1 qazan qarttar kúnine merekelik baǵdarlama. Kóp jasaǵan qarıa, aqyly teńiz darıa
«Kóp jasaǵan qarıa, aqyly teńiz darıa» qarttar kúniniń merekelik baǵdarlamasy
Bastalýy: Slaıdpen «Qymbatty meniń qarttarym!»
Júrgizýshi:
Qaıyrly kún, qymbatty da aıaýly ákeler, aq jaýlyqty analar!
Vedýshaıa:
Zdravstvýıte, dorogıe gostı! dorogıe nashı dedýshkı ı babýshkı
Júrgizýshi:
Dúnıege keler bir ret
Darıa keýde taý músin
Quryshtan quıǵan qudiret
Qarttarym aman saýmysyń?
Shynymen de, jyldan jylǵa bul kún «Qarttar kúni» dástúrli merekege aınalyp keledi. Jyl saıyn sizderdi kórgen kezde, júrekterińizdiń qýanǵanyn, káriliktiń syr alǵanyn jyly júzderińizden baıqaımyz.
Vedýshaıa:
Letát goda, za nımı ne ýgnatsá —
Speshat chasy, smenáá den za dnóm…
No znaıý, ne ýstaný ýdıvlátsá
Tem vremenem, chto osenú zovóm.
Horosho, chto stalo dobroı tradısıeı otmechat Den pojılyh lúdeı. — Etot den – den blagodarenıa za teplo vashıh serdes, za otdannye rabote sıly, za opyt, kotorym vy delıtes s molodym pokolenıem, s vashımı detmı ı vnýkamı – to ests namı.
Júrgizýshi:
Ortamyzda qadirmendi qarttar bar,
Ashshy ómirdiń taýqymetin tartqandar.
Arqasynda nardyń júgin artqandar.
Omyraýǵa qos - qos orden taqqandar.
Deı kele keshimizge kelgen qonaqtarmen tanys bolaıyq.
Júrgizýshi: 1) Ardagerler alqasynyń tóraǵasy –
Vedýshaıa: 2) Maıqaıyń meshitiniń bas ımamy –
Júrgizýshi: 3) Maıqaıyń kentiniń ákimi –
Vedýshaıa: 4) maıqaıyń «NurOtan» partıasy fılıalynyń tóraǵasynyń birinshi orynbasary –
Qurmetti ákeler, ájeler, qasıetti qarıalar, sizderdiń búgingi merekelerińizge quttyqtaý lebiz retinde án - shashý taralǵy etkeli otyr, qabyl alyńyzdar.
Án: «Asyl ájem» Maqpal men Aıpirim
Júrgizýshi:
Sóz kezegin mektebimizdiń dırektory Beısenbaeva Jannur Manashqyzqyzy men qurmetti qonaqtarǵa beremiz.
Qonaqtar:
1)
2)
z)
Sózden keıin oryssha án
Taqpaqtar oqýshylardyń
Azat: Atam keldi, alaqaı!
Ájem keldi, alaqaı!
Qoltyǵynan demeıin
Kórpe tósep bereıin
Tynyǵyp ata - áje serigińiz
Ertek aıtyp berińiz
Qarttardy súıgen balamyz
Sizderden tálim alamyz
Aıanat:
Ata sózi - qasıetti kıeli
Ata sózi - janǵa jyly tıedi
Ata sózi - ómirime ónege
Ata sózi - tek shyndyqty súıedi
Nuraıym:
Atam meniń jaqsy adam,
Aptyqpaǵan saspaǵan.
Atam barda árıne,
Taryqpaımyz aqshadan.
Birjan:
Atam meniń jaqsy adam,
Qıyndyqtan qashpaǵan.
Nemereni, meni de,
Artyq kórdi basqadan
Aıbek:
Qıyndyqta shyńdalyp,
Eńbek etken eselep.
Ózderińnen úlgi alyp,
Kórsetemiz qoshemet.
Qaırat:
Beıbitshilik tilegi,
Ómirleri toly ańyz.
El dep soqqan júregi,
Bizde azamat bolamyz.
Asylaı:
Týǵan jerdi súıemiz,
Taý menen ózenin.
Aldynda bas ıemiz,
Ata menen ájeniń.
Rasýl:
Ózderiń bolsań janynda,
El ishi jomart eńseli.
Dán ıisi júrgen qanynda,
Dalamnyń bir bir bólshegi.
Dına:
Arada joldar jóńkilip,
Alystap kettim birtindep.
Aıta almaı aýyz toltyryp,
«Assalaýmaǵaleıkým!»- dep
Án: «Asyl áke» Araı men Nazgúl
Amangeldi Saltanat Tólegen Aıbergenov “Ana”
Armanyńdy aqtaram ba júregimde terbesem,
Aıǵa sińli, qaryndassyń qasıetti Jerge sen.
Men ózińdi teńdesi joq qudiret dep túsinem,
Sendik qýat myń ese artyq Jerdiń tartý kúshinen.
Sulý álem, álem sulý sen jaratqan adammen,
Kók jolynyń qarsylyǵyn qaǵyp tastap baram men.
Sendik qýat bolar, bálkim, basyn ıdi kók maǵan,
Ár kez senen týǵanymdy esime alsam, toqtaman.
Al umytsam, umyt bolyp qalarymdy bilemin,
Umyt qalmaý úshin meniń sharq urady júregim.
Ana kerek, o, adamdar, ana kerek adamǵa,
Anasyzdar ań sıaqty kún keship júr ǵalamda.
Pikirimdi unatpaǵan taptyq ta der danany,
Danalyqtyń qajeti joq syılaý úshin anany.
Óziń qaqqan qońyraýda ómir jyry bar eken,
Onyń úni tarqamaıtyn boldy meniń merekem.
Sol únmenen tynym tappaı baqytymdy kúreımin,
Óıtkeni men merekemniń tarqamaýyn tileımin!
Bı «Jaıaý»
Júrgizýshi:
«Atańa ne qylsań, aldyńa sol keledi» degen sóz bar. Jastarymyz ata - anasynyń qadirin kesh bolmaı túsinse eken. Qarttary bar el - baqytty el.
Sondyqtan el basyna kún týǵan, qıyn - qystaý kúnderde halqyna súıeý, jurtyna qamqor bolatyn qarttarymyz qashan da aman bolsyn, deı otyra «Qarttar úıi» atty kórinisti tamashalańyzdar!
Vedýshaıa: Vsó – takı nemnogo nepravılno segodnáshnıı prazdnık nazyvat Dnóm pojılogo cheloveka, eto zachem – to lıshnıı raz podcherkıvaet gnót let ı problem, s kotorymı vy stalkıvaetes v svoeı jıznı. Bylo by bolee pravılno nazyvat etot prazdnık Dnóm Mýdrogo cheloveka. I, kak nelzá, kstatı, na ým prıhodát poetıcheskıe strokı:
Etot den napolnen penem ptıs,
Detvora gerbarıı sobıraet,
Ný a mne sıane detskıh lıs
Serdse tóplym svetom napolnáet.
Án: « oryssha»
Júrgizýshi:
Ákeler!
Máńgi óshpeıtin ataq - dańqyń,
Júregimniń laýlatyp otyn jaqty.
Erligińdi jalǵastyram, baqyttymyn,
Sender ǵoı maǵan bergen osy baqty.
Analar!
Qaryzdarmyn ózińe men,
Qaıyspaı qıyndyqqa tóze bilgen.
Júzderińdi ájimder basqanymen
Baıaǵy báz júzderiń ózgermegen.
1 qazan qarttar kúnine merekelik baǵdarlama. Kóp jasaǵan qarıa, aqyly teńiz darıa júkteý
Bastalýy: Slaıdpen «Qymbatty meniń qarttarym!»
Júrgizýshi:
Qaıyrly kún, qymbatty da aıaýly ákeler, aq jaýlyqty analar!
Vedýshaıa:
Zdravstvýıte, dorogıe gostı! dorogıe nashı dedýshkı ı babýshkı
Júrgizýshi:
Dúnıege keler bir ret
Darıa keýde taý músin
Quryshtan quıǵan qudiret
Qarttarym aman saýmysyń?
Shynymen de, jyldan jylǵa bul kún «Qarttar kúni» dástúrli merekege aınalyp keledi. Jyl saıyn sizderdi kórgen kezde, júrekterińizdiń qýanǵanyn, káriliktiń syr alǵanyn jyly júzderińizden baıqaımyz.
Vedýshaıa:
Letát goda, za nımı ne ýgnatsá —
Speshat chasy, smenáá den za dnóm…
No znaıý, ne ýstaný ýdıvlátsá
Tem vremenem, chto osenú zovóm.
Horosho, chto stalo dobroı tradısıeı otmechat Den pojılyh lúdeı. — Etot den – den blagodarenıa za teplo vashıh serdes, za otdannye rabote sıly, za opyt, kotorym vy delıtes s molodym pokolenıem, s vashımı detmı ı vnýkamı – to ests namı.
Júrgizýshi:
Ortamyzda qadirmendi qarttar bar,
Ashshy ómirdiń taýqymetin tartqandar.
Arqasynda nardyń júgin artqandar.
Omyraýǵa qos - qos orden taqqandar.
Deı kele keshimizge kelgen qonaqtarmen tanys bolaıyq.
Júrgizýshi: 1) Ardagerler alqasynyń tóraǵasy –
Vedýshaıa: 2) Maıqaıyń meshitiniń bas ımamy –
Júrgizýshi: 3) Maıqaıyń kentiniń ákimi –
Vedýshaıa: 4) maıqaıyń «NurOtan» partıasy fılıalynyń tóraǵasynyń birinshi orynbasary –
Qurmetti ákeler, ájeler, qasıetti qarıalar, sizderdiń búgingi merekelerińizge quttyqtaý lebiz retinde án - shashý taralǵy etkeli otyr, qabyl alyńyzdar.
Án: «Asyl ájem» Maqpal men Aıpirim
Júrgizýshi:
Sóz kezegin mektebimizdiń dırektory Beısenbaeva Jannur Manashqyzqyzy men qurmetti qonaqtarǵa beremiz.
Qonaqtar:
1)
2)
z)
Sózden keıin oryssha án
Taqpaqtar oqýshylardyń
Azat: Atam keldi, alaqaı!
Ájem keldi, alaqaı!
Qoltyǵynan demeıin
Kórpe tósep bereıin
Tynyǵyp ata - áje serigińiz
Ertek aıtyp berińiz
Qarttardy súıgen balamyz
Sizderden tálim alamyz
Aıanat:
Ata sózi - qasıetti kıeli
Ata sózi - janǵa jyly tıedi
Ata sózi - ómirime ónege
Ata sózi - tek shyndyqty súıedi
Nuraıym:
Atam meniń jaqsy adam,
Aptyqpaǵan saspaǵan.
Atam barda árıne,
Taryqpaımyz aqshadan.
Birjan:
Atam meniń jaqsy adam,
Qıyndyqtan qashpaǵan.
Nemereni, meni de,
Artyq kórdi basqadan
Aıbek:
Qıyndyqta shyńdalyp,
Eńbek etken eselep.
Ózderińnen úlgi alyp,
Kórsetemiz qoshemet.
Qaırat:
Beıbitshilik tilegi,
Ómirleri toly ańyz.
El dep soqqan júregi,
Bizde azamat bolamyz.
Asylaı:
Týǵan jerdi súıemiz,
Taý menen ózenin.
Aldynda bas ıemiz,
Ata menen ájeniń.
Rasýl:
Ózderiń bolsań janynda,
El ishi jomart eńseli.
Dán ıisi júrgen qanynda,
Dalamnyń bir bir bólshegi.
Dına:
Arada joldar jóńkilip,
Alystap kettim birtindep.
Aıta almaı aýyz toltyryp,
«Assalaýmaǵaleıkým!»- dep
Án: «Asyl áke» Araı men Nazgúl
Amangeldi Saltanat Tólegen Aıbergenov “Ana”
Armanyńdy aqtaram ba júregimde terbesem,
Aıǵa sińli, qaryndassyń qasıetti Jerge sen.
Men ózińdi teńdesi joq qudiret dep túsinem,
Sendik qýat myń ese artyq Jerdiń tartý kúshinen.
Sulý álem, álem sulý sen jaratqan adammen,
Kók jolynyń qarsylyǵyn qaǵyp tastap baram men.
Sendik qýat bolar, bálkim, basyn ıdi kók maǵan,
Ár kez senen týǵanymdy esime alsam, toqtaman.
Al umytsam, umyt bolyp qalarymdy bilemin,
Umyt qalmaý úshin meniń sharq urady júregim.
Ana kerek, o, adamdar, ana kerek adamǵa,
Anasyzdar ań sıaqty kún keship júr ǵalamda.
Pikirimdi unatpaǵan taptyq ta der danany,
Danalyqtyń qajeti joq syılaý úshin anany.
Óziń qaqqan qońyraýda ómir jyry bar eken,
Onyń úni tarqamaıtyn boldy meniń merekem.
Sol únmenen tynym tappaı baqytymdy kúreımin,
Óıtkeni men merekemniń tarqamaýyn tileımin!
Bı «Jaıaý»
Júrgizýshi:
«Atańa ne qylsań, aldyńa sol keledi» degen sóz bar. Jastarymyz ata - anasynyń qadirin kesh bolmaı túsinse eken. Qarttary bar el - baqytty el.
Sondyqtan el basyna kún týǵan, qıyn - qystaý kúnderde halqyna súıeý, jurtyna qamqor bolatyn qarttarymyz qashan da aman bolsyn, deı otyra «Qarttar úıi» atty kórinisti tamashalańyzdar!
Vedýshaıa: Vsó – takı nemnogo nepravılno segodnáshnıı prazdnık nazyvat Dnóm pojılogo cheloveka, eto zachem – to lıshnıı raz podcherkıvaet gnót let ı problem, s kotorymı vy stalkıvaetes v svoeı jıznı. Bylo by bolee pravılno nazyvat etot prazdnık Dnóm Mýdrogo cheloveka. I, kak nelzá, kstatı, na ým prıhodát poetıcheskıe strokı:
Etot den napolnen penem ptıs,
Detvora gerbarıı sobıraet,
Ný a mne sıane detskıh lıs
Serdse tóplym svetom napolnáet.
Án: « oryssha»
Júrgizýshi:
Ákeler!
Máńgi óshpeıtin ataq - dańqyń,
Júregimniń laýlatyp otyn jaqty.
Erligińdi jalǵastyram, baqyttymyn,
Sender ǵoı maǵan bergen osy baqty.
Analar!
Qaryzdarmyn ózińe men,
Qaıyspaı qıyndyqqa tóze bilgen.
Júzderińdi ájimder basqanymen
Baıaǵy báz júzderiń ózgermegen.
1 qazan qarttar kúnine merekelik baǵdarlama. Kóp jasaǵan qarıa, aqyly teńiz darıa júkteý
You Might Also Like
-
Taqyryby: Algebralyq bólshek jáne onyń negizgi qasıeti
