsinikterin keńeıtý.
Bilimdilik mindetteri: Úı janýarlarynyń tirshiligimen jáne olardyń adamdarǵa beretin paıdasymen tanystyrý.
Damytýshylyq mindetteri: Este saqtaý qabiletterin damytý, sózdik qoryn molaıtý, syzba qurý kómegimen úı janýarlary týraly sıpattaýǵa, áńgime quraýǵa úıretý.
Tárbıelik mindetteri: Úı janýarlaryna degen súıispenshilik sezimge tárbıeleý, jınaqylyqqa, uqyptylyqqa tárbıeleý.
Sózdik jumysy: Túıe - botaqan, jylqy - qulynshaq, sıyr - buzaý, qoı - qozy, eshki - laq, saýynshy, jún tútetý, qamshy órý.
Bılıngvaldy syńary: Túıe - verblúd, jylqy - loshad, sıyr - korova, qoı - baran, eshki - koza, saýynshy - doıarka.
Kórnekilikter: Úı janýarlary arnalǵan oıynshyq - qora, úı janýarlary oıynshyqtary, shelek, sút ónimderinen alynatyn taǵamdar: sút, qaımaq, aıran, qurt t. b. kórpesheler, ydystar, súrtkishter, úntaspa, qamshy, jún tútkish taıaqtar, syzba qurý sýretteri.
Sahnalyq kórinis:
Qulyn, laq, qozy úsheýi kezdesip qalady. Olar oıyn oınamaqshy
Bolady. Laq aıtady:
- Kelińder úsheýmiz tastan - tasqa sekirip oınaıyqshy – deıdi.
- Qozy:
- Joq sekirip oınaǵan qyzyq emes, odan da súzisip oınaıyqshy.
Qulyn turyp:
- Joq, men kelispeımin, sondaı oıyn bar ma, odan da júgirip jarysyp oınaıyqshy. Sonymen úsheýi renjisip kelise almaı, bet - betimen ketip qalady.
Jaılaýdaǵy ashyq alań(úntaspadan qazaqsha ánniń daýsy).
Qorada jaıylyp úı janýarlary (oıynshyqtar) tur.
Qonaqqa kelgen balalar apasymen áńgimelesýde.
- Balalar bir - birimen renjisip júrgen qandaı janýarlar?
- Úı janýarlary.
- Laq qalaı oınaǵandy jaqsy kóredi?
- Sekirip oınaǵandy.
- Qozy she?
- Súzisip oınaǵandy.
- Qulyn qalaı oınaǵandy?
- Ol jarysyp oınaǵandy jaqsy kóredi.
- Taǵy qandaı úı janýarlarynyń túrlerin bilesińder?
- Qazir qaı jyl mezgili?
- Sender qysta qalaı kıinesińder?
- Al janýarlar kıim kıedi me?
Apa úı janýarlarynyń júnderimen tanystyrady, olardy ózara salystyrady.
Oıyn: «Jún tútetý, qamshy órý»
Qyzdar men uldar eki topqa bólinedi. Qyzdar jún tútedi, uldar toby qamshy óredi. Daıyn bolǵan jumystardan kórme uıymdastyrady.
Oıyn: «Qoshaqanym óziń»
Erkeletip sóıleýge shaqyrady. Myna úı janýarlardyń sýretterin tańdap alyp, olarǵa jyly sózder oılap tabyńdar.
- Mysaly: «súıkimdi qozym»
Syzba qurý:
Apa balalardy kıiz úıdegi kórpeshelerge jaıǵastyrady.
- Balalar endi keıbir maldardyń paıdasyn aıta keteıik. Ony syzba kómegimen sıpattap beredi.

sıyr

sút

aıran, qaımaq

maı, qurt

Sergitý sáti: «Juptar oıyny»
Mýzyka yrǵaǵy toqtaǵanda jetekshiniń kórsetken belgisi boıynsha juptasyp turady.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Tólin tap»
Maqsaty: Árbir maldyń sýretiniń astyndaǵy qaltashaǵa tólderin taýyp aparyp salý kerek.
Syılyqty kezeń uıymdastyrý:
Saýynshy apaı jumbaq jasyrady:
- Basynda eki taıaǵy bar,
Tórt aıaǵy bar.(sıyr)
Kórme:
Ústel ústinde saýynshy apaıdyń sıyrynan alǵan sút ónimderin kórsetip, súzbeden qurt jasaýǵa balalardy shaqyrady.
Aldyn ala árbir ústelde, ár balaǵa ydystar, ylǵaldy qol súrtkeshter, taqtaıshalar daıyndalǵan.
Sońynda jasalǵan qurttardy madaqtap, kelgen qonaqtarmen qoshtasýdy usynady.
Biz aqyldy balamyz,
Aıtqan tildi alamyz.
Búgingi kelgen qonaqqa,
Saý bolyńyz dep, aıtamyz.
Kútiletin nátıje
Jasaıdy: Úı janýarlarynyń tólderin dál tabady;
Olardyń júnin tútip, qamshy óredi;
Syzba qurý týraly sıpattaıdy, áńgime quraıdy.
Túsinedi: Úı janýarlar týraly, onyń tirshiligi men adamdarǵa beretin paıdasy týraly túsinedi.
Qoldanady: Sút ónimderinen paıda bolatyn aıran, súzbe, qaımaq, qurt, qymyz, shubat sózderin qoldanady.