Fotoeffekt qubylysy. Eınshteın formýlasy
Fızıka 9 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Fotoeffekt qubylysy. Eınshteın formýlasy
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa fotoeffekt qubylysynyń jaryqtyń korpýskýlalyq teorıasyn sıpattaıtynyn jáne Eınshteın formýlasymen órnekteletinin túsindirý, Eınshteın formýlasyn qoryta otyryp toppen jumys isteýge baýlý, logıkalyq oı - óristerin damytý.
Kútiletin nátıje: Oqýshylarǵa fotoeffekt qubylysynyń jaryqtyń korpýskýlalyq teorıasyn sıpattaıtynyn jáne Eınshteın formýlasymen órnekteletinin biledi, Eınshteın formýlasyn qoryta otyryp toppen jumys isteı alady.
Sabaqtyń kórnekiligi: Jańa sabaqqa arnalǵan ınterbelsendi taqtada slaıd, ınternet jelisi, fotoeffekt sýreti beınelengen plakat, ózin - ózi baǵalaý paraqshalary, posterge arnalǵan plakat, markerler, oqýlyq, jumys dápteri.
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilimdi meńgertý.
Sabaqta qoldanatyn ádis - tásilder: DJIGSO, STO elementteri, Shattyq sheńberi, Radıoǵa qońyraý, Bes joldy óleń, Insert ádisi.
Pánaralyq baılanys: syzý, qazaq tili.
Sabaqtyń jospary: 1Uıymdastyrý
Oqýshylardy psıhologıalyq daıyndaý: a). Sálemdesý, Oqýshylardy túgeldeý
á). Yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý jáne topqa bólý
2 Úı tapsyrmasyna sholý
3. Jańa sabaqqa kirispe
4. Jańa sabaq
5. Sergitý sáti
6. Sabaqty bekitý
7. Refleksıa
8. Úıge tapsyrma
9. Baǵalaý
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi: Oqýshylarmen sálemdesip, túgeldeımin. Barlyǵyn ortaǵa sheńber jasap turǵyzyp,»Shattyq sheńberi» arqyly yntymaqtastyq atmosfearsyn quramyn. Oqýshylar bir - birine jaqsy tilekterin aıtyp, búgingi kúnge sáttilik tileıdi. Odan keıin «Atom - molekýla» arqyly úsh topqa bólemin. Atom degende oqýshylar ersili - qarsyly aralasyp júredi, molekýla tórteý degende tórt oqýshydan toptasyp, qol ustasyp turyp qalady.
Úı tapsyrmasy: Úı tapsyrmasyn «Radıoǵa qońyraý»arqyly suraımyn. Partaǵa Eınshteın, Plank, Stoletov, Stefan, Bolsman degen fızık - ǵalymdardyń esimderin jazyp qoıam, ár toptan oqýshylar shyǵyp, ǵalymdar bolyp otyrady. Al toptaǵy oqýshylar úı tapsyrmasy boıynsha suraqtar qoıady. Úı tapsyrmasy: Jaryq kvanttary týraly Plank gıpotezasy qalaı oqylady? Jylýlyq sáýlelený nemese sáýle shyǵarý degenimiz ne? Absolútti qara dene dep qandaı deneni aıtamyz? Kvant degenimiz ne?
Jańa sabaqqa kirispe retinde «Fotoeffekt qubylysy týraly jáne fotoeffektiniń tehnıkada qoldaný»týraly slaıd shoý kórsetemin. Ol slaıdta fotoeffekt qubylysynyń oryndalýy men qalaı ashylǵany, fotoeffektiniń tehnıkada qoldaný týraly sýrettelgen.
Jańa sabaq:
Fotoeffekt
Foto – grek sózinen aýdarǵanda - jaryq, effekt latyn sózinen aýdarǵanda - áser degen maǵynany bildiredi.
Fotoeffekt - sáýlelerdiń áserinen elektrondardyń suıyq jáne qatty dene betinen bosap shyǵý qubylysyn syrtqy fotoelektrlik effekt nemese fotoeffekt dep ataıdy.
Fotoeffekt qubylysyn tájirıbe júzinde alǵash zerttep, zańdylyqtaryn taǵaıyndaǵan orys ǵalymy A. G. Stoletov.
Fotoeffekt qubylysyn túsindirý jolyn A. Eınshteın tapty. Ol fotoeffekt qubylysyn túsindirý úshin jaryqtyń bólshektik ári kvanttyq qasıetine súıendi. Jaryq ekijaqtylyǵymen sıpattalady: birinshisinde, ol tolqyndyq jaǵynan tanylsa, ekinshi joly bólshek (korpýskýla), ıaǵnı Eınshteın sózimen aıtqanda fotondar aǵyny retinde kórinedi. Bul qubylys jaryqtyń tolqyndyq - korpýskýlalyq dýalızmi (eki jaqtylyǵy) dep atalady
Elektronnyń metaldan bosap shyǵýy úshin jasaıtyn jumysyn elektronnyń shyǵý jumysy dep ataıdy. Energıanyń saqtalý zańy boıynsha jutylǵan jaryq fotonynyń hν energıasy elektronnyń Ashyǵý jumysyna jáne onyń Ek=meυ²/2 kınetıkalyq energıasyna jumsalady.
Eınshteın formýlasy
Fotoeffekt qubylysy myna shart oryndalsa ǵana baıqala bastaıdy:
hν0» Ashyǵý. Fotoeffekt baıqalatyn jaryqtyń eń az degendegi jıiligin nemese oǵan sáıkes keletin tolqyn uzyndyǵyn fotoeffekttiń qyzyl shekarasy dep ataıdy. Mysaly, myrysh úshin jaryq tolqynynyń uzyndyǵy (qyzyl shekarasy)- 370 mkm, kalıı - 450 mkm, natrıı - 680 mkm.
Fotoeffekt qubylysyna negizdelip jasalǵan quraldy fotoelement dep ataıdy. Ol katod, anod jáne sańylaýdan turady.
Jańa sabaqty «djıgso»ádisi boıynsha úsh topqa bólip beremin. Toptaǵy oqýshylar óz aralarynda «tóraǵa, hatshy, taımkıper»saılap alyp jańa sabaq boıynsha berilgen materıaldy posterge túsiredi. Poster jasaý kezinde ǵalamtordan qosymsha málimetter qaraı otyryp, oqýlyqpen shektelip qalmaı, fotoeffekt qubylysy týraly, ony zerttegen ǵalymdar týraly túsinikterin keńeıtedi. Berilgen ýaqyt aıaqtalǵanda toptan oqýshylar shyǵyp, posterlerin qorǵaı otyryp, jańa sabaq boıynsha túsinik beredi. Poster qorǵap bolǵan soń oqýlyqtaǵy 39 - jattyǵýdy úsh toptan úsh oqýshy shyǵyp taqtaǵa shyǵarady. Taqtadaǵy shyǵarǵan esepterin topta otyrǵan oqýshylar tekseredi, qatesi bolǵan jaǵdaıda qarsy toptar qatesin taýyp, durystaýǵa múmkindik beriledi.
Sabaqty bekitý kezeńi: Bes joldy óleń, ıaǵnı fotoeffekt týraly
1. Zat esim - ne?
2. Syn esim - qandaı?
3. San esim - qansha?
4. Etistik - ne isteıdi?
5. Sóılem.
Baǵalaý. Ár oqýshy ózderine berilgen baǵalaý paraqshasyna berilgen krıterııler boıynsha óz - ózderin baǵalap, alǵan baǵalaryn qoıady.
Úı tapsyrmasy: Fotoeffekt qubylysy. Eınshteın formýlasy. Rymkeevıch esepter jınaǵy №1104, 1105, 1106 esepter.
Keri baılanys: Insert ádisi boıynsha oqýshylar sabaq týraly oz oılaryn jazady.
Sabaq bitti.
Sabaqtyń taqyryby: Fotoeffekt qubylysy. Eınshteın formýlasy
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa fotoeffekt qubylysynyń jaryqtyń korpýskýlalyq teorıasyn sıpattaıtynyn jáne Eınshteın formýlasymen órnekteletinin túsindirý, Eınshteın formýlasyn qoryta otyryp toppen jumys isteýge baýlý, logıkalyq oı - óristerin damytý.
Kútiletin nátıje: Oqýshylarǵa fotoeffekt qubylysynyń jaryqtyń korpýskýlalyq teorıasyn sıpattaıtynyn jáne Eınshteın formýlasymen órnekteletinin biledi, Eınshteın formýlasyn qoryta otyryp toppen jumys isteı alady.
Sabaqtyń kórnekiligi: Jańa sabaqqa arnalǵan ınterbelsendi taqtada slaıd, ınternet jelisi, fotoeffekt sýreti beınelengen plakat, ózin - ózi baǵalaý paraqshalary, posterge arnalǵan plakat, markerler, oqýlyq, jumys dápteri.
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilimdi meńgertý.
Sabaqta qoldanatyn ádis - tásilder: DJIGSO, STO elementteri, Shattyq sheńberi, Radıoǵa qońyraý, Bes joldy óleń, Insert ádisi.
Pánaralyq baılanys: syzý, qazaq tili.
Sabaqtyń jospary: 1Uıymdastyrý
Oqýshylardy psıhologıalyq daıyndaý: a). Sálemdesý, Oqýshylardy túgeldeý
á). Yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý jáne topqa bólý
2 Úı tapsyrmasyna sholý
3. Jańa sabaqqa kirispe
4. Jańa sabaq
5. Sergitý sáti
6. Sabaqty bekitý
7. Refleksıa
8. Úıge tapsyrma
9. Baǵalaý
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi: Oqýshylarmen sálemdesip, túgeldeımin. Barlyǵyn ortaǵa sheńber jasap turǵyzyp,»Shattyq sheńberi» arqyly yntymaqtastyq atmosfearsyn quramyn. Oqýshylar bir - birine jaqsy tilekterin aıtyp, búgingi kúnge sáttilik tileıdi. Odan keıin «Atom - molekýla» arqyly úsh topqa bólemin. Atom degende oqýshylar ersili - qarsyly aralasyp júredi, molekýla tórteý degende tórt oqýshydan toptasyp, qol ustasyp turyp qalady.
Úı tapsyrmasy: Úı tapsyrmasyn «Radıoǵa qońyraý»arqyly suraımyn. Partaǵa Eınshteın, Plank, Stoletov, Stefan, Bolsman degen fızık - ǵalymdardyń esimderin jazyp qoıam, ár toptan oqýshylar shyǵyp, ǵalymdar bolyp otyrady. Al toptaǵy oqýshylar úı tapsyrmasy boıynsha suraqtar qoıady. Úı tapsyrmasy: Jaryq kvanttary týraly Plank gıpotezasy qalaı oqylady? Jylýlyq sáýlelený nemese sáýle shyǵarý degenimiz ne? Absolútti qara dene dep qandaı deneni aıtamyz? Kvant degenimiz ne?
Jańa sabaqqa kirispe retinde «Fotoeffekt qubylysy týraly jáne fotoeffektiniń tehnıkada qoldaný»týraly slaıd shoý kórsetemin. Ol slaıdta fotoeffekt qubylysynyń oryndalýy men qalaı ashylǵany, fotoeffektiniń tehnıkada qoldaný týraly sýrettelgen.
Jańa sabaq:
Fotoeffekt
Foto – grek sózinen aýdarǵanda - jaryq, effekt latyn sózinen aýdarǵanda - áser degen maǵynany bildiredi.
Fotoeffekt - sáýlelerdiń áserinen elektrondardyń suıyq jáne qatty dene betinen bosap shyǵý qubylysyn syrtqy fotoelektrlik effekt nemese fotoeffekt dep ataıdy.
Fotoeffekt qubylysyn tájirıbe júzinde alǵash zerttep, zańdylyqtaryn taǵaıyndaǵan orys ǵalymy A. G. Stoletov.
Fotoeffekt qubylysyn túsindirý jolyn A. Eınshteın tapty. Ol fotoeffekt qubylysyn túsindirý úshin jaryqtyń bólshektik ári kvanttyq qasıetine súıendi. Jaryq ekijaqtylyǵymen sıpattalady: birinshisinde, ol tolqyndyq jaǵynan tanylsa, ekinshi joly bólshek (korpýskýla), ıaǵnı Eınshteın sózimen aıtqanda fotondar aǵyny retinde kórinedi. Bul qubylys jaryqtyń tolqyndyq - korpýskýlalyq dýalızmi (eki jaqtylyǵy) dep atalady
Elektronnyń metaldan bosap shyǵýy úshin jasaıtyn jumysyn elektronnyń shyǵý jumysy dep ataıdy. Energıanyń saqtalý zańy boıynsha jutylǵan jaryq fotonynyń hν energıasy elektronnyń Ashyǵý jumysyna jáne onyń Ek=meυ²/2 kınetıkalyq energıasyna jumsalady.
Eınshteın formýlasy
Fotoeffekt qubylysy myna shart oryndalsa ǵana baıqala bastaıdy:
hν0» Ashyǵý. Fotoeffekt baıqalatyn jaryqtyń eń az degendegi jıiligin nemese oǵan sáıkes keletin tolqyn uzyndyǵyn fotoeffekttiń qyzyl shekarasy dep ataıdy. Mysaly, myrysh úshin jaryq tolqynynyń uzyndyǵy (qyzyl shekarasy)- 370 mkm, kalıı - 450 mkm, natrıı - 680 mkm.
Fotoeffekt qubylysyna negizdelip jasalǵan quraldy fotoelement dep ataıdy. Ol katod, anod jáne sańylaýdan turady.
Jańa sabaqty «djıgso»ádisi boıynsha úsh topqa bólip beremin. Toptaǵy oqýshylar óz aralarynda «tóraǵa, hatshy, taımkıper»saılap alyp jańa sabaq boıynsha berilgen materıaldy posterge túsiredi. Poster jasaý kezinde ǵalamtordan qosymsha málimetter qaraı otyryp, oqýlyqpen shektelip qalmaı, fotoeffekt qubylysy týraly, ony zerttegen ǵalymdar týraly túsinikterin keńeıtedi. Berilgen ýaqyt aıaqtalǵanda toptan oqýshylar shyǵyp, posterlerin qorǵaı otyryp, jańa sabaq boıynsha túsinik beredi. Poster qorǵap bolǵan soń oqýlyqtaǵy 39 - jattyǵýdy úsh toptan úsh oqýshy shyǵyp taqtaǵa shyǵarady. Taqtadaǵy shyǵarǵan esepterin topta otyrǵan oqýshylar tekseredi, qatesi bolǵan jaǵdaıda qarsy toptar qatesin taýyp, durystaýǵa múmkindik beriledi.
Sabaqty bekitý kezeńi: Bes joldy óleń, ıaǵnı fotoeffekt týraly
1. Zat esim - ne?
2. Syn esim - qandaı?
3. San esim - qansha?
4. Etistik - ne isteıdi?
5. Sóılem.
Baǵalaý. Ár oqýshy ózderine berilgen baǵalaý paraqshasyna berilgen krıterııler boıynsha óz - ózderin baǵalap, alǵan baǵalaryn qoıady.
Úı tapsyrmasy: Fotoeffekt qubylysy. Eınshteın formýlasy. Rymkeevıch esepter jınaǵy №1104, 1105, 1106 esepter.
Keri baılanys: Insert ádisi boıynsha oqýshylar sabaq týraly oz oılaryn jazady.
Sabaq bitti.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Mátindi redaksıalaý jáne pishimdeý
