InfoHub Logo

XIX ǵasyrdyń basyndaǵy halyqtyn koǵamı jáne rýhanı ómirinde dástúrli kúı janrynyń odan ári jalǵasyn taýyp, jan-jaqty damý prosesterine tústi. Buǵan yqpal bolǵan qazaq dalasyndaǵy kúrdeli saıası, áleýmettik jáne tarıhı ózgerister edi — patrıarhaldy-feodaldyq qoǵam alǵashqy qapıtalıstik joldary men jańa qarym-qatynastarǵa aýysa bastady. Halyqtyn mádenı bolmysynda án men kúı janrlary keńinen qarqyndaýymen qatar, jeke ánshilik pen jeke aspapty oryndaýshylyq (kúı shilik) konserttik túrde, bıik kórkemdik jáne sheberlik dengeıine joǵarylady. Estetıkalyk jáne mýzykany qabyldaý qabiletter men kózkarastar jańashyl joldarmen qalyptasyp, óner sańlaqtarynyń statýsy kóteriledi: baqsy, jyraýlardyń rýhanı murasyn aqyn, ánshi, óleńshi, kúı shi, sal, seriler kásibı (avtorlyq) ınstıtýt satysyna jetkizdi. Sonymen, óner ıeleri — ony shyǵarýshylar, oryndaýshylar jáne nasıhattaýshylar — kazaq ómirinde bıik áleýmettik maǵynada tanylyp, erekshe syı-qurmetke, Ult súıispenshiligine bólendi. Halyq turmysynda án men kúıdin alǵan orny, mán-mańyzy týraly joǵaryda keltirilgen uly Abaı óleńinde án men kúıdiń adamnyń rýhanı dúnıesindegi ornyn asqan sheberlikpen kórsetse, Alashtyń birtýar azamaty Álıhan Bókeıhanuly óziniń «Án, ólen hám onyń quraldary» atty maqalasynda adam ómirindegi án janry týraly mynandaı danaly pikir aıtqan eken: «Jańa týǵan bala jylaý áni, solqyldaý ánimen dúnıaǵa amandasady. Adam jan shyǵar aldynda arpalysyp «a-a-a» dep án salyp dúnıemen qoshtasady. Osy eki bas án, aqtyq ánniń arasynda adam birin kóterip, birin sozyp óleń qosyp, bir óleńdi bir óleńge qosarlap, ishten sherin shyǵaryp kúıin tarqatady». Ult mádenıetiniń tarıhynda HİH ǵasyr renesanstyq maǵynaǵa ıe bolyp, «altyn ǵasyr» atalǵany málim. Bul dáýirde qazaq jerinde mýzyka dástúrli aýyzeki túrde qalyptasyp, damyǵan. Mysaly, epıkalyq ónermen qatar, qajyrly, jigerli jáne otty batys án, kúıleri, ken tynysty, askaqtaǵan, áýezdi — fılosofıalyq arqa án, kúıleri, júrekke jyly, janǵa jaıly Jetisý án, kúıleri osy stıldik baǵyttarda keńinen oryn aldy. Batys, Arqa, Shyǵys, Jetisý án men kúı mektepteri ózderiniń aımaqtyq sıpattarymen qazaq mýzykasyn odan ári baıytty. Atalmysh tvorchestvolyq jáne oryndaýshylyq erekshelikter birtutas ult mýzykasynyń ózegin qurap, kórnekti ókilderimen tanytyldy. Olar — Oral, Mańǵystaý, Atyraýdan ataqty Muhıt, Aýhat, Óskenbaı, Arqadan — Abaı, Birjan sal, Aqan seri, Shákárim, Ybyraı, Balýan Sholaq, Imanjúsip, Jetisýdan — Dáýren sal Qudabaıuly, Isa Tergeýsizuly, Pishán Jálmendeuly jáne t.b. Al aspaptyq mýzyka janrynda — Qurmanǵazy, Dáýletkereı, Ábdı, Álshekeı, Baıserke, Bóltirik, Esbaı, Esir, Qulshar, Mámen, Óskenbaı, Táttimbet, Toqa, Yqylas jáne t.b. «Altyn ǵasyr» kezeńinde kásibı halyq kompozıtorlarynyń shyǵarmashylyqtary erekshe kórkeıip, estetıkalyq, kórkemdik áserlik dárejege (bıiktikterine) ıe boldy. Bul — aqyn, sal, seri, kúıshi dáýirinde qazaqtyń áni men kúıi óziniń taqyryptyq jaǵynan keń aýqymdy, qurylymy jaǵynan kúrdeli, jetildirilgen, qamtyǵan obrazdary jaǵynan santúrli bolyp keledi. Avtorlyq mýzykanyń stıldik. ózindik erekshelikteriniń ishinde aıta ketetinimiz — olardyń mýzykalyq tili. Munda jańashyl ıntonasıalar (keń ıntervaldar). jańarǵan saryn, kúrdeli lad júıesi, tyń yrǵaqtyq, aýyspaly ólshemdik ózgerister basyńqy júıelenedi. Rechıtatnvtik maqamdar keń kólemdi (dıapazondy) áýendermen tabıǵı túrde bolmysyn taýyp, qatar keltirilip, názik yzǵarly jáne áýezdi ánder ómirdiń kópsyrly, kópqyrly kórinisterin mánerli beıneledi. Sonymen qatar, mýzyka sazy án mátinderimen birtutas bolyp, adamnyń ishki dúnıesin, emosıalyq jaǵdaıyn tereńinen sýrettedi.

Bul kezeńdegi mýzyka ónerine tán qubylys — ol kásibı avtorlardyń ózi shyǵarǵan týyndylardy ózi el arasynda asqan sheberlikpen oryndap, ol ánine úlken talǵamdylyqpen óz mátinderin shyǵaryp, ónerdiń eń bir keremet týyndylaryn tanytqan. Atalmysh kezeńdegi mýzyka ónerinde taqyryptyq jaǵy keń rakýrstardy qamtıdy: mahabbat, saǵynysh pen arman. mun men sherdiń tuńǵıyǵy, tabıǵat qubylysy, týǵan jerge degen súıispenshilik asqan sheberlikpen ashyldy. Sonymen qatar, halyq kompozıtorlarynyń shyǵarmashylyǵynda qoǵamnyń kókeıtesti problemasy — ult máseleleri — úlken saıası-áleýmettik deńgeıde úndeldi (halyq taǵdyry, bas bostandyǵy, ómir qaıshylyqtary, teńsizdik, jalǵyzdyq pen joqtyq jáne t.b. motıvter). Akademık A.Jubanovtyń aıtýynsha (1906-1968). «XIX ǵasyrdyń kompozıtorlary óz zamanynyń túbegeıli máselelerine, eń basty qoǵamdyq qubylystarǵa kóbirek kóńil aýdarady».

Ulttyq ónerimizdiń eń bir irgeli jáne kúrdeli salasy — aspapty mýzyka. Bul kópǵasyrly kóshpendi mádenıetimizdiń ózi men kózi, qaınar bulaǵyna aınalǵan mádenı muramyzdyń túri qazaq dalasynyń qantalanbas tabıǵat kórinisterin, bostandyq súıgish únin, azattyq ańsaǵan armanyn, halyq taǵdyry men tarıhyn, ańyz ben shyndyǵyn, janýarlar obrazdaryn jáne basqa da kóptegen taqyryptar men sújetterde asqan kórkemdilikpen, názik te qajyrly mýzyka til-ádistermen pash etedi. Qazaqtyń aspapty mýzykasy (buǵan dombyra, qobyz, syrnaı jáne t.b. kiredi) formasy menk kompozısıasy jaǵynan óte kólemdi damyǵan. Maqamy ulttyq kolorıtke baı, naqtyly jáne tartymdy, sýrettiligi jaǵynan aıqyn bolyp keledi, munda kásibı sımfonıa janrynyń ózegi de mol, Qazaq kúıiniń ushan teńiz ishki dúnıesi Ult tarıhynyń ár kezeńinde halyqtyń rýhanı suranysyna tereńinen jaýap berip, onyń ózinshe naıza-uranyna aınalǵan (mysaly, Qurmanǵazy, Mahambet shyǵarmalaryn nemese jeltoqsan tragedıasyna arnalǵan S.Júnisovtyń kúıi jáne t.b.). Júzdegen jyldar boıy qazaq dalasynda ártúrli qoǵamı-saıası ózgerister, dana babalar, er júrek analar, abyz-nysandar, ataqty handar, aqyldy bıler ótse de, halyqtyń jan serigi — áni men kúıi onyń kúsh jigeri, nanym-senimi, rýhtyq tiregi boldy. Kúı men án týraly keremet poetıkalyq týyndylardy jazǵan Abaı, Jambyl, İlıas, Sáken jáne t.b. kemeńgerlerdiń esimderi kópshilikke belgili. Kúı — adamnyń ishki dúnıesiniń syry. Qazaq bir birimen kezdese qalǵanda «Kúıiń qalaı?» dep júzdesedi. Kúıdiń qudiretti tili týraly uly Abaı:

Aqyldynyń sózindeı oıly kúıdi.

Tyńdaǵanda kóńildiń áseri bar. —

dese, al daryndy aqyn Isa Baızaqov:

Kúılerdiń sózin iship, sorǵalatqan,

Barmaqtap bal tamyzyp, jorǵalatqan.

Tátti kúı jannyń tili, jiger, qaırat.

Qazaǵym, maqtana ber, sony tapqan, —

dep shattanǵan eken.

Kúı janryna tuńǵysh nazar aýdarǵan, oǵan lıngvısik jáne mýzykatanýshylyq kózqaraspen naqtyly jáne qundy pikir jazǵan profesor Qudaıbergen Jubanovtyń (1899-1937) mynandaı derekterin keltireıik: «Kúıler halyq mýzykasynda sırek ushyraıtyn nárse. Bul — osy kúngi Eýropanyń sımfonıasy tárizdi. Mundaı dárejege jetisý úshin halyq mýzykasy jaqsy damyǵan bolýy kerek.  Sondyqtan kúılerdi qazaq mýzykasynyn eń joǵarǵy túriniń úlgileri dep bilýimiz kerek…».

Bul ǵasyrlar boıy qalyptasyp, damyǵan dástúrli mýzyka óziniń sınkrettik túrimen saralanady. Ádette kúı shyǵarmalarynda proza pen poezıa, oǵan qosa mýzyka tabıǵı birtutastyqta kelistirilip, óte kúrdeli sıkldyq kompozısıany quraıdy. Kúı programmasynda belgilengen taqyryp, sújet tek mýzyka arqyly beınelenip qoımaı, arasynda áńgime, óleń qosylyp, baı jáne jan-jaqty tásildermen ashylyp otyrady. Zaman ózgergen saıyn aspapty mýzyka bul dástúrli bolmysynan jiktelinip, konserttik (jeke oryndaýshylyq), ansámbldik jáne orkestrlik mýzykaǵa aýysty. Bizdiń kóshpendi órkenıetimizdiń tarıhynda dombyranyń orny men mańyzy erekshe. Dombyra qazaqtyń jany men táni, syryn shertetin aıyrylmas dosy. Akademık Ahmet Jubanov aıtqandaı, «at jalynda, túıe qomynda» dombyranyń úni arqyly san-sıqyrly oılar men tolǵanystar kúmbirlep, sóılegendeı… Halqymyzdyń rýhanı tarıhynda kóptegen daryndy dombyrashy, ataqty kúnshilerdiń esimderi úlken syı-qurmetpen aıtylyp, zerektikpen saqtalǵan. Olar — Ábdı, Álshekeı, Baıserke, Bapysh, Túrkesh, Esbaı, Esir, Dáýletkereı, Qulshar, Toqa, Táttimbet, Qyzdarbek, Mámen, Salaýatkereı jáne t.b.

Ár óner ókilderi ózderiniń jalǵasyn talantty shákirtterinen tapqan («ustaz — shákirt»), al jas dombyrashy kúıshi ustazdan alǵan tálim-tárbıesin ósıet retinde uqyptylyqpen odan ári damytqan. Sonyń nátıjesinde úzdik kúıshilik óner atadan balaǵa mıras bolyp, halyqtyń asyl qazynasyna aınalǵan. Dombyra mýzykasy óziniń turaqty (stabıldi) mýzykalyq ózekterin saqtap, jańa tásildermen kórkemdelip, oryndaýshylyq jáne stıldik túrinen «tókpe» jáne «shertpe» dep júıelenedi. Olarda negizgi mýzykalyq taqyryp kanondy (ózgertilmeıtin) ádistermen ózektelip, kúı maqamy ándik jáne rechıtatıvtik nntonasıalarmen bezendiriledi. Tókpe kúıdiń turaqty elementteri negizgi oı-obrazdardy ekpindi, qajyrly, jigerli, dınamıkalyq jeliske toly mýzykamen somdaıtyn bolsa, shertpe kúıler — júrek terbetetin saryndarmen, súıkimdi jáne mánerli áýen yrǵaqpen, fılosofıalyq tereń tolǵanyspen ajarlanady. Qurylymdyq, janrlyq, ózindik erekshelikterimen sıpattalatyn dombyralyq kúıler Batys, Manǵystaý, Shyǵys, Arqa jáne Jetisý aımaqtyq aspapty mýzykanyń mektepterin qurǵan. Kúı mádenıetiniń tarıhı túrde damý joldarynda, mysalǵa, aıtys kúılerin aıta ketýge bolady. Mańǵystaý óńirinde keń taraǵan ónerdiń bul túri fólklorıst-ǵalym Q.Sydıyqulynyń oıynsha, qolma-qol tutqıyldan kún shyǵaryp, óner saıysyna túsý, jarysýdan turady. Naqtyly derek retinde ol kúıshi Óskenbaıdyń túrikmen dýtarshysy Qulbaımen kúı tartysyna shyqqanyn keltiredi. Ǵalym «kúı aıtysy, kúımen óner jarystyrý — halyq kompozıtorlarynyn erte kezden kele jatqan ımprovızatorlyq dástúriniń bir úrdisi». — dep tujyrymdaıdy. Atalǵan stıldik baǵyttarda kóptegen klasıkalyq deńgeıde shyǵarylǵan kúılerdiń sany birtalaı. Sonymen, kúıde halyqtyń dúnıetanymy, rýhanıattyq baılyǵy saqtalyp, ult mentalıtetiniń aınasy retinde kúı jańa zamanda óziniń jalǵasyn tapty.

---