Hantalapaı ulttyq oıyny
Mańǵystaý oblysy, Qaraqıa aýdany, Munaıshy aýyly
"Balaýsa"balabaqshasynyń tárbıeshisi Janar Nýrgazıeva
Hantalapaı ulttyq oıyny
Maqsaty: Qazaqtyń ulttyq oıyndaryn dáripteý arqyly balalardyń ıntelektýaldyq, tapqyrlyq, eptilik, dáldikke, ustamdylyqqa, baısaldylyq qabiletterin damytýǵa yqpal etý.
Mindetteri: Topta jumys isteı bilýin qalyptastyrý, patrıottyq sezimderin jáne Otanǵa týǵan, ólkege degen súıispenshiligin oıatý.
Júrgizýshi: Armysyzdar ata – analar, ustazdar, qonaqtar! Bárimizdiń asyǵa kútken Naýryz toıymyzda kelip jetti. Toılaryńyz qutty bolsyn! Bul kún bizdiń ata – babalarymyz arǵy tegimiz myńdaǵan jyldan beri toılap kele jatqan jyl basy merekesi. Naýryz toıy merekesi qutty bolsyn!. Ulystyń uly kúni dep atalǵan naýryzda densaýlyqtaryń myqty bolsyn, tilekterińiz qabyl bolsyn. Olaı bolsa búgingi qazaqtyń ulttyq oıynyń biri -«Hantalapaı» oıyny baıqaýyna qosh keldińizder!
Asyq oıyndary - qazaq halqynyń oıyndarynyń biri. Ulttyq oıyndar kóbinese ár halyqtyń áleýmettik - ekonomıkalyq jaǵdaılaryna, sharýashylyq múmkinshilikterine baılanysty qalyptasqan. Qazaq halqynyń ulttyq oıyndarynyń kóbi tabıǵı zattarmen oınaýǵa negizdelgen. Sharýashylyǵy mal sharýashylyǵyna negizdelgendikten qazaq halqynyń ult oıyndary da osyǵan ıkemdeledi. Ásirese, qoıdy kóp ósirgendikten balalar oıynyń kóbi qoı asyǵymen baılanysty bolyp keledi. Sondyqtan asyq oıyndary ult oıyndarynyń ishindegi arydan kele jatqan kóneleriniń biri bolyp tabylady. Asyq oıyny balanyń jastaıynan júıke júıelerin shyńdap, olardy dáldikke, ustamdylyqqa, baısaldylyqqa tárbıeleıdi. Bul oıyndy eńbektegen baladan, eńkeıgen kárige deıin oınaıtyn bolǵan. Biz solardyń el esinde saqtalǵan úlgilerin keltirip otyrmyz. Buryn el qorǵaýshy batyr, jaýynger, halyq qaıratkerleri oıyn ústinde kórinedi. Sol oıyn arqyly shynyǵyp óziniń boıyndaǵy tabıǵı darynyn shyńdaı túsedi. Ult oıyndary osylaısha atadan - balaǵa, úlkennen - kishige mura bolyp jalǵasyp otyrǵan. Asyq oıyny kúndiz de, túnde de oınalady. Kúndizgisi mergendikke, túngisi eptilikke baýlıdy. Uly aqyn Abaı atamyz da asyq oıyny, ıaǵnı «Hantalapaı» oıynyn jaqsy oınaǵan. Búgingi baıqaýymyzdy ashý úshin sóz kezegin balabaqsha basshysy Kýrmanova Aıjan Erlanqyzyna beremiz.
Aldymen ádilqazy múshelerin saılaımyz:
1)
2)
3)
Júrgizýshi: Balalar osy endi «Hantalapaı» oıyny týraly beınerolıkke nazar aýdaraıyq.
(Hantalapaı oıynyń sýretti slaıd túrinde qaraý).
Aldar kóse: Men Aldarmyn, Aldarmyn,
Saqalyńdy taldarmyn.
Saqal túgel, murtta joq,
Senderdi de aldarmyn,
Sálemetsizder me, balalar! Búgin senderde mereke, qyzyqty oıyn ótkeli jatyr dep estidim.
Men de sendermen oıyn oınaǵym kelip tur. Sender menimen qyzyqty qazaqtyń ulttyq oıynyn oınaǵylaryń kele me?
Balalar: Iá
Júrgizýshi: Salt – dástúrim jarassa,
Qaıta quryp jańasha.
Jarassa óner kórsetip,
Toı toılaıyq tamasha
Jańǵyrǵany sananyń,
Umytady muny kim?
Ata – saltyn babamnyń.
Alyp keldi Ulys kún.
Aldar kóse: Ol oıyn «Hantalapaı» dep atalady. Qanekı sender sheńber bolyp otyra qoıyńdar.
Balalar sheńber bolyp otyrady.
Aldar kóse: Oıyndy bastar aldynda
«Talapaı - aý, talapaı»
Tabyldy oıyn alaqaı dep aıtady. Balalarmen birge qaıtalaıdy, qorjyndaǵy asyqtardy, otyrǵan balalarǵa shashady.
Balalar: Jarysa «Hantalapaı» dep daýystap, asyqtardy talasyp bólip alady. Jınaǵan asyqtaryn sanaı bastaıdy, ár bala jınaǵan asyqtaryn tigip, olardy atýǵa daıyndalady. Han asyǵy qolyna túsken bala oıyndy birinshi bastaıdy. Tıgizgen asyqtardy utyp alady. Tıgize almaı qalǵan jaǵdaıda oıyn júrgizýshiniń tapsyrmasyn oryndaıdy.
Ol úshin balalardyń jas erekshelikterine sáıkes ıntelektýaldyq tapsyrmalar aldyn ala daıyndalady.
Suraqtar: 1) Tórt – túlikti ata?
2) Sút taǵamdaryn ata?
3) Jylqynyń sútin ne dep ataıdy?
4) Qazir jyldyń qaı mezgili?
5) Kóktem mezgilindegi merekelerdi atańyz?
6) Qazaqtyń oıý - órnekterin ata?
7) Asyqtardyń túskendegi ataýy?
Tapsyrmaǵa durys jaýap berse kelesi asyqty atady. Ekinshi ret tızige almaǵan jaǵdaıda óz kezegin asyǵy kóp kelesi balaǵa beredi. Eger bala tapsyrmaǵa jaýap bere almasa basqa balalardyń jaýap berýine bolady. Bul jaǵdaıda asyqty atý kezegi durys jaýap bergen balaǵa beriledi. Osylaısha oıyn jalǵasady. Oıyn sońynda ár bala upaı asyqtaryn sanaıdy.
Ádilqazy ádil tóreligin aıtqansha «Baldyrǵan» tobynyń balalarynyń ónerlerin tamashalańyzdar.
Hor: án: Qutty bolsyn áz – Naýryz
Al, halaıyq, turmaıyq,
Ándeteıik jyrlaıyq.
Ortamyzdy ashaıyq.
Yrys tilep bul jylǵa,
Jyrdan shashý shashaıyq.
Án: «Anashym» Isamadın Janerkeniń oryndaýynda
«Balbóbek» tobynyń kishkentaı búldirshini --------------------- oryndaýynda «Dombyra» ánimen búgingi toıymyzǵa óz tobynyń toı shashýyn qabyl alyńyzdar!
«Baldyrǵan» tobynyń oryndaýynda «Aqqý» bıin tamashalańyzdar!
Ádil qazy qorytyndysy boıynsha «Alǵyr bala», «Zerek bala» «Mergen bala» nomınasıalary beriledi.
Qazaqtyń ulttyq oıynyn eske túsirip, jańǵyrtyp, naqyshyna keltirip oınaǵan «Baldyrǵan» toby búldirshinderiniń oıynyn tamashalańyzdar. Kelesi jyly da osy qazaqtyń ulttyq oıyndaryn úrdiske aınaldyryp, jalǵasyn taba bersin. Jyldan – jylǵa aman - esen, jete bereıik. Qosh saý bolyńyzdar!
"Balaýsa"balabaqshasynyń tárbıeshisi Janar Nýrgazıeva
Hantalapaı ulttyq oıyny
Maqsaty: Qazaqtyń ulttyq oıyndaryn dáripteý arqyly balalardyń ıntelektýaldyq, tapqyrlyq, eptilik, dáldikke, ustamdylyqqa, baısaldylyq qabiletterin damytýǵa yqpal etý.
Mindetteri: Topta jumys isteı bilýin qalyptastyrý, patrıottyq sezimderin jáne Otanǵa týǵan, ólkege degen súıispenshiligin oıatý.
Júrgizýshi: Armysyzdar ata – analar, ustazdar, qonaqtar! Bárimizdiń asyǵa kútken Naýryz toıymyzda kelip jetti. Toılaryńyz qutty bolsyn! Bul kún bizdiń ata – babalarymyz arǵy tegimiz myńdaǵan jyldan beri toılap kele jatqan jyl basy merekesi. Naýryz toıy merekesi qutty bolsyn!. Ulystyń uly kúni dep atalǵan naýryzda densaýlyqtaryń myqty bolsyn, tilekterińiz qabyl bolsyn. Olaı bolsa búgingi qazaqtyń ulttyq oıynyń biri -«Hantalapaı» oıyny baıqaýyna qosh keldińizder!
Asyq oıyndary - qazaq halqynyń oıyndarynyń biri. Ulttyq oıyndar kóbinese ár halyqtyń áleýmettik - ekonomıkalyq jaǵdaılaryna, sharýashylyq múmkinshilikterine baılanysty qalyptasqan. Qazaq halqynyń ulttyq oıyndarynyń kóbi tabıǵı zattarmen oınaýǵa negizdelgen. Sharýashylyǵy mal sharýashylyǵyna negizdelgendikten qazaq halqynyń ult oıyndary da osyǵan ıkemdeledi. Ásirese, qoıdy kóp ósirgendikten balalar oıynyń kóbi qoı asyǵymen baılanysty bolyp keledi. Sondyqtan asyq oıyndary ult oıyndarynyń ishindegi arydan kele jatqan kóneleriniń biri bolyp tabylady. Asyq oıyny balanyń jastaıynan júıke júıelerin shyńdap, olardy dáldikke, ustamdylyqqa, baısaldylyqqa tárbıeleıdi. Bul oıyndy eńbektegen baladan, eńkeıgen kárige deıin oınaıtyn bolǵan. Biz solardyń el esinde saqtalǵan úlgilerin keltirip otyrmyz. Buryn el qorǵaýshy batyr, jaýynger, halyq qaıratkerleri oıyn ústinde kórinedi. Sol oıyn arqyly shynyǵyp óziniń boıyndaǵy tabıǵı darynyn shyńdaı túsedi. Ult oıyndary osylaısha atadan - balaǵa, úlkennen - kishige mura bolyp jalǵasyp otyrǵan. Asyq oıyny kúndiz de, túnde de oınalady. Kúndizgisi mergendikke, túngisi eptilikke baýlıdy. Uly aqyn Abaı atamyz da asyq oıyny, ıaǵnı «Hantalapaı» oıynyn jaqsy oınaǵan. Búgingi baıqaýymyzdy ashý úshin sóz kezegin balabaqsha basshysy Kýrmanova Aıjan Erlanqyzyna beremiz.
Aldymen ádilqazy múshelerin saılaımyz:
1)
2)
3)
Júrgizýshi: Balalar osy endi «Hantalapaı» oıyny týraly beınerolıkke nazar aýdaraıyq.
(Hantalapaı oıynyń sýretti slaıd túrinde qaraý).
Aldar kóse: Men Aldarmyn, Aldarmyn,
Saqalyńdy taldarmyn.
Saqal túgel, murtta joq,
Senderdi de aldarmyn,
Sálemetsizder me, balalar! Búgin senderde mereke, qyzyqty oıyn ótkeli jatyr dep estidim.
Men de sendermen oıyn oınaǵym kelip tur. Sender menimen qyzyqty qazaqtyń ulttyq oıynyn oınaǵylaryń kele me?
Balalar: Iá
Júrgizýshi: Salt – dástúrim jarassa,
Qaıta quryp jańasha.
Jarassa óner kórsetip,
Toı toılaıyq tamasha
Jańǵyrǵany sananyń,
Umytady muny kim?
Ata – saltyn babamnyń.
Alyp keldi Ulys kún.
Aldar kóse: Ol oıyn «Hantalapaı» dep atalady. Qanekı sender sheńber bolyp otyra qoıyńdar.
Balalar sheńber bolyp otyrady.
Aldar kóse: Oıyndy bastar aldynda
«Talapaı - aý, talapaı»
Tabyldy oıyn alaqaı dep aıtady. Balalarmen birge qaıtalaıdy, qorjyndaǵy asyqtardy, otyrǵan balalarǵa shashady.
Balalar: Jarysa «Hantalapaı» dep daýystap, asyqtardy talasyp bólip alady. Jınaǵan asyqtaryn sanaı bastaıdy, ár bala jınaǵan asyqtaryn tigip, olardy atýǵa daıyndalady. Han asyǵy qolyna túsken bala oıyndy birinshi bastaıdy. Tıgizgen asyqtardy utyp alady. Tıgize almaı qalǵan jaǵdaıda oıyn júrgizýshiniń tapsyrmasyn oryndaıdy.
Ol úshin balalardyń jas erekshelikterine sáıkes ıntelektýaldyq tapsyrmalar aldyn ala daıyndalady.
Suraqtar: 1) Tórt – túlikti ata?
2) Sút taǵamdaryn ata?
3) Jylqynyń sútin ne dep ataıdy?
4) Qazir jyldyń qaı mezgili?
5) Kóktem mezgilindegi merekelerdi atańyz?
6) Qazaqtyń oıý - órnekterin ata?
7) Asyqtardyń túskendegi ataýy?
Tapsyrmaǵa durys jaýap berse kelesi asyqty atady. Ekinshi ret tızige almaǵan jaǵdaıda óz kezegin asyǵy kóp kelesi balaǵa beredi. Eger bala tapsyrmaǵa jaýap bere almasa basqa balalardyń jaýap berýine bolady. Bul jaǵdaıda asyqty atý kezegi durys jaýap bergen balaǵa beriledi. Osylaısha oıyn jalǵasady. Oıyn sońynda ár bala upaı asyqtaryn sanaıdy.
Ádilqazy ádil tóreligin aıtqansha «Baldyrǵan» tobynyń balalarynyń ónerlerin tamashalańyzdar.
Hor: án: Qutty bolsyn áz – Naýryz
Al, halaıyq, turmaıyq,
Ándeteıik jyrlaıyq.
Ortamyzdy ashaıyq.
Yrys tilep bul jylǵa,
Jyrdan shashý shashaıyq.
Án: «Anashym» Isamadın Janerkeniń oryndaýynda
«Balbóbek» tobynyń kishkentaı búldirshini --------------------- oryndaýynda «Dombyra» ánimen búgingi toıymyzǵa óz tobynyń toı shashýyn qabyl alyńyzdar!
«Baldyrǵan» tobynyń oryndaýynda «Aqqý» bıin tamashalańyzdar!
Ádil qazy qorytyndysy boıynsha «Alǵyr bala», «Zerek bala» «Mergen bala» nomınasıalary beriledi.
Qazaqtyń ulttyq oıynyn eske túsirip, jańǵyrtyp, naqyshyna keltirip oınaǵan «Baldyrǵan» toby búldirshinderiniń oıynyn tamashalańyzdar. Kelesi jyly da osy qazaqtyń ulttyq oıyndaryn úrdiske aınaldyryp, jalǵasyn taba bersin. Jyldan – jylǵa aman - esen, jete bereıik. Qosh saý bolyńyzdar!
You Might Also Like
