InfoHub Logo

Týǵan kún, netken baqytqa keneletin kún. Ol kúndi bárimiz asyǵa kútemiz, qýanamyz, toılaımyz. Sol kúnde jaqsy tilekter aıtamyz, biraq kóbimiz sol tilek aıtqanda aýyzymyzǵa jaqsy tilekter túspeı jatady, ne jasaý kerek? Árıne jattap, jattyǵý qajet.

1
Aınur, týǵan kúniń qýatty bolsyn!
Qýanyshty, baqytty kúnder kop bop tursyn!
Árdaıym aspanyn ashyq bolyp
İs tabysty, densaýlyq myqty bolsyn!
* * * * *
Aınur, s dnem rojdenıa pozdravláem!
Pýstbýdet mnogo radostnyh ı veselyh dneı!
Pýstvsegda býdet nebo otkrytym
Pýstdela poıdýt v gorý, a zdorove býdet krepkım!
2
Alla taǵala dúnıeni jaratyp, árbir tirshilik ıesiniń ómir jasyn belgilegende adamǵa 25-aq jyl ómir, al jylqyǵa, ıtke, t.b. andarǵa 50 jyldan beripti. Adam ózine berilgen jasty qanaǵat tutpaı, janýarlarǵa baryp jarty jastaryn surap alypty.

Mine sodan beri adam uqsap 25 jyl ómir súrsek, 25 jyl jylqyǵa, 25 jyl ıtke, al keıingi 25 jylymyz maımylǵa uqsap jurtqa kúlki bolyp ǵumyr keshedi ekenbiz.

Búgingi týylǵan kún ıesine adamǵa uqsap 25-aq jyl emes, 100 jyl ómir súr, ǵumyryń baqytty da baıandy bolsyn dep tileımin!
* * * * *
Kogda bog sozdaval etot mır, on kajdomý jıvomý sýshestvý otdaval srok jıznı. Cheloveký on dal 25 let jıznı, a loshadı, sobake ı drýgım jıvotnym po 50 let. Chelovek byl nedovolen, chto emý dostalos vsego 25 let jıznı, ı vyprosıl ý zvereı ıh polovıný jıznı.

S teh samyh por chelovek 25 let projıvaet chelovecheskýıý jızn, 25 let jızn loshadı, eshe 25 jızn sobakı, ostavshıesá 25 let jızn obezány.

Ia jelaıý nashemý ımenınnıký, chtoby on projıl ne 25, a vse 100 let svoeı jıznı, no tolko chelovecheskýıý! Pýstego jızn býdet polna schastá ı ýspeha!
3
Aqqýdyń - aqtyǵyn
Ómirdiń - páktigin
Armannyń - ajaryn
Baqyttyń - bazaryn
Densaýlyqtyń - zoryn
Mahabbattyń - molyn tileımin
* * * * *
Ia jelaıý tebe: Belızny lebedá
Chıstoty jıznı
Blıstatelnostı mechty
More schastá
Krepkogo zdorová
More lúbvı vernoı.
4
Birinshi - uzaq jasty ómirli bol,
Ekinshi-til men kózden aman bol,
Úshinshi-berekeli, bedeldi bol,
Tórtinshi-arystandaı aıbatty bol,
Besinshi-aqyldy, qaıratty bol.
Altynshy - ónerli bol.
* * * * *
Pervoe – jıvı dolgo ı schastlıvo,
Vtoroe – pýstBog hranıt tebá ot sglazov ı ýprekov,
Trete – býd bogatym ı znatnym,
Chetvertoe – býd kak lev velıchestvennym,
Pátoe – býd ýmnym ı hrabrym.
Shestoe – býd ıskýsnym ı ýmelym.
5
Býdte zdorovy, bogaty ı schastlıvy!
Denderińiz saý, baı-qýatty, baqytty bolyńyzdar!
6
Búgin meniń týǵan kúnim, oı, pále-aı
Myna adamdar nege jatyr toılamaı
Banket jasap berer edim ózim-aq
Táńirdiń bir jarytpaı-aq qoıǵany-aı

Myna dúnıe nege jatyr úndemeı
Alaýlatyp toıdyń shoǵyn úrlemeı
Qushaq qushaq gúl shoqtaryn laqtyryp:
Mynaý shapan, mynaý atyń, min – demeı
* * * * *
Segodná moı den rojdenıa,
Pochemý etı lúdı ne pozdravláút mená
Ia by ı sam ýstroıl banket
No sredstva maly, o boje moı.

Pochemý vse molchat, ne pozdravát mená?
Pochemý ne zagorelsá ogon prazdnıka?
Pochemý ne darát býkety svetov?
I ne govorát: eto – chapan, eto – loshad, sadıs na zdorove.
7
Búgin seniń týylǵan kúniń - tól merekeń, qýanyshyń. Biz seni osy merekeńmen quttyqtap, qýanyshyńdy bólisýge kelip otyrmyz. Eger qyp - qyzyl shoqqa maı tamyzsań lapyldap janady, al sý tamyzsań byqsyp sónedi. Baýyrym, seniń baǵyń sol bir tamshy maımen-aq jansyn, sol baǵyńnan shyqqan jalyn senin ómirińdi jaryq etsin! Baqytty bol!
* * * * *
Segodná den tvoego rojdenıa – tvoıa radost tvoı prazdnık. My prıshlı chtoby razdelıt tvoıý radostı vmeste s tem radýshno pozdravláem tebá s etım prazdnıkom. Eslı kapnýt v ogon masla, on razagorıtsá, a eslı kapnýt vodý, on pogasnet. Rodnoı moı, pýsttvoe schaste zagorıtsá ot odnoı kaplı masla, a plamá etogo ogná pýstsogreet tvoıý jızn! Býd schastlıv!
8
Emen aǵashy jýan, japyraǵy qalyń bolǵanyna qaramastan qatty jel tursa tamyrymen qoparylyp qulap qalady. Al qaıyń aǵashy jińishke, názik bolǵanymen qatty jel turǵanda sál maıysady da, jel basylǵan soń boıyn qaıta tiktep, japyraqtaryn kúnniń nuryna malyndyryp jaıqalyp turady.

Búgingi týylǵan kún ıesi de osy qaıyn aǵashy tárizdes – ómirde de, qyzmette de basyna qandaı qıyn is tússe de jasymaǵan, baǵy jansa tasymaǵan, tirshiliktiń qandaı
aýyrtpalyqtaryn, qıyn kezeńderin kórse de moıymaı, kúrese bilgen azamat, myqty qyzmetker, aıaýly jar, ardaqty áke jáne de aınymas adal dos.

Dosym, aldaǵy ómirde de abyroıyn artyp, eńbegiń jana bersin! Ul-qyzdaryńnyń, týǵan-týys, dos-jarandaryńnyń ortasynda syıly bolyp, baqytty ǵumyr keshe ber!
* * * * *
Dýb ochen tolstoe derevo ı lıstá ý nego tolstye, odnako, kogda vstaet sılnyı veter dýb vyryvaetsá vmeste s kornem ı padaet. Beróza derevo tonkoe, nejnoe, no pod vetrom ona vsego lısh nagnótsá ı kogda veter ýtıhaet, opát podymaetsá vo ves rost, lıstá eó kolyhaıýtsá pod lýchamı solnsa.

Segodnáshnıı ımenınnık napomınaet nam takýıý berezký – ı v jıznı, ı na rabote kakıe by trýdnostı ne vypalı na ego dolú, on nıkogda ne ýnyval, ot chrezmernogo schastá nıkogda ne lıkoval, kakıe by tájestı v samye trýdnye mınýty ego jıznı ne svalıvalıs na ego plechı, on s vyderjkoı smog vse pereborot, on sılnyı rabotnık, lúbımyı sýprýg, ývajaemyı otes ı samyı vernyı drýg.

Drýg moı, pýstv tvoeı dalneısheı jıznı tvoı avtorıtet rastet, a delo ý tebá sporıtsá. Býd vsegda ývajaemym sredı svoıh blızkıh, rodstvennıkov, drýzeı ı znakomyh, dolgoı ı schastlıvoı tebe jıznı!
9
Eń jyly da meıirimdi quttyqtaý sózder kóńilińizden shyǵyp,
ómir sizdi baqyt qushaǵynda aıalasyn!
* * * * *
Pýstetı ıskrennıe ı dolgojdannye pojelanıa sogreıýt vashý dýshý, podnımýt nastroenıe, pýstlaskaet vas jızn v obátıah schastá!
10
Jelaem zdorová, radostı, blagopolýchıa, schastá Vam ı vashım blızkım!
Sizge jáne týystaryńyzǵa densaýlyq pen qýanysh, amandyq pen baqyt tileımyz.
11
Jyldaryńyz jemisti
Aılaryńyz araıly
Kúnderińiz kóńildi
Saǵattaryńyz sátti
Mınýttaryńyz mándi bolsyn
* * * * *
Pýstvashı goda býdýt plodotvornymı
Pýstvashı mesásy býdýt svetlymı
Pýstvashı dnı býdýt veselymı
Pýstvashı chasy býdýt ýdachnymı
Pýstvashı mınýty býdýt vajnymı.
12
Kóldeı kóńil tileımin taýsylmaıtyn,
Ózendeı ómir bolsyn sarqylmaıtyn.
Aspanyń aıly túndeı ashyq bolsyn,
Dushpanyń bir ózińnen qashyq bolsyn.
Aıta bersek tilek kóp taýsylmaıtyn,
Jaza bersek qalam kóp maıyspaıtyn.
Júrektegi tilekti óleńmenen
Jetkizemin men saǵan shyn kóńilmen!!
* * * * *
Jelaıý nastroenıa, kak bezgranıchnoe ozero,
Jelaıý jıznı, kak neıssákaemaıa reka.
Jelaıý, chtoby nebo tvoe bylo otkrytym kak lýnnaıa noch,
A vragı tvoı bylı dalshe ot tebá.
Eslı skazat, to pojelanıı ochen mnogo,
Eslı napısat, to ı rýkı ýstanýt.
A pojelanıa serdsa moego
Ia tebe ıskrenne dostavlú v vıde stıhotvorenıa!!
13
Kóterip turyp, qulatady ómir.
Kúldirip turyp, jylatady ómir.
Etegiń tolyp eńiregen kezde
Qaıtadan ózi jubatady ómir.
Úmitińdi úzip, túńile kórme,
Qulap baryp ta gúl atady ómir.
Úp etken jelge dirildeı berme
Shydamdylyqty unatady ómir.

Ómiriń ókindirmesin, armanyń aldamasyn!
* * * * *
Jızn sama podnımaet, sama opýskaet,
Ona sama rassmeshıt, sama opechalıt.
Kogda ty rydaesh ne naıdá otvet
Ona sama ýspokoıt ı naıdet otvet.
Ne teráı nadejdý, ne pechalsá,
Daje opýstıvshıs ýlybaetsá jızn.
Stan krepkım voprekı sılnym vetram
Jızn lúbıt vynoslıvyh lúdeı.
Pýstv etoı jıznı ne býdet sojalenıı ı sbýdýtsá mechty!
14
Kóńiliń kúlgen kúndeı ashyq bolsyn
súıgeniń bir ózińe ǵashyq bolsyn
Árqashan súıgenińmen birge bolyp
Aldyńnan baqyt joly ashyq bolsyn.
* * * * *
Pýsttvoıa dýsha býdet otkryta, kak solnse svetloe,
Pýsttvoıa lúbımaıa bogotvorıt tebá odnogo.
Býd vmeste so svoeı lúbımoı
Jıvıte dolgo ı schastlıvo.
15
Ot chıstogo serdsa jelaem schastá ı ýspehov!
Shyn júrekten baqyt pen tabys tileımiz!
16
PýstVash dastarhan býdet vsegda ızobılen!
Sizdiń úıdiń dastarqany árqashan dámge toly bolsyn!
17
Pýstıspolnátsá vse vashı mechty ı jelanıa!
Bar tilekterińiz ben armandaryńyz oryndalsyn!
18
Pýstkajdyı Vash den býdet radostnym!
Ár kúnińiz qýanyshty bolsyn!
19
S Dnem rojdenıa!
Týǵan kúnińizben!
20
Saǵan aıtar tilek
Taýsylma esh júdep
Qınalsań - tóz
Jaryssań - oz
Oınasań - ut
Kúresseń - jyq
Eshkimdi basynba
Basyńnan asyrma
Tabysqa tasyma
Namysqa jasyma
Eshkimdi kún deme
Eshkimdi tildeme
Sózińnen tanba
Qataryńnan qalma
Bireýdi dattama
Eshqashan kek saqtama
Bireýdi syrtynan aıdama
Ósekti tyńdama
Shynyǵyp shyńdal
Jaqsydan úlgi al!
* * * * *
Ia hochý tebe pojelat
Ne stradaı v etoı jıznı
Eslı stradaesh - poterpı
Eslı sorevnýeshsá - pobejdaı
Eslı ıgraesh - pobejdaı
Eslı boreshsá - pobejdaı
Nıkogo ne obıjaı
No ı sebá ne daı v obıdý.
Ne gonıs za vygodoı
Ne toptaı svoıý gordost
Nıkogo ne prevoznosı
Nıkogo ne rýgaı
Derjı svoe slovo
Ne otstavaı ot drýgıh
Nıkogo ne klevetaı
Nıkogda ne derjı zla
Ne spletnıchaı o drýgıh
Býd krepkım vsegda
Vozmı prımer s horoshıh lúdeı!
21
Tileımin bul ómirde baqyt saǵan,
Tileımin talmas qanat, asqaq arman.
Mártebeń bıik bolyp árqashanda
Kóreıin seni dostym zańǵarlardan!
* * * * *
Jelaıý tebe v etoı jıznı mnogo schastá,
Jelaıý tebe neýstannyh krylev ı velıkoı mechty.
Pýstbýdet tvoı avtorıtet vysokım
Hochý tebá ývıdet sredı ıýrıstov!
22
Týylǵan kúnge tilerim
Taýsylmas baqyt!
Lázzatty ýaqyt!
Armannyń ajaryn!
Baqyttyń samalyn!
Ózendeı ómir!
Kóldeı kóńil!
Qudaıdan shapaǵat!
Turaqty mahabbat!
Alladan amandyq!
Zor densaýlyq!
Mol baqyt!
Keremet keleshek!
Baqytty bolashaq!
Ǵajaıyp ómir!
Óshpes ǵumyr!
Kúlkili kúnder!
Kóńildi keshter!
Tamasha túnder!
Dosym saǵan tileımin!
* * * * *
V den rojdenıa, ıa hochý pojelat
Neskonchaemogo schastá!
Blajennogo vremenı!
Blıstatelnoı mechty!
Izúmınký schastá!
Dolgoı jıznı!
Shırokoı dýshı!
Mılostı ot Boga!
Vernoı lúbvı!
Blogoslovenıe Boga!
Krepkogo zdorová!
Mnogo schastá!
Zamechatelnogo býdýshego!
Schastlıvogo býdýshego!
Zamechatelnoı jıznı!
Bessmertnoı slavy!
Radostnyh dneı!
Radostnyh vecherov!
Nezabyvaemyh nocheı!
Drýg, moı, ıa tebe jelaıý!
23
Týǵan kún erekshe kún árbir janǵa
Jan dosymdy asyqtym men quttyqtaýǵa
Bar baqytty tiledim bir ózińe
Armandaryń oryndalsyn bul ómirde
Densaýlyǵyń myqty bop árqashanda
Júre bershi jadyrap ortamyzda
Demep júrer jannyń biri sensiń qınalǵanda
Úzilmesin dostyǵymyz eshqashanda!!!
* * * * *
Den rojdenıa eto prazdnık dlá kajdogo
Ia pospeshıl pozdravıt drýga moego
Vse ıskrennıe pojelanıa podarú tebe odnomý
Chtoby sbylıs mechty tvoı v etoı jıznı nelegkoı
Ia jelaıý tebe krepkogo zdorová
Jelaıý, chtoby sıal ot schastá vsegda
Ty nastoıashıı drýg, kotoryı podderjıt v trýdnýıý mınýtý
Pýstnasha drýjba projıvet ochen dolgo!!!
24
Týǵan kún qutty bolsyn!
Birinshi - uzaq jasty ómirli bol,
Ekinshi - adal kásipke beıimdi bol.
Úshinshi - til men kózden aman bol.
Ǵylymǵa ónermenen zeıindi bol,
Tórtinshi - qataryńda kemeldi bol.
Besinshi - berekeli, bedeldi bol.
Altynshy - arystandaı aıbatty bol,
Jetinshi - jetekteýshiń Qyzyr bolyp,
Dinine Muhambettiń qaıratty bol.
Alqaly aq ordaly keńesti bol.
Duǵamdy qadir Alla qabyl etsin,
Burynǵy jaqsylarmen teńesti bol.
* * * * *
S Dnem rojdenıa!
Vo-pervyh, jelaıý dolgıh let jıznı,
Vo-vtoryh, jelaıý stat professıonalom svoego dela,
V-tretıh, pýstBog hranıt tebá ot sglazov ı ýprekov,
Býd sklonen naýke ı kúltýre,
V-chetvertyh, býd sovershenen ı
V-pátyh, býd bogatym ı avtorıtetnym sredı drýzeı,
V-shestyh, býd velıchavym kak lev,
V-sedmyh, pýsttebá oberegaet svátoı Kydyr
I stan vernym vere Mýhameda.
Stan hozáınom sýdby svoeı.
PýstBog podderjıt moı pojelanıa ı
Sopýtstvýet sýdby horoshıh lúdeı proshlyh let.
25
Týǵan kúniń qutty bolsyn,
Densaýlyǵyń myqty bolsyn.
Ár tańyń araılap atyp,
Ómiriń máńgi nurǵa tolsyn!
* * * * *
S Dnem rojdenıa pozdravláem,
Jelaem tebe krepkogo zdorová.
Pýstkajdyı den býdet svetlym,
A jızn tvoıa napolnıtsá vechnymı lýchamı radostı!
26
Týǵan kúniń qutty,
Densaýlyǵyń myqty.
Jumysyn tabysty,
İsteriń ilgeri bolsyn!
* * * * *
S dnem rojdenıa! Jelaem tebe
Krepkogo zdorová.
V rabote jelaem karernogo rosta
Pýstsopýtstvýet tebe ýdacha!
27
Ýaqyt - eshkim toqtata almaıtyn alyp keme. Sol kemeniń júrisimen sen de ómir tolqyndarymen aralasa, arpalysa, balalyń shaq jaǵalaýyna qol bulǵap,adam ómiriniń kóktemi jastyq shaqqa da kelip jetersiń.
Ómir shýaǵy men daýyly, qaıǵysy men saýyǵy, jeńili men aýyry qatar almasqan alpaýyt.Ómirmen kúresip jeńe bilgender de, jeńilip jeteginde ketkender de bar. Sen solardyń alǵashqysyna qosyl. Ómirde kezdesetin san qıly aýyrlyqtar men qıyndyqtardy aqylmen, sabyrmen jeńe bil. Aspan bultsyz bolmaıdy, demek adam ómiriniń de bultty kúnderi bolar. Biraq seniń ómirińniń shýaqty kúnderi kop bolsyn. Ańsaǵan armanyna tek bakytpen jet.
* * * * *
Vremá – eto korabl, kotorogo nıkto ne v sılah ostanovıt. Po napravlenıý dvıjenıa etogo korablá v volnah jıznı ty toje poplyvesh takje bystro, kak ı sama jızn. Prı etom ty poproshavshıs s beregamı detstva, doplyvesh do ıýnostı, kotoraıa ıavláetsá vesnoı chelovecheskoı jıznı.
Jızn – eto ogromnaıa sreda, v kotoroı paralelno dvıjýtsá ı radostı, ı nevzgody, ı pechalı, ı vesele, ı legkostı, ı trýdnostı. Estlúdı, kotorye smoglı pobedıt nevzgody jıznı, ı estlúdı, kotorye ne smoglı proıtı cherez trýdnostı ı slomılıs. Ia hochý ývıdet tebá v chısle pervyh ız nıh. Postaraısá pobejdat vsákıe trýdnostı ı tágostı v jıznı ýmom ı terpenıem. Nebo ne byvaet bez tých, takje v jıznı cheloveka byvaıýt ı pasmýrnye dnı. No ıa tebe jelaıý, chtoby v tvoeı jıznı bylı tolko svetlye, bezoblachnye dnı. Pýstsbýdýtsá vse tvoı sokrovennye mechty.
28
Qazaq tilinde qysqa da nusqa, ári dál aıtylǵan úsh tilek bar. Solardy men saǵan tileımin. Olar: densaýlyq, baqyt, uzaq ómir. Sebebi, densaýlyq bolsa jumys ta bolady, tabys ta bolady. Baqyt degen sózdiń aýqymy keń: sebebi, bireýler úshin baqyt degen - súıgen adamynyń qasynda aman-saý júrgeni, baqyt degen - bireýler úshin - ata-anasynyń qýanǵany, al bireýler úshin baqyt degen balalarynyń baqytty bolǵany. Al eger de densaýlyq pen baqyt bolsa, nege uzaq ómir súrmeske ?! Densaýlyǵyń myqty bolsyń, baqyt qusy basyna qonsyn, ómir jasyń uzaq bolsyn!!!
* * * * *
Na kazahskom ıazyke esttrı pojelanıa: onı ı korotkı, ı glýboko osmyslenny. I ıa tebe ıh pojelaıý. Eto: zdorove, schaste ı dolgaıa jızn. Ia jelaıý tebe krepkogo zdorová, potomý chto so zdorovem sopýtstvýet ı rabota stabılnaıa, ı dohod prıemlemyı. Ia jelaıý tebe schastá, schaste dlá nekotoryh lúdeı – eto byt rádom s lúbımymı lúdmı ı ıh zdorove, a dlá nekotoryh lúdeı – eto radostrodıteleı, dlá drýgıh lúdeı – eto vıdet svoıh deteı schastlıvymı. A eslı estı zdorove, ı schaste, pochemý by ı ne jıt dolgo?! Ia jelaıý krepkogo zdorová, chtoby ptısa schastá ne pokıdala tebá, ı jelaıý jıznı dolgoı!!!
29
Qansha juldyz álemde!
Qansha tolqyn teńizde!
Sonsha baqyt tileımin
Baqytty bol ómirde!
* * * * *
Skolko zvezd na nebe!
Skolko voln na more!
Ia jelaıý tebe stolko je schastá
Býd schastlıv v etoı jıznı nelegkoı!
30
Qyzǵaldaqtaı jaınaı bersin ómiriń,
Sýdaı tolyp kóterilsin kóńiliń.
Esh Qashanda kóńilińdi kir shalmaı,
Baqytty da uzaq bolsyn ómiriń.
* * * * *
Pýstrasvetaet tvoıa jızn kak túlpan,
Pýstpodnımetsá nastroenıe tvoe kak voda.
Pýstzlo nıkogda ne travıt tvoıý dýshý,
Jıvı dolgo da schastlıvo vsegda.
31
Qurmetti dosym týylǵan kúniń qutty bolsyn. Seni shyn júrekten quttyqtaı otyryp saǵan densaýlyq, taý sýyndaı sarqylmas baqyt tileımin. Aıta bersem tileıtin tilek kóp, jaza bersem maıysatyn qalam kóp, aspanyn ashyq bolsyn, súıgenin bir ózińe ǵashyq bolsyn. Súıgenine súrinbeı jet, súrinip qalsań eńbektep jet!
* * * * *
Dorogoı moı drýg, s dnem rojdenıa. Ia ıskrenne pozdravláú tebá s etım prazdnıkom ı jelaıý tebe zdorová ı beskonechnogo schastá, kak chıstaıa gornaıa voda. Eslı govorıt, to ıskrennıe pojelanıa býdýt vyshe gor, eslı napısat to ýstanet rýka. Samoe glavnoe – pýsttvoı dorogı vedýt k nýjnom napravlenıı, nebo býdet ıasnym, pýstlúbımaıa tvoıa vsegda býdet tvoım vernym spýtnıkom. Pýstsama lúbov naıdet tebá, ı nadolgo sohranıtsá v tvoem serdse!
32
Qurmetti …!
Seni týǵan kúnińmen shyn júrekten quttyqtaımyz, oılaǵan armanyńa jetýińe tilektespiz. Seni tek bıikterden kóreıik. Qadamyńa - gúl, kelbetińe - nur, qıalyńa qanat bitsin, jasyńa - jas, basyńa bas qosylsyn! Shańyraǵyńa qut-bereke, beıbit kúnniń araıly shýaǵy meılinshe tógile tússin, otbasyńa - amandyq, denińe - saýlyq, uzaq ǵumyr tileımiz, armanyń - asqaq, shyǵar bıigiń asqaraly bolsyn!
Árdaıym qushaǵyń - gúlge, qadamyń nurǵa tola bersin! Baqytty ómir súrýińe shyn júrekten tilektespiz!
* * * * *
Ývajaemyı…!
My tebá ıskrenne pozdravláem s dnem rojdenıa, ı jelaem, chtoby sbylıs vse tvoı sokrovennye mechty. My hotım ývıdet tvoı karernyı rost. Pýsttebe vsegda sopýtstvýet ýdacha. Pýsttvoı dela poıdýt v gorý, pýstv tvoeı dýshe poet soloveı, pýsttvoı myslı okryláútsá, jıvı dolgo ı mýdro! Pýstv tvoem dome býdet pokoı ı mır, v semeınoı jıznı more lúbvı, jelaem krepkogo zdorová, dolgoı jıznı. Pýstmechty tvoı býdýt velıkı, a gory, na kotorye zabereshsá býdýt vysochaıshımı!
Pýsttvoı obátıa napolnátsá svetamı, pýstsopýtstvýet tebe ýdacha! My ıskrenne tebe jelaem jıt schastlıvo!
33
Qutty bolsyn kelgen týǵan kúnińiz,
Tilekshi kóp,bizde sonyń birimiz.
Ortamyzda janashyr bop júresiń,
Bolǵannan soń birge shyqqan túbimiz.

Úzilmesin ómirińniń jyr – áni,
Baqytyńnyń órge tartyp bulaǵy.
Eńbegińniń tek zeınetin kóre ber,
Keler kúnniń sáýleli bop shýaǵy.
* * * * *
Pozdravláem s dnem rojdenıa,
Pozdravıteleı mnogo, ı my odnı ız nıh.
Ty samyı zabotlıvyı v nashem okrýjenıı,
Potomý chto my s toboı odnoı krovınkı.

Pýstprodlıtsá dolgo tvoıa mýza jıznı,
Pýstne konchaetsá rodnık tvoego schastá.
Polýchı rezýltat ı polzý ot prodelannoı raboty,
Pýstı v dalneıshem tvoı dnı býdýt solnechnymı.
34
Árbir adam dúnıege kelgende túngi aspandaǵy juldyzdardyń sany kóbeıedi eken. Shynynda da túngi aspandy bir sát tamashalap kórseńiz, adamdar da sol juldyzdar tárizdi ekenin baıqaısyz. Bireýler jaryqqa shyqqannan góri tasada júrgendi qalaıdy - onyń juldyzy álsiz jyltyraıdy, al bireýler sabyrsyz, ózderiniń ómirine jıi ózgeris engizedi - olardyń juldyzy birse jarq etip, birese álsiz jyltyrap, qubylyp turady. Al endi únemi kún tárizdi jarqyrap, túngi aspanǵa erekshe shuǵyla shashyp turatyn izgi jandar bolsa kerek. Búgingi týǵan kún ıesin osyndaı erekshe juldyzdyń ıesi dep aıtýǵa bolady. Tula boıy tunǵan daryn jáne ónerli, aqylyna kórki saı tartymdy osynaý qýanysh ıesine shyn júrekten baqyt tileımin. Juldyzyń sónbesin! Árqashanda joǵarylap, jarqyraı bersin!
* * * * *
Govorát, chto kogda rojdaetsá chelovek, na nebe zagoraetsá novaıa zvezda. Eslı vzglánýt na nebo, to vy mojete ývıdet, chto lúdı na zemle podobny zvezdam na nebe. Nekotorye ız nıh predpochıtaıýt ostavatsá v tenı, chem blesnýt v obshestve – ıh zvezdy mersaıýt nezametno, a nekotorye byvaıýt ochen neterpelıvye, onı bystro ı lovko ızmenáút svoıý jız – ıh zvezdy vremenamı mersaıýt ıarche drýgıh, vremenamı onı týskneıýt. Nekotorye ıarko svetát kak solnse, a takje sverkaıýt na nochnom nebe. Tebá mojno nazvat takım chelovekom - ty sverkaıýshıı, blestaıýshıı, sıaúshıı vsegda ı vezde. V tebe stolko talanta ı ýmenıı, stolko ýma ı krasoty, ı ıa ıskrenne jelaıý tebe stolko je schastá ı lúbvı. Pýstvsegda sıaet tvoıa zvezda! Pýstona blestıt ı derjıtsá tak vysoko, kak vozmojno!
35
Ómir mynaý qatar soqqan jeńilimen aýyryn, shýaǵymen daýylyn.
Búgin mynaý seniń týǵan kúninde, qandaı tilek aıtsam eken baýyrym.
Saǵan, baılyq tiler em, biraq ol bir ángúdik, esigińnen kirgenmen tań kúlip
Júrgenimen sherý tartyp tań quryp ,saǵan joldas bolmaıdy ol máńgilik.
Bálkim, erlik tiler em men tamyr alǵan tózimmen,erlik sezim biraq seniń tabylady ózińnen.

Onsyz adam júre alama toqpaqtar men shoksyzda.
Al sulýlyq tiler em men, sulýsyn sen onsyzda.
Qaıtsem eken, men odanda barlyq adam ańsaǵan
Barlyq adam san myń jyldar arman etip sharshaǵan
Al san myńy tegelesip tamsanǵan,
Kez kelgenniń ýysyna túspeıtin, kez kelgenniń baqshasynda pispeıtin
Zor MAHABBAT tileıinshi men saǵan!
* * * * *
Vse perejıtoe namı: ı trýdnostı, ı radostı, svetlye ı temnye polosy – eto jızn. V den tvoego rojdenıa ıa hochý pojelat tebe mnogoe. Jelaıý tebe bogatstva, no ono ne vechno. Ono voıdet v tvoıý jızn ýlybaıas, ego vozmojnostı velıkı, no ono ne stanet tvoım drýgom vechnym. Jelaıý tebe mýjestva, kotoroe opredeláetsá vyderjkoı, no eto chývstvo ý tebá ýje krepkoe. Ved bez nego chelovek ne mojet prodolet trýdnostı jıznı. Ia by pojelal tebe krasoty vechnoı, no tvoıa krasota ýdıvıtelnee vseh.
Chto je mne pojelat, ıa tebe pojelaıý mechtý vseh lúdeı
Na kotorýıý bylı vlastny mnogıe serdsa ı dýshı,
Na kotorýıý borolıs mnogıe stradavshıe,
Kotorýıý vsákıı chelovek jdal s neterpenıem ı byl rabom ee. Jelaıý tebe vernoı ı vechnoı LÚBVI!
36
Ómir saǵan jyly sózin arnasyn,
Qaıǵy-muńǵa júrekte oryn bolmasyn.
Janaryńnan kún kúlimdep árqashan,
Aı men juldyz keýdeńe kep ornasyn.
* * * * *
Pýstjızn podarıt tebe svoı nejnye slova,
Pýstv tvoem serdse ne býdet mesta dlá obıd ı stradanıı.
Vsegda ýlybaısá, býd zdorov,
PýstLýna ı zvezdy nahodát mesto v tvoem oblıke.
37
Órge órleıtin ómir,
Uly ómirdi jeńetin ýaqyt,
Eshkim, eshqashan kórmegen baqyt
Árqashan oryndalatyn arman tileımin
* * * * *
Ia jelaıý tebe schastlıvoı jıznı, kotoraıa prıvedet tebá k vershıne, beskonechnogo vremenı, kotoroe pobedıt vse trýdnostı jıznı,
I schastá, kotorogo nı ý kogo ne bylo,
I jelaıý mechty, kotorye vsegda sbýdýtsá.
38
…..,
seni týǵan kúnimen quttyqtaımyn! Ómirde baqytty bol! Qyzmetińde tabysty bolýyńa tilektespin! Myqty densaýlyq, zor baqyt, qajymas qaırat tileımin. Mahabbatyń móldir, aspanyń árdaıym ashyq bolsyn! Eńbekte tabystan tabysqa jete berýińe shyn júrekten tilektespin. Aldaǵy maqsatyń men ańsaǵan armanyńa jete ber! Jyl saıyn aǵaıyn týys baýyrlar jınalyp, seniń týǵan kúnińdi toılaı berýge jazsyn!
* * * * *
…..,
Tebá pozdravláú s dnem rojdenıa! Býd schastlıv v etoı jıznı! Ia jelaıý byt ýspeshnym v karernoı rabote! Ia jelaıý tebe krepkogo zdorová, schastá, hrabrostı. Pýstlúbov tvoıa býdet vechnoı, a nebo tvoe vsegda otkrytym! Ia ıskrenne jelaıý tebe dostıch svoıh seleı v rabote ı v jıznı. Ia jelaıý, chtoby my ejegodno otmechalı vmeste s rodstvennıkamı tvoı den rojdenıa ı vmeste radovalıs!