Tilge qurmet - elge qurmet
«Tilge qurmet – elge qurmet» (ádebı - mýzykalyq kesh. Aptalyqtyń ashylýy)
Maqsaty: Oqýshylardy ana tilin súıýge, qadirlep, qasterleýge tárbıeleý. Patrıottyq sezimderin oıatý.
Barysy: «Adaı» kúıi oryndalady. Bir oqýshy «Súıinshi! Súıinshi! Toı bastaldy!»
Bı: Qazaq bıi
Júrgizýshi: (jaı mýzyka qosylyp turady)
Týǵan tilim – tiriligimniń aıǵaǵy,
Tilim barda aıtylar sóz oıdaǵy.
Óshse tilim, mende birge óshemin,
Ósse tilim, men de birge ósemin.
1989 jyly 22 qyrkúıekte Qazaqstan Respýblıkasynyń Til týraly Zańy qabyldandy. Bizdiń ata mekenimiz – Qazaqstan Respýblıkasy. Qazaqstan – dostyqtyń kıeli mekeni. Respýblıkamyzda 130- dan astam ult ókilderi mekendeıdi Búgingi mereke Qazaqstanda turatyn barsha halyq tilderiniń merekesi. Endeshe, ortaq mereke qutty bolsyn, aǵaıyn.
Qoıylym: (Sahnaǵa ata gazet oqyp otyrady. Birneshe bala ataǵa keledi)
B - O (bári): Assalaýmaǵaleıkým, ata!
Ata: Ýaǵaleıkýmassalam! Shúkir, jaqsymyn. Ózderiń neǵyp júrsińder?
B - 1 (Aman): - Ata, osyf 22 qyrkúıek «Qazaqstan halyqtarynyń tilderi kúni» merekesi emes pe?
Ata: Iá, ıá balam.
B - 2: (Aqnıet) Soǵan baılanysty bizdiń mektebimizde úlken merekelik shara ótkeli jatyr. Muǵalimimiz bizge tilderdiń shyǵý tarıhy, onyń damýyna úles qosqan ǵalymdar týraly bilip kelińder dep edi
B - 3: Biz sizden kómek suraı keldik.
Ata: E - e, túsinikti. Olaı bolsa, tyńdańdar. Jalpy tildiń shyǵýy erteden bastalady. Til birden qalyptasqan joq. Ol birte - birte damydy. Ejelgi adamdar sýret salý arqyly sóılesetin bolǵan. Damı kele til osy kúngi dárejege jetken. Jer betinde qansha halyq bolsa, sonsha til bar: qazaq, orys, aǵylshyn, túrik, t. b. Ol tilderdiń ózderiniń qalyptastyrýshy, damytýshylary bolǵan. Qazaq tilin alatyn bolsaq: Ahmet Baıtursynov, Q. Jubanov qazaq tiliniń damýyna úles qosqan.
B - 4 Rahmet, ata.
Ata: Men bilgenimdi senderge túsindirdim, al sender ne bilesińder? Osy ýaqytqa deıin mektepten neni bildińder?
Hor. «Rodına»
Al, men Muhtar Shahanovtyń óleńin oqyp bereıin.
Seniń árbir tynysyńmen kún keshem,
Sen arqyly tirshilikpen tildesem,
El betine qalaı ǵana qaraımyn
Ana tilim!
Eger seni bilmesem.
Ana tilim!
Dana tilim, baq tilim,
Sensiz baqyt dúnıeden tapty kim?
Sensiń meniń qasiretim, shattyǵym
Sensiń meniń tazalyǵym, páktigim.
Bı: «Orys bıi»
Biz tek qazaq ǵalymdarynyń emes, ózge ult ókilderiniń de óleńderin aıta alamyz.
Iazyk soglasıa
Pojmem pokrepche my drýg drýgý rýkı,
I nasladımsá radostú besed
Na ıazyke obshaemsá my rýsskom
On, slovno vozdýh, nýjen lúdám vsem
Mnogoobrazen, ýnıkalen, stroen
Problemam vechnym mchas naperekor
Obedınáet sýdby ı narody
I sozdaet ýverennost pokoı...
Emý navechno drýgom nashım byt
On poıogaet mchatsá nam skvoz gody
Mechtat o schaste, verıt ı lúbıt
V prekrasnye mgnovená v den nenastnyı
V dýshe ı serdse kajdogo jıvet
Nadejnosttyla, býdýshee nashe
I gordost ı dvıjenıe vpered.
1 - oqýshy: Iá, óleńde, án de tyńdadyq, bıdi de tamashaladyq. Endeshe, biz ózimiz shyǵarǵan óleńdi oqyp bereıik:
Ana tilim – asylym da, ardaǵym
Órkendeı ber, umytylyp qalmaǵyn
Qýanar em, shattanar em sen úshin
Ana tilde saırap tursa ár qazaǵym
Qadirińdi uǵynsa eken urpaǵyń
Ózińmenen birge atady ár tańym
Bıiktese ósip seniń mártebeń
Sol ǵoı meniń ómirdegi armanym.
2 - oqýshy:
Tilim meniń tiregim,
Qorǵap ony júremin
Tilim barda kúlemin,
Sol úshin ómir súremin.
Óz tilimdi súıemin,
Ózge tildi bilemin
Tilim joǵalsa ómirden,
Ne bolaryn bilemin.
3 - oqýshy:
Ana tilim - asylym,
Ana tilim - ǵasyrym
Ana tilim - janym
Aıalaǵan - ánim.
Ana tilim - tiregim
Sen dep soǵar júregim
Ana tildi óteıik qasterlep,
Osy meniń tilegim.
Bı: «Aǵylshyn bıi»
Meıli sharlap teńiz óttim, taý bastym
Meıli kóktiń aq bultyna jarmastym,
Sonda - daǵy sen qalmassyń kókeıden,
Sonda - daǵy seni umyta almaspyn.
Ana tilim, kúshim meniń qýatym
Jyrym sendik kókeıimnen týatyn.
Taýysar ma yrysyńdy, qoryńdy
Tizelesip qatar jazsa myń aqyn.
V nasheı shkole ýchatsá predstavıtelı bolee 10 nasıonalnostı, prıglashaem ıh na sený.
1 - Bizdiń Otanymyz - Qazaqstan Respýblıkasy.
2 - Qazaqstan - dostyqtyń kıeli mekeni.
3 - Bizdiń týymyz - táýelsizdik.
4 - Tilegimiz - beıbitshilik, tynyshtyq.
5 - Memlekettik tilimiz - qazaq tili.
Bári: «Qazaq tilin qasterleıik, dostar!»
Hor «Atameken»
Sóz sońy: «Árqashan tilimizdi qurmettep, aqyn, dana ata - babalarymyzdyń qaldyrǵan ataly sózderin kóńilge túrtip, tilimizdiń mereıin asqaqtata bereıik, aǵaıyn!»
Maqsaty: Oqýshylardy ana tilin súıýge, qadirlep, qasterleýge tárbıeleý. Patrıottyq sezimderin oıatý.
Barysy: «Adaı» kúıi oryndalady. Bir oqýshy «Súıinshi! Súıinshi! Toı bastaldy!»
Bı: Qazaq bıi
Júrgizýshi: (jaı mýzyka qosylyp turady)
Týǵan tilim – tiriligimniń aıǵaǵy,
Tilim barda aıtylar sóz oıdaǵy.
Óshse tilim, mende birge óshemin,
Ósse tilim, men de birge ósemin.
1989 jyly 22 qyrkúıekte Qazaqstan Respýblıkasynyń Til týraly Zańy qabyldandy. Bizdiń ata mekenimiz – Qazaqstan Respýblıkasy. Qazaqstan – dostyqtyń kıeli mekeni. Respýblıkamyzda 130- dan astam ult ókilderi mekendeıdi Búgingi mereke Qazaqstanda turatyn barsha halyq tilderiniń merekesi. Endeshe, ortaq mereke qutty bolsyn, aǵaıyn.
Qoıylym: (Sahnaǵa ata gazet oqyp otyrady. Birneshe bala ataǵa keledi)
B - O (bári): Assalaýmaǵaleıkým, ata!
Ata: Ýaǵaleıkýmassalam! Shúkir, jaqsymyn. Ózderiń neǵyp júrsińder?
B - 1 (Aman): - Ata, osyf 22 qyrkúıek «Qazaqstan halyqtarynyń tilderi kúni» merekesi emes pe?
Ata: Iá, ıá balam.
B - 2: (Aqnıet) Soǵan baılanysty bizdiń mektebimizde úlken merekelik shara ótkeli jatyr. Muǵalimimiz bizge tilderdiń shyǵý tarıhy, onyń damýyna úles qosqan ǵalymdar týraly bilip kelińder dep edi
B - 3: Biz sizden kómek suraı keldik.
Ata: E - e, túsinikti. Olaı bolsa, tyńdańdar. Jalpy tildiń shyǵýy erteden bastalady. Til birden qalyptasqan joq. Ol birte - birte damydy. Ejelgi adamdar sýret salý arqyly sóılesetin bolǵan. Damı kele til osy kúngi dárejege jetken. Jer betinde qansha halyq bolsa, sonsha til bar: qazaq, orys, aǵylshyn, túrik, t. b. Ol tilderdiń ózderiniń qalyptastyrýshy, damytýshylary bolǵan. Qazaq tilin alatyn bolsaq: Ahmet Baıtursynov, Q. Jubanov qazaq tiliniń damýyna úles qosqan.
B - 4 Rahmet, ata.
Ata: Men bilgenimdi senderge túsindirdim, al sender ne bilesińder? Osy ýaqytqa deıin mektepten neni bildińder?
Hor. «Rodına»
Al, men Muhtar Shahanovtyń óleńin oqyp bereıin.
Seniń árbir tynysyńmen kún keshem,
Sen arqyly tirshilikpen tildesem,
El betine qalaı ǵana qaraımyn
Ana tilim!
Eger seni bilmesem.
Ana tilim!
Dana tilim, baq tilim,
Sensiz baqyt dúnıeden tapty kim?
Sensiń meniń qasiretim, shattyǵym
Sensiń meniń tazalyǵym, páktigim.
Bı: «Orys bıi»
Biz tek qazaq ǵalymdarynyń emes, ózge ult ókilderiniń de óleńderin aıta alamyz.
Iazyk soglasıa
Pojmem pokrepche my drýg drýgý rýkı,
I nasladımsá radostú besed
Na ıazyke obshaemsá my rýsskom
On, slovno vozdýh, nýjen lúdám vsem
Mnogoobrazen, ýnıkalen, stroen
Problemam vechnym mchas naperekor
Obedınáet sýdby ı narody
I sozdaet ýverennost pokoı...
Emý navechno drýgom nashım byt
On poıogaet mchatsá nam skvoz gody
Mechtat o schaste, verıt ı lúbıt
V prekrasnye mgnovená v den nenastnyı
V dýshe ı serdse kajdogo jıvet
Nadejnosttyla, býdýshee nashe
I gordost ı dvıjenıe vpered.
1 - oqýshy: Iá, óleńde, án de tyńdadyq, bıdi de tamashaladyq. Endeshe, biz ózimiz shyǵarǵan óleńdi oqyp bereıik:
Ana tilim – asylym da, ardaǵym
Órkendeı ber, umytylyp qalmaǵyn
Qýanar em, shattanar em sen úshin
Ana tilde saırap tursa ár qazaǵym
Qadirińdi uǵynsa eken urpaǵyń
Ózińmenen birge atady ár tańym
Bıiktese ósip seniń mártebeń
Sol ǵoı meniń ómirdegi armanym.
2 - oqýshy:
Tilim meniń tiregim,
Qorǵap ony júremin
Tilim barda kúlemin,
Sol úshin ómir súremin.
Óz tilimdi súıemin,
Ózge tildi bilemin
Tilim joǵalsa ómirden,
Ne bolaryn bilemin.
3 - oqýshy:
Ana tilim - asylym,
Ana tilim - ǵasyrym
Ana tilim - janym
Aıalaǵan - ánim.
Ana tilim - tiregim
Sen dep soǵar júregim
Ana tildi óteıik qasterlep,
Osy meniń tilegim.
Bı: «Aǵylshyn bıi»
Meıli sharlap teńiz óttim, taý bastym
Meıli kóktiń aq bultyna jarmastym,
Sonda - daǵy sen qalmassyń kókeıden,
Sonda - daǵy seni umyta almaspyn.
Ana tilim, kúshim meniń qýatym
Jyrym sendik kókeıimnen týatyn.
Taýysar ma yrysyńdy, qoryńdy
Tizelesip qatar jazsa myń aqyn.
V nasheı shkole ýchatsá predstavıtelı bolee 10 nasıonalnostı, prıglashaem ıh na sený.
1 - Bizdiń Otanymyz - Qazaqstan Respýblıkasy.
2 - Qazaqstan - dostyqtyń kıeli mekeni.
3 - Bizdiń týymyz - táýelsizdik.
4 - Tilegimiz - beıbitshilik, tynyshtyq.
5 - Memlekettik tilimiz - qazaq tili.
Bári: «Qazaq tilin qasterleıik, dostar!»
Hor «Atameken»
Sóz sońy: «Árqashan tilimizdi qurmettep, aqyn, dana ata - babalarymyzdyń qaldyrǵan ataly sózderin kóńilge túrtip, tilimizdiń mereıin asqaqtata bereıik, aǵaıyn!»
You Might Also Like
