Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 4 apta buryn)
Zamanaýı muǵalimniń suranysyna saı ádister

Sarbıeva Janargúl Kalıbekovna
Stepnogorsk qalasy Qanysh Sátpaev atyndaǵy №9 JOBBM–niń
qazaq tili men ádebıeti pánderiniń muǵalimi

Mektepterdegi oqý men oqytý jaıy bizdiń zamanymyzdaǵy ózekti máselege aınalǵaly birshama ýaqyt ótti. Jańarǵan, jahandanǵan eldiń bilimdi, tárbıeli tulǵasyn qalyptastyrý - bilim oshaqtarynyń basty mindeti. Bilim berýdiń jańartylǵan mazmundy baǵdarlamasy, jańa oqýlyqtar, muǵalimderdiń biliktiligin arttyrý kýrstary – osynyń bári bir maqsatqa jumyldyrylǵan. Ol – sapaly bilim berý.

Sapaly bilimge jetý úshin oqytýshydan sheberlik, oqýshydan talap pen nıet kerek. Qazirgi qarqyndy aqparat zamanynda muǵalimge oqýshynyń zeıinin oqyp úırenýge aýdarý jeńil bolyp turǵan joq. Ǵalamtor jaýlaǵan álem men muǵalimniń arasynda oqýshy úshin kúres júrip jatqandaı. Bilim salasynda qyzmet etip kele jatqan jyldarda túıgenim: oqýshylarmen yntymaqtastyqta birlese jumys isteseńiz jetistikke jetesiz. Oqýshyǵa daýys kóterý, aqyl aıtý, jazalaý – álsizdik. Sizdiń qarýyńyz – bilimińiz,biliktiligińiz, sheberligińiz. Uly aǵartýshy Y. Altynsarınniń: «Pedagogıkalyq jumystardaǵy sheshýshi nárse – eń jaqsy oqytý ádisterin taba bilýde» degen pikiriniń qundylyǵyn ár muǵalim jete túsingeni jaqsy.

2013 jyly «Órleýdiń » pedagog kadrlardyń biliktiligin arttyrýdyń deńgeıli baǵdarlamasy boıynsha kýrsqa barǵanymda Asqat Álimovtiń «Interbelsendi ádistemeni JOO-da qoldaný máseleleri» degen oqý quraly qolyma tústi. Kúni búginge deıin óz sabaqtarymda avtor usynǵan ádis – tásilderdi qoldanyp kelemin. Interbelsendi ádister – qarym-qatynasqa jaǵdaı jasaıtyn sabaqta qoldanylatyn jańa ádister. Interbelsendi ádister oqýshynyń bilimdi daıyn kúıinde qabyldamaı, ony ózdigimen qurastyrýyna yqpal etedi. Zertteýler boıynsha ózdiginen qurastyrǵan bilim oqýshynyń esinde jaqsy saqtalady. «Qaıtalaý emes, ózdigimen bilim alý qajet bul kúnde. Al bul maqsatqa ár sabaqta ınterbelsendi ádistemeni qoldaný arqyly ǵana jetýge bolady» [1. 9-bet]

Óz sabaqtarymda «Klaster», «Gallereıany sharlaý», «Serpilgen saýaldar», «Tórt sóılem», «Úshtik oqý», «Jıgso», «Intervú», «Daýystap oılaý» t.b.ádisterdi qoldanamyn. Bul ádisterdiń nátıjesinde oqýshylar: • qalaı oqý kerektigin túsindi • óz bilimderine ózi jaýapty ekenin uǵyndy • belsendilik ósti • pánge qyzyǵýshylyǵy artty • óz pikirlerin aıtýǵa jasqanbaýdy úırendi Ár muǵalim ınterbelsendi ádisterdi tıimdi paıdalanýdy oqý maqsatyna, tapsyrmaǵa qaraı sheshetini belgili. Oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵy men yntasy oqytý/oqýdyń belsendi tásilderin qoldanǵanda anaǵurlym joǵary bolady. Eskeretin nárse: tym asyra orynsyz qoldana bermeý. Birinshi kezekte oqý maqsatyna jetý, budan soń ǵana ádisterdi oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn, deńgeıin saralap baryp qoldanǵan jón. Zamanaýı muǵalim sabaǵyn tıimdi oılastyrýdyń jolyn únemi qarastyryp júretini belgili. Bul rette ınterbelsendi ádis-tásilderdiń kómegi zor bolmaq.

Paıdalanylǵan ádebıetter:

1. Álimov A. «Oqytýdaǵy ınterbelsendi ádister» - Astana , 2014. – 9-b.


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama