1-qazan – Halyqaralyq qarttar kúni jáne búkilálemdik mýzyka kúnine arnalǵan merekelik is-shara
Qyzylorda oblysy,
Qazaly aýdandyq balalar áýez mektebi
«fortepıano» klasynyń oqytýshysy
İzmahanova Quralaı Elamanqyzy
1 - júrgizýshi:
Armysyzdar qurmetti qonaqtar, ustazdar, oqýshylar!!! «Jastar uıymynyń» uıymdastyrýmen ótetin
1 - qazan Búkilálemdik mýzyka kúnine jáne Qarttar kúnine arnalǵan merekelik keshimizge qosh kelińizder!
2 - júrgizýshi:
- Ómir yrǵaq, názik áýen, asqaq ún, aıdyn, dala aspan - ún!
- Ǵumyry joq yrǵaqtardan basqanyń!
- Eı, adamzat, bas áýenge, qos ánge,
- Shyrqat bıik tirshiliktiń dastanyn!!
1 - júrgizýshi:
Halyqaralyq mýzyka kúni 1975 jyly 1 qazanda IýNESKO sheshimimen bekitildi.
Halyqaralyq mýzyka kúnin bekitý bastamashylarynyń biri kompozıtor Dmıtrıı Shostakovıch bolyp tabylady. Mereke búkil álemde jyl saıyn úzdik artıser men kórkem ujymnyń qatysýymen uıymdastyrylǵan konserttik baǵdarlamalarmen merekelenedi. Bul kúni álem mádenıetiniń qundylyǵyna engen týyndylar shyrqalady.
2 - júrgizýshi:
Zymyraǵan saǵat tiliniń sheksiz tyqyldap soǵýyna mán bermegen biz ýaqyttyń qalaı jyldam ótip ketkenin sezbeı qalyppyz. Endi mine, aldymyzda 1 - qazan qarttar kúni merekesi de kelip qaldy. Netken shirkin ýaqyt deseńshi, osylaısha ortamyzda júrgen qarıalarymyzdyń bir kezde eli, halqy, keleshek urpaǵy úshin jasaǵan ıgi isteri erekshe oryn alady. Qazirgi kezde bizdiń memleketimizde qarttarǵa úlken mán berip, kóńil aýdaryp, jan - jaqty úkimet tarapynan qamqorlyq jasalýda. Qazaqstannyń ósip - órkendeýine, elimizdiń beıbitshilik tynysh ómir keshýine óz úlesterin qosqan osy ardaqty da aıaýly qarttarymyzdyń arqasy dep esepteımiz. Mine, endi qarttar kúni sanaly ǵumyrlaryn otan dep, tynymsyz eńbekterimen memleketimizdiń negizin salýǵa jol ashqan aldyńǵy býyn aǵa - apalarymyzdyń tól merekesi. Olardyń ómir joldary búgingi urpaqqa tabylmas qazyna.
1 - júrgizýshi:
Qarttar – bizdiń asyl qazynamyz. Olaı bolsa osynda otyrǵan atalarymyz ben apalarymyzdyń meıramy qutty bolsyn! Keshimizdi bastamas buryn sóz kezegin mektebimizdiń dırektory Álish Saýken aǵaıǵa beremiz.
Kóp jasaǵan qarıa -
Aqyly teńiz darıa.
Kóp ónege sózi bar,
Sózi – soqpaq, sózi – nár.
2 - júrgizýshi:
Ata salty ardaqty,
Árbir sózi salmaqty.
Sol sózderdi uqpasań,
Tistersiń bir kún barmaqty.
1 - júrgizýshi:
Janaryn jalyndy egilgen
Janyńdy jadyratar tilegimen
İzgilik ımanymen nár beretin
Lázzat al ánshilerdiń júreginen.
Án. Álish Beıbarys
2 - júrgizýshi:
Mýzyka álemi - adamzat mádenıetiniń baılyǵy ishindegi muhıttaı sheksiz, ǵajap dúnıe.
Mýzykada adamnyń asqaq oılary men ár túrli sezim ıirimderi beınelenedi.
Mýzykanyń adam jan dúnıesine tıgizetin áseri orasan zor,
Sondyqtan ony shynaıy yqylaspen qabyldaý arqyly ǵana túsinýge bolady.
1 - júrgizýshi:
Mýzykanyń janrlary, túrleri óte kóp:
Olar: operalyq, balettik, sımfonıalyq, kameralyq, halyqtyq mýzykalar, áskerı jáne
Aspaptyq, vokaldyq, estradalyq, bıge arnalǵan, balalarǵa arnalǵan, jáne t. B. Mýzyka túrleri bar.
Álemdik mýzyka qoryna ár halyq, ár ult ózine tán órnekpen ólsheýsiz úles qosyp keledi.
Olardyń mýzykalary ár túrli janrdy qamtıdy. Ár halyqtyń ózine tán erekshelikteri bolady.
Ol erekshelik adam minez - qulqy, is - áreketi, ómirdegi turmys tirshiligi, ádet – ǵurpy,
Túsinik - túısigi men oılaý, seziný qasıetteri sıaqty dara sıpattarǵa baılanysty.
2 - júrgizýshi:
Sondyqtan mýzykanyń ereksheligi eskermeı, bir ólshemmen ólsheýge bolmaıdy.
Mýzykanyń shynaıylyǵy men ómirsheńdigi de sol halyqtyǵynda.
Mýzykanyń halyqtyq, klasıkalyq, jalyndy, jigerli, tipti jeńil túrleriniń bári de - ómirimizge qajet dúnıeler. Biraq mýzykany tyńdap, túsiný úshin durys tanym, talǵam bolýy tıis.
Qazaq halqynyń mýzykasy – halyqpen birge jasasyp, tarıhı áleýmettik ómiri men tolǵanys tebirenisterin úzdiksiz baıan etip kele jatqan salasy.
«Qazaqtyń qara balasy» áni oryndaıtyndar mektep oqýshylary
2 - júrgizýshi:
Adamdar arasyndaǵy qarym - qatynasta adamgershilik, ádep, ınabat úrdisteriniń qanshalyqty keń jaıylyp, tereń tamyrlanýy, eń aldymen, olardyń jekelegen otbasynda órken jaıýyna, ıaǵnı balanyń ata - anasyn jan - júrek qalaýymen, sanaly túrde ardaqtap, ınabat taǵylymymen úlkenderge degen qarym - qatynastarynda ony múltiksiz júzege asyrylýyna baılanysty.
1 - júrgizýshi:
Qarttardy qurmettemeıtin, olardyń aldyndaǵy perzenttik paryzyn úlken yntamen oryndamaıtyn, ádeptilik, kishipeıildilik, sergek sezimtaldyq kórsetpeıtin, bul qasıetter qanyna sińip, júregine uıalamaǵan urpaqtan ne opa, ne qaıyr?! Adamnyń ómiriniń máni men sulýlyǵy, adamnyń keleshegine senimdiligi – balanyń ata - anasyn ardaq tutyp, óziniń perzenttik qaryzyn bir sátke de esinen shyǵarmaýynda. Óz otbasynan jylý tappaǵan qanshama qarttarymyz qarttar úılerinde ómirlerin jalǵastyrýda.
Qarttar úıi – jasy ulǵaıyp, qaraýsyz qalǵan qarttarymyzdy qamqorlyqqa alatyn, áleýmettik qorǵaý nysandarynyń biri bolyp tabylady jáne ol memlekettik mekeme.
2 - júrgizýshi:
Qartaıý – bıologıalyq proses, belgili bir jasqa jetkennen keıin organızmniń múmkinshilikteriniń údemeli tómendeýi.
Qaı jerde de ata - anaǵa qyzmet kórsetýge tıistiligińdi umytý áste jaramaıdy. Qart adamdardyń úıretýge de, aqyl aıtýǵa da moraldik quqy bar.
Bul moraldik quqyny qurmetteı bilý kerek.
1 - júrgizýshi:
Kim de kimniń úıinde qartaıyp otyrǵan áke - sheshesi nemese atasy men ájesi sekildi qymbatty «qonaǵy» bolsa, ol - úıine olardan artyq qudaıdyń qurmetti ókili keledi dep oılamasyn, eger úıdiń ıesi olarǵa durys qarap, qamqorlyq jasasa, qartaıǵan ata - anasy onyń otbasynyń quty bolyp tabylady.
Sizderge arnap Jaıymovtyń «Shattanamyn» kúıin oryndaıtyn 5 - klass oqýshysy Kejdenbek Perızat. Qoshemettep qarsy alaıyq!
2 - júrgizýshi:
Mýzyka – adamnyń tikeleı jan dúnıesiniń tili.
Mýzyka óziniń óte názik, syrly áýenimen sezimtal adam janynyń bar baılyǵyn ashyp bere alady.
Qazaqstannyń qazirgi damý barysynda mýzyka mádenıetiniń kóp tarmaqty qurylymy qalyptasty. Respýblıkada evropalyq janrdaǵy oryndaýshylyq jáne kompozıtorlyq shyǵarmashylyqpen qosa, áýendi shyǵarýdyń jańa dástúrli, álemdik kópshilik mýzyka (rok, estrada, jaz) jáne álemdik konsesıalardyń dinı mýzykasy, qazaqstandy mekendegen halyqtardyń - uıǵyrlardyń, káristerdiń, nemisterdiń, dunǵandardyń orystardyń, tatarlardyń aýyzsha kásibı fólklory negiz saldy.
Bıshiler emes, qus sıaqty
Elesteıdi bir kórgen tús sıaqty
Ájemniń urshyǵyndaı úıirilgen de
Jer sharyn aınaldyrǵan kúsh sıaqty - deı kele « qazaq bıin» nazarlaryńyzǵa usynamyz!! Qoshemettep bıshi qyzdaryńyzdy qarsy alyńyzdar!
1 - júrgizýshi:
Qazannyń 1 - i - halyqaralyq qarttar kúni
Bas assambleıa 1990 jyly 14 jeltoqsanda 1 qazandy halyqaralyq qarttar kúni esepteýge dep qaýly etti. Bul mereke HH ǵasyrda paıda boldy. Basynda qarttar kúnin Eýropada, keıin Amerıkada, al 80 - jyldardyń aıaǵynda barlyq álemde atap ótetin boldy.
Qarttar kúniniń mańyzy az qamtamasyz etilgen qart adamdardyń, jalǵyzilikti qart zeınetkerler men qart múgedekterdiń múddelerine, olarǵa materıaldyq, áleýmettik - turmystyq jáne basqa da kómek túrlerin kórsetýge nazar aýdarý máseleleri bolyp otyr.
2 - júrgizýshi:
Búgingi kúni Qazaqstan Respýblıkasynda qart adamdardy áleýmettik qamsyzdandyrýdyń aralas júıesi qalyptasty, ol zeınetaqymen qamsyzdandyrý júıesin (memlekettik bólip taratý jáne jınaqtaýshy), múgedektigi, asyraýshysynan aırylý jaǵdaıyna boıynsha jáne jasyna baılanysty beriletin memlekettik áleýmettik járdemaqylardy; arnaýly memlekettik járdemaqylardy, áleýmettik qyzmetter kórsetýdi jáne áleýmettik kómek berýdi qamtıdy.
Búgingi keshimizdiń qonaqtary ardager ustazdarymyz Anatolıı aǵaıdy jáne de Qurmankúl apaıymyzdy ortaǵa shaqyramyz! Qoshemettep qarsy alaıyq!
2 - júrgizýshi:
Qadirli ardager - ustazdar!
Bul mereke aǵa urpaqtyń qoǵam ómirine qosqan úlesine shynaıy rızashylyq bildiretin jáne ardagerlerge qamqorlyq kórsetetin kún bolyp tabylady.
Qarttarǵa qamqorlyq – bizdiń halqymyzdyń sanasyna tereń sińgen qasıet. El prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń sarabdal saıasatynyń arqasynda qazaqstanda ardagerlerge qamqorlyq jasaýda aýqymdy sharalar iske asyrylýda. Biz, sizderdiń balalaryńyz ben nemerelerińiz, tálimdi tárbıe, sapaly bilim berip ósirgendikterińiz úshin, ómirdiń nebir qıyndyqtaryn qaıyspaı jeńe bilýge jáne jeńisterge shattana bilýge úıretkenderińiz úshin tereń alǵysymyzdy bildiremiz.
1 - júrgizýshi:
Búgingi urpaq úshin jasaǵan bar jaqsylyqtaryńyz úshin shynaıy alǵysymyzdy bildiremiz. Sizderge zor densaýlyq, kóterińki kóńil - kúı, otbasylaryńyz ben zamandastaryńyz arasynda atap ótetin mereke kúnderi kóp bolsyn dep tileımiz. Egde tartqan jastaryńyz eńselerińizdi túsirmeı, ómirlik kúsh - qýattaryńyz uzaǵynan bolǵaı!
Júrekten shyqqan izgi tilekterimizdi qabyl alyńyzdar.
Barshańyzǵa myqty densaýlyq, kóterińki kóńil kúı, uzaq ǵumyr tileı otyryp kelesi ándi ózderińizge arnalady.
«ustazym» áni oryndaıtyn Maqsatuly Nurzat.
2 - júrgizýshi:
Adamnyń tirshiligi úshin tamaq qandaı qajet bolsa, mýzyka án - kúıdiń de sondaı fızıologıalyq qajettigi bar.
Án — halyq úni, onyń shyndyǵy, onyń oıy men sezimi.
Qazaqtyń dástúrli án aıtý óneri búginde biryńǵaı standartty nusqalar sheńberinde qalyp qoımaı, dástúrli úlgiler túrinde jandana, jalǵasyn taýyp ári qaraı damı túsedi. Qazaqtyń dástúrli án aıtý óneriniń qazaqstannyń ár ólkelerinde óz erekshelikterimen ár túrli bolyp keledi.
Kelesi kezekte Nurmaǵambettiń termesi «asyl er ózin bıik sanamaıdy» oryn. Sándibaı aıdyn.
1 - júrgizýshi:
Mýzyka — júrek tili, ol — sezimder men kóńil - kúı álemi. Ol dybystar arqyly beınelengen jan saraıy.
Eger sen mýzykany túsinip súıgiń kelse — ony yjdaǵattyqpen tyńdaı bil! Keıin sen ony mindetti túrde unatatyn bolasyń, birte - birte óziń belgisiz mezette qalaı úırengenińdi de sezbeı qalasyń, jaqsyny jamannan aıyra alatyn bolasyń. Osylaı etseń sende tamasha talǵam paıda bolady.
Qurmetti qonaqtar! Sizderdiń nazarlaryńyzǵa «Mahambettiń termesi» oryndaıtyn Maqsatuly Nurzat.
1 - júrgizýshi:
Qazaq halqy úshin dombyra aspabynyń orny erekshe. Dombyra aspaby qazaqty naǵyz qazaq ekenine kóz jetkizedi.
Dombyra kúılerin bizge jetkizgen kóptegen kúıshiler barshylyq, olar kúı atasy Qurmanǵazy, Dına, Daýletkereı jáne taǵy basqalary.
2 - júrgizýshi:
Kúı — mýzykalyq janr, qazaq halqynyń aspaptyq pesasy. Dombyra, qobyz, sybyzǵyda shyǵarylyp, tartylyp kelgen. Mýzyka óneriniń damýyna baılanysty, kúıler halyq aspaptary orkestrleriniń repertýarlarynda kóp oryndalady. Kúı - qazaq, qyrǵyz, ózbek halyqtarynyń aspaptyq mýzykasyna tán ataý. M. Qashqarıǵa silteme jasaı otyryp, kúı sóziniń tórkini "kók" degen túrki sózinen shyǵýy múmkin degen boljamdar bar..
Kelesi kezekte aldaryńyzda óren kórsetetin mektebimizdiń jas ustazdary Abısheva Saıa jáne Jumahan Jadyra
1 - júrgizýshi:
Úlkendi syılaý, olarǵa qurmet kórsetý – ata - babadan kele jatqan saltymyz. Sizderdiń ómirlik tájirıbelerińiz ben aqyl - keńesterińiz, tálim - taǵylymdaryńyzdyń biz úshin orny bólek. Talaı jasty tárbıelep, izbasarlaryńyzdy ósirdińizder.
Qazaly aýdandyq balalar áýez mektebi
«fortepıano» klasynyń oqytýshysy
İzmahanova Quralaı Elamanqyzy
1 - júrgizýshi:
Armysyzdar qurmetti qonaqtar, ustazdar, oqýshylar!!! «Jastar uıymynyń» uıymdastyrýmen ótetin
1 - qazan Búkilálemdik mýzyka kúnine jáne Qarttar kúnine arnalǵan merekelik keshimizge qosh kelińizder!
2 - júrgizýshi:
- Ómir yrǵaq, názik áýen, asqaq ún, aıdyn, dala aspan - ún!
- Ǵumyry joq yrǵaqtardan basqanyń!
- Eı, adamzat, bas áýenge, qos ánge,
- Shyrqat bıik tirshiliktiń dastanyn!!
1 - júrgizýshi:
Halyqaralyq mýzyka kúni 1975 jyly 1 qazanda IýNESKO sheshimimen bekitildi.
Halyqaralyq mýzyka kúnin bekitý bastamashylarynyń biri kompozıtor Dmıtrıı Shostakovıch bolyp tabylady. Mereke búkil álemde jyl saıyn úzdik artıser men kórkem ujymnyń qatysýymen uıymdastyrylǵan konserttik baǵdarlamalarmen merekelenedi. Bul kúni álem mádenıetiniń qundylyǵyna engen týyndylar shyrqalady.
2 - júrgizýshi:
Zymyraǵan saǵat tiliniń sheksiz tyqyldap soǵýyna mán bermegen biz ýaqyttyń qalaı jyldam ótip ketkenin sezbeı qalyppyz. Endi mine, aldymyzda 1 - qazan qarttar kúni merekesi de kelip qaldy. Netken shirkin ýaqyt deseńshi, osylaısha ortamyzda júrgen qarıalarymyzdyń bir kezde eli, halqy, keleshek urpaǵy úshin jasaǵan ıgi isteri erekshe oryn alady. Qazirgi kezde bizdiń memleketimizde qarttarǵa úlken mán berip, kóńil aýdaryp, jan - jaqty úkimet tarapynan qamqorlyq jasalýda. Qazaqstannyń ósip - órkendeýine, elimizdiń beıbitshilik tynysh ómir keshýine óz úlesterin qosqan osy ardaqty da aıaýly qarttarymyzdyń arqasy dep esepteımiz. Mine, endi qarttar kúni sanaly ǵumyrlaryn otan dep, tynymsyz eńbekterimen memleketimizdiń negizin salýǵa jol ashqan aldyńǵy býyn aǵa - apalarymyzdyń tól merekesi. Olardyń ómir joldary búgingi urpaqqa tabylmas qazyna.
1 - júrgizýshi:
Qarttar – bizdiń asyl qazynamyz. Olaı bolsa osynda otyrǵan atalarymyz ben apalarymyzdyń meıramy qutty bolsyn! Keshimizdi bastamas buryn sóz kezegin mektebimizdiń dırektory Álish Saýken aǵaıǵa beremiz.
Kóp jasaǵan qarıa -
Aqyly teńiz darıa.
Kóp ónege sózi bar,
Sózi – soqpaq, sózi – nár.
2 - júrgizýshi:
Ata salty ardaqty,
Árbir sózi salmaqty.
Sol sózderdi uqpasań,
Tistersiń bir kún barmaqty.
1 - júrgizýshi:
Janaryn jalyndy egilgen
Janyńdy jadyratar tilegimen
İzgilik ımanymen nár beretin
Lázzat al ánshilerdiń júreginen.
Án. Álish Beıbarys
2 - júrgizýshi:
Mýzyka álemi - adamzat mádenıetiniń baılyǵy ishindegi muhıttaı sheksiz, ǵajap dúnıe.
Mýzykada adamnyń asqaq oılary men ár túrli sezim ıirimderi beınelenedi.
Mýzykanyń adam jan dúnıesine tıgizetin áseri orasan zor,
Sondyqtan ony shynaıy yqylaspen qabyldaý arqyly ǵana túsinýge bolady.
1 - júrgizýshi:
Mýzykanyń janrlary, túrleri óte kóp:
Olar: operalyq, balettik, sımfonıalyq, kameralyq, halyqtyq mýzykalar, áskerı jáne
Aspaptyq, vokaldyq, estradalyq, bıge arnalǵan, balalarǵa arnalǵan, jáne t. B. Mýzyka túrleri bar.
Álemdik mýzyka qoryna ár halyq, ár ult ózine tán órnekpen ólsheýsiz úles qosyp keledi.
Olardyń mýzykalary ár túrli janrdy qamtıdy. Ár halyqtyń ózine tán erekshelikteri bolady.
Ol erekshelik adam minez - qulqy, is - áreketi, ómirdegi turmys tirshiligi, ádet – ǵurpy,
Túsinik - túısigi men oılaý, seziný qasıetteri sıaqty dara sıpattarǵa baılanysty.
2 - júrgizýshi:
Sondyqtan mýzykanyń ereksheligi eskermeı, bir ólshemmen ólsheýge bolmaıdy.
Mýzykanyń shynaıylyǵy men ómirsheńdigi de sol halyqtyǵynda.
Mýzykanyń halyqtyq, klasıkalyq, jalyndy, jigerli, tipti jeńil túrleriniń bári de - ómirimizge qajet dúnıeler. Biraq mýzykany tyńdap, túsiný úshin durys tanym, talǵam bolýy tıis.
Qazaq halqynyń mýzykasy – halyqpen birge jasasyp, tarıhı áleýmettik ómiri men tolǵanys tebirenisterin úzdiksiz baıan etip kele jatqan salasy.
«Qazaqtyń qara balasy» áni oryndaıtyndar mektep oqýshylary
2 - júrgizýshi:
Adamdar arasyndaǵy qarym - qatynasta adamgershilik, ádep, ınabat úrdisteriniń qanshalyqty keń jaıylyp, tereń tamyrlanýy, eń aldymen, olardyń jekelegen otbasynda órken jaıýyna, ıaǵnı balanyń ata - anasyn jan - júrek qalaýymen, sanaly túrde ardaqtap, ınabat taǵylymymen úlkenderge degen qarym - qatynastarynda ony múltiksiz júzege asyrylýyna baılanysty.
1 - júrgizýshi:
Qarttardy qurmettemeıtin, olardyń aldyndaǵy perzenttik paryzyn úlken yntamen oryndamaıtyn, ádeptilik, kishipeıildilik, sergek sezimtaldyq kórsetpeıtin, bul qasıetter qanyna sińip, júregine uıalamaǵan urpaqtan ne opa, ne qaıyr?! Adamnyń ómiriniń máni men sulýlyǵy, adamnyń keleshegine senimdiligi – balanyń ata - anasyn ardaq tutyp, óziniń perzenttik qaryzyn bir sátke de esinen shyǵarmaýynda. Óz otbasynan jylý tappaǵan qanshama qarttarymyz qarttar úılerinde ómirlerin jalǵastyrýda.
Qarttar úıi – jasy ulǵaıyp, qaraýsyz qalǵan qarttarymyzdy qamqorlyqqa alatyn, áleýmettik qorǵaý nysandarynyń biri bolyp tabylady jáne ol memlekettik mekeme.
2 - júrgizýshi:
Qartaıý – bıologıalyq proses, belgili bir jasqa jetkennen keıin organızmniń múmkinshilikteriniń údemeli tómendeýi.
Qaı jerde de ata - anaǵa qyzmet kórsetýge tıistiligińdi umytý áste jaramaıdy. Qart adamdardyń úıretýge de, aqyl aıtýǵa da moraldik quqy bar.
Bul moraldik quqyny qurmetteı bilý kerek.
1 - júrgizýshi:
Kim de kimniń úıinde qartaıyp otyrǵan áke - sheshesi nemese atasy men ájesi sekildi qymbatty «qonaǵy» bolsa, ol - úıine olardan artyq qudaıdyń qurmetti ókili keledi dep oılamasyn, eger úıdiń ıesi olarǵa durys qarap, qamqorlyq jasasa, qartaıǵan ata - anasy onyń otbasynyń quty bolyp tabylady.
Sizderge arnap Jaıymovtyń «Shattanamyn» kúıin oryndaıtyn 5 - klass oqýshysy Kejdenbek Perızat. Qoshemettep qarsy alaıyq!
2 - júrgizýshi:
Mýzyka – adamnyń tikeleı jan dúnıesiniń tili.
Mýzyka óziniń óte názik, syrly áýenimen sezimtal adam janynyń bar baılyǵyn ashyp bere alady.
Qazaqstannyń qazirgi damý barysynda mýzyka mádenıetiniń kóp tarmaqty qurylymy qalyptasty. Respýblıkada evropalyq janrdaǵy oryndaýshylyq jáne kompozıtorlyq shyǵarmashylyqpen qosa, áýendi shyǵarýdyń jańa dástúrli, álemdik kópshilik mýzyka (rok, estrada, jaz) jáne álemdik konsesıalardyń dinı mýzykasy, qazaqstandy mekendegen halyqtardyń - uıǵyrlardyń, káristerdiń, nemisterdiń, dunǵandardyń orystardyń, tatarlardyń aýyzsha kásibı fólklory negiz saldy.
Bıshiler emes, qus sıaqty
Elesteıdi bir kórgen tús sıaqty
Ájemniń urshyǵyndaı úıirilgen de
Jer sharyn aınaldyrǵan kúsh sıaqty - deı kele « qazaq bıin» nazarlaryńyzǵa usynamyz!! Qoshemettep bıshi qyzdaryńyzdy qarsy alyńyzdar!
1 - júrgizýshi:
Qazannyń 1 - i - halyqaralyq qarttar kúni
Bas assambleıa 1990 jyly 14 jeltoqsanda 1 qazandy halyqaralyq qarttar kúni esepteýge dep qaýly etti. Bul mereke HH ǵasyrda paıda boldy. Basynda qarttar kúnin Eýropada, keıin Amerıkada, al 80 - jyldardyń aıaǵynda barlyq álemde atap ótetin boldy.
Qarttar kúniniń mańyzy az qamtamasyz etilgen qart adamdardyń, jalǵyzilikti qart zeınetkerler men qart múgedekterdiń múddelerine, olarǵa materıaldyq, áleýmettik - turmystyq jáne basqa da kómek túrlerin kórsetýge nazar aýdarý máseleleri bolyp otyr.
2 - júrgizýshi:
Búgingi kúni Qazaqstan Respýblıkasynda qart adamdardy áleýmettik qamsyzdandyrýdyń aralas júıesi qalyptasty, ol zeınetaqymen qamsyzdandyrý júıesin (memlekettik bólip taratý jáne jınaqtaýshy), múgedektigi, asyraýshysynan aırylý jaǵdaıyna boıynsha jáne jasyna baılanysty beriletin memlekettik áleýmettik járdemaqylardy; arnaýly memlekettik járdemaqylardy, áleýmettik qyzmetter kórsetýdi jáne áleýmettik kómek berýdi qamtıdy.
Búgingi keshimizdiń qonaqtary ardager ustazdarymyz Anatolıı aǵaıdy jáne de Qurmankúl apaıymyzdy ortaǵa shaqyramyz! Qoshemettep qarsy alaıyq!
2 - júrgizýshi:
Qadirli ardager - ustazdar!
Bul mereke aǵa urpaqtyń qoǵam ómirine qosqan úlesine shynaıy rızashylyq bildiretin jáne ardagerlerge qamqorlyq kórsetetin kún bolyp tabylady.
Qarttarǵa qamqorlyq – bizdiń halqymyzdyń sanasyna tereń sińgen qasıet. El prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń sarabdal saıasatynyń arqasynda qazaqstanda ardagerlerge qamqorlyq jasaýda aýqymdy sharalar iske asyrylýda. Biz, sizderdiń balalaryńyz ben nemerelerińiz, tálimdi tárbıe, sapaly bilim berip ósirgendikterińiz úshin, ómirdiń nebir qıyndyqtaryn qaıyspaı jeńe bilýge jáne jeńisterge shattana bilýge úıretkenderińiz úshin tereń alǵysymyzdy bildiremiz.
1 - júrgizýshi:
Búgingi urpaq úshin jasaǵan bar jaqsylyqtaryńyz úshin shynaıy alǵysymyzdy bildiremiz. Sizderge zor densaýlyq, kóterińki kóńil - kúı, otbasylaryńyz ben zamandastaryńyz arasynda atap ótetin mereke kúnderi kóp bolsyn dep tileımiz. Egde tartqan jastaryńyz eńselerińizdi túsirmeı, ómirlik kúsh - qýattaryńyz uzaǵynan bolǵaı!
Júrekten shyqqan izgi tilekterimizdi qabyl alyńyzdar.
Barshańyzǵa myqty densaýlyq, kóterińki kóńil kúı, uzaq ǵumyr tileı otyryp kelesi ándi ózderińizge arnalady.
«ustazym» áni oryndaıtyn Maqsatuly Nurzat.
2 - júrgizýshi:
Adamnyń tirshiligi úshin tamaq qandaı qajet bolsa, mýzyka án - kúıdiń de sondaı fızıologıalyq qajettigi bar.
Án — halyq úni, onyń shyndyǵy, onyń oıy men sezimi.
Qazaqtyń dástúrli án aıtý óneri búginde biryńǵaı standartty nusqalar sheńberinde qalyp qoımaı, dástúrli úlgiler túrinde jandana, jalǵasyn taýyp ári qaraı damı túsedi. Qazaqtyń dástúrli án aıtý óneriniń qazaqstannyń ár ólkelerinde óz erekshelikterimen ár túrli bolyp keledi.
Kelesi kezekte Nurmaǵambettiń termesi «asyl er ózin bıik sanamaıdy» oryn. Sándibaı aıdyn.
1 - júrgizýshi:
Mýzyka — júrek tili, ol — sezimder men kóńil - kúı álemi. Ol dybystar arqyly beınelengen jan saraıy.
Eger sen mýzykany túsinip súıgiń kelse — ony yjdaǵattyqpen tyńdaı bil! Keıin sen ony mindetti túrde unatatyn bolasyń, birte - birte óziń belgisiz mezette qalaı úırengenińdi de sezbeı qalasyń, jaqsyny jamannan aıyra alatyn bolasyń. Osylaı etseń sende tamasha talǵam paıda bolady.
Qurmetti qonaqtar! Sizderdiń nazarlaryńyzǵa «Mahambettiń termesi» oryndaıtyn Maqsatuly Nurzat.
1 - júrgizýshi:
Qazaq halqy úshin dombyra aspabynyń orny erekshe. Dombyra aspaby qazaqty naǵyz qazaq ekenine kóz jetkizedi.
Dombyra kúılerin bizge jetkizgen kóptegen kúıshiler barshylyq, olar kúı atasy Qurmanǵazy, Dına, Daýletkereı jáne taǵy basqalary.
2 - júrgizýshi:
Kúı — mýzykalyq janr, qazaq halqynyń aspaptyq pesasy. Dombyra, qobyz, sybyzǵyda shyǵarylyp, tartylyp kelgen. Mýzyka óneriniń damýyna baılanysty, kúıler halyq aspaptary orkestrleriniń repertýarlarynda kóp oryndalady. Kúı - qazaq, qyrǵyz, ózbek halyqtarynyń aspaptyq mýzykasyna tán ataý. M. Qashqarıǵa silteme jasaı otyryp, kúı sóziniń tórkini "kók" degen túrki sózinen shyǵýy múmkin degen boljamdar bar..
Kelesi kezekte aldaryńyzda óren kórsetetin mektebimizdiń jas ustazdary Abısheva Saıa jáne Jumahan Jadyra
1 - júrgizýshi:
Úlkendi syılaý, olarǵa qurmet kórsetý – ata - babadan kele jatqan saltymyz. Sizderdiń ómirlik tájirıbelerińiz ben aqyl - keńesterińiz, tálim - taǵylymdaryńyzdyń biz úshin orny bólek. Talaı jasty tárbıelep, izbasarlaryńyzdy ósirdińizder.
You Might Also Like
