1 qyrkúıek kúnimen! Alǵashqy qońyraý
1 qyrkúıek kúnimen!
Maqsaty: 1 qyrkúıek - Bilim kúni merekesiniń mańyzyn túsindirý, sezindirý. Merekege arnaıy ánder, taqpaqtar úıretý.
Ata Zań kúni merekesin atap ótý. Otanshyldyqqa tárbıeleý.
Sahna mádenıetine baýlý. Kóńildi orta qalyptastyrý.
Qońyraý dybysy men balalar kúlkisi úntaspada qoıylady.
Balalar júgire shyǵyp arnaıy oryndaryna ornalasady.
Jeke ánshi bala ortada A. Espenbetovanyń «Kúmbirle, qońyraý» ánin oryndaıdy, basqa balalar bıleıdi.
Ortaǵa tárbıeshi jáne 2 júrgizýshi balalar shyǵady:
1 - júrgizýshi: Ómirdiń beıbit baǵy bul,
Asýdan asyp asqarly
Minekeı bıyl taǵy bir
Jańa oqý jyly bastaldy.
2 - júrgizýshi: Erekshe búgingi kún, saltanat sán
Terbeter júrekterdi bir ásem án
Shat - shadyman barsha el, barsha halyq
Qulpyryp tur gúldermen aınala, mań
Tárbıeshi: Mereke, zor qýanysh - bilim kúni
Baýraıdy qońyraýdyń syńǵyr úni
Oń talap, qutty bolsyn qadamdaryń -
Baldyrǵan, balǵyn jandar - ómir gúli!
Qymbatty balalar, qurmetti ata - analar, balabaqsha qyzmetkerleri!
Bilim kúni merekesi................
Birge: Qutty bolsyn!
Balalar: Alaqaı!
Tárbıeshi: Bıikterge bastaıtyn asqaraly
Ár júrektiń súıikti, asqaq áni
Merekede bárimiz bir daýyspen
Shyrqaıyq elimizdiń ánuranyn!
QR Memlekettik ánurany
Tárbıeshi: Bizdiń merekemizge búgin sıqyrly qyzyl kilem ústimen kóptegen qonaqtar keledi dep kútilýde... Áne, alǵashqylardyń biri bolyp,
balabaqshamyzdyń meńgerýshisi Kýletova Baqytkúl Názikqyzy kele jatyr, qol soǵyp, qoshemettep qarsy alaıyq...
(Eki júrgizýshi balalar júgirip meńgerýshiniń aldynan shyǵyp, birge júrip kele jatyp, birneshe suraqtar bere keledi)
1 - júrgizýshi: Dál osy sáttegi kóńil - kúıińiz qandaı?
2 - júrgizýshi: Eń bir este qalǵan bilim kúni merekeńiz týraly áńgimeleseńiz?!
Tárbıeshi: Shaıdaı ashyq beıbit kúnniń aspany
Aýlamyzdyń kelisip tur bar sáni
1 - qyrkúıek - saltanatty merekemen
Quttyqtaıdy meńgerýshi barshany!
Baqyt Nazyqqyzyna qurmetti sóz kezegin usynamyz!
Quttyqtaý sóz
1 - júrgizýshi: Kórinbes ǵajap eńbektiń
Beınetin keship júrsizder
2 - júrgizýshi: Quttyqtap búgin merekemen -
Aıtamyz myń alǵys bizder!
Qymbatty apaılar! «Alǵys gúlimizdi» qabyl alyńyzdar!
(Ustaz taqyrybyna mýzyka qoıylady.
Balalar jan - jaqtan barsha apaılarǵa gúl shoǵyn usynady)
Tárbıeshi: Balalar! Merekeni bizben birge qarsy alýǵa ertegiler elinen
bir top dostarymyz kele jatyr, qarsy alaıyq!
(Qyzyl kilem ústimen bir top ertegi keıipkerleri oınap, kúlip, bılep keledi)
- Sálem, sálem balalar!
- Qaıyrly kún!
- Mereke qutty bolsyn!
- Orta án - jyrǵa tolsyn!
- Búgin biz senderge qonaqqa keldik, sender qýanyshtysyńdar ma?
Balalar: Iá!
- Jo - joq men senbeı turmyn! Shynymen qýansańdar qoldaryńdy qatty kóterip «Alaqaı!» dep aıqaılańdarshy!
Balalar: Alaqaı! («Taǵy da, odan da qatty!» dep barlyq balalardy qatystyrady)
- Bizdiń kelgenimizge qýanǵandaryńa endi sendim.
- Búgin mereke ǵoı, nege bılemeı otyrsyńdar?
- Qane, bıleıik! Maestro, mýzyka!
Bı «Aıaqpenen top - top - top»
Tárbıeshi: Ortamyzǵa qosh keldińder............. (árqaısysynyń atyn ataıdy)
Bı bılep keremet kóńilimiz kóterilip qaldy.....
- Biz kóp - kóp oıyndar da bilemiz,
- Sıqyr jasaı alamyz,
- Kóńildi júrgendi unatamyz!
- Búgingi merekeni asyǵa kúttik! Kóp daıyndaldyq!
- Balalar, sender she? Merekege daıyndaldyńdar ma?
Tárbıeshi: Balalar merekege arnaıy taqpaqtar jattady, án - bıler úırendi.
Qane, balalar, kórsetińdershi ónerlerińdi!....
Bı «Kóńildi bı»
1 - bala: Korabldi basqaryp
Kók júzine samǵatar
Taýdy buzyp, tas jaryp
Muhıttardy jalǵatar
Syrlary kóp ǵylymnyń
Sheshilmegen áli de
Tereńdigi bilimniń
Kerek eken bárine!
2 - bala: Baqytty balǵyn balamyz,
Ósti oı men sanamyz.
Álemdi tanyp, oqyp qanyp
Bilim nárin alamyz.
3 - bala: Bilim - meniń erteńim
Ósý úshin órkenim
Júzem oqý - aıdynda
Jaıyp bilim jelkenin
Qıyndyqtan ótýge
Armandarǵa jetýge
Bilim alam erinbeı
Elime qyzmet etýge!
(Balalardyń árqaısysy aıtyp bolǵannan keıin ertegi keıipkerleri rızashylyqtaryn bildirip, sıqyr jasaǵandaı qoıyn - qonyshynan, ár jerinen qoldan qaǵazdan jasaǵan gúlder, pishinder t. b. alyp usynady)
1 - júrgizýshi: Kelesi kezekte ánshi dostarymyzdyń oryndaýynda
«Baqytty balamyz» ánin tyńdańyzdar.
Jeke án «Baqytty balamyz»
Tárbıeshi: Búgingi kún tosyn syılar men ǵajaıyptarǵa toly bolatyn sıaqty. Merekemizge taǵy bir qonaǵymyz asyǵyp keledi.
(Velosıped mingen jıhankez qarıa keledi)
Jıhankez: Amansyńdar ma, balalarym! Men qıyn zamandarda
Amerıka asyp ketken edim. Búginde álemge tanylǵan tarıhı Otanym - Qazaqstandy velokóligimmen aralap shyǵýdy maqsat etip qoıdym. Qarıasy syıly, balalary baqytty gúldengen elimniń qos merekeni toılaý qarsańyna týra kelgenime qýanyshtymyn!
2 - júrgizýshi: Nelikten qos mereke dedińiz? Búgin bilim kúninen basqa taǵy qandaı mereke?
Qyzylorda qalasyndaǵy
№8 "Búldirshin" sanatorıalyq balabaqshasynda
mýzyka jetekshisi Bıbigúl Jumabekova Músirephanqyzy
Tolyq nusqasyn júkteý
Maqsaty: 1 qyrkúıek - Bilim kúni merekesiniń mańyzyn túsindirý, sezindirý. Merekege arnaıy ánder, taqpaqtar úıretý.
Ata Zań kúni merekesin atap ótý. Otanshyldyqqa tárbıeleý.
Sahna mádenıetine baýlý. Kóńildi orta qalyptastyrý.
Qońyraý dybysy men balalar kúlkisi úntaspada qoıylady.
Balalar júgire shyǵyp arnaıy oryndaryna ornalasady.
Jeke ánshi bala ortada A. Espenbetovanyń «Kúmbirle, qońyraý» ánin oryndaıdy, basqa balalar bıleıdi.
Ortaǵa tárbıeshi jáne 2 júrgizýshi balalar shyǵady:
1 - júrgizýshi: Ómirdiń beıbit baǵy bul,
Asýdan asyp asqarly
Minekeı bıyl taǵy bir
Jańa oqý jyly bastaldy.
2 - júrgizýshi: Erekshe búgingi kún, saltanat sán
Terbeter júrekterdi bir ásem án
Shat - shadyman barsha el, barsha halyq
Qulpyryp tur gúldermen aınala, mań
Tárbıeshi: Mereke, zor qýanysh - bilim kúni
Baýraıdy qońyraýdyń syńǵyr úni
Oń talap, qutty bolsyn qadamdaryń -
Baldyrǵan, balǵyn jandar - ómir gúli!
Qymbatty balalar, qurmetti ata - analar, balabaqsha qyzmetkerleri!
Bilim kúni merekesi................
Birge: Qutty bolsyn!
Balalar: Alaqaı!
Tárbıeshi: Bıikterge bastaıtyn asqaraly
Ár júrektiń súıikti, asqaq áni
Merekede bárimiz bir daýyspen
Shyrqaıyq elimizdiń ánuranyn!
QR Memlekettik ánurany
Tárbıeshi: Bizdiń merekemizge búgin sıqyrly qyzyl kilem ústimen kóptegen qonaqtar keledi dep kútilýde... Áne, alǵashqylardyń biri bolyp,
balabaqshamyzdyń meńgerýshisi Kýletova Baqytkúl Názikqyzy kele jatyr, qol soǵyp, qoshemettep qarsy alaıyq...
(Eki júrgizýshi balalar júgirip meńgerýshiniń aldynan shyǵyp, birge júrip kele jatyp, birneshe suraqtar bere keledi)
1 - júrgizýshi: Dál osy sáttegi kóńil - kúıińiz qandaı?
2 - júrgizýshi: Eń bir este qalǵan bilim kúni merekeńiz týraly áńgimeleseńiz?!
Tárbıeshi: Shaıdaı ashyq beıbit kúnniń aspany
Aýlamyzdyń kelisip tur bar sáni
1 - qyrkúıek - saltanatty merekemen
Quttyqtaıdy meńgerýshi barshany!
Baqyt Nazyqqyzyna qurmetti sóz kezegin usynamyz!
Quttyqtaý sóz
1 - júrgizýshi: Kórinbes ǵajap eńbektiń
Beınetin keship júrsizder
2 - júrgizýshi: Quttyqtap búgin merekemen -
Aıtamyz myń alǵys bizder!
Qymbatty apaılar! «Alǵys gúlimizdi» qabyl alyńyzdar!
(Ustaz taqyrybyna mýzyka qoıylady.
Balalar jan - jaqtan barsha apaılarǵa gúl shoǵyn usynady)
Tárbıeshi: Balalar! Merekeni bizben birge qarsy alýǵa ertegiler elinen
bir top dostarymyz kele jatyr, qarsy alaıyq!
(Qyzyl kilem ústimen bir top ertegi keıipkerleri oınap, kúlip, bılep keledi)
- Sálem, sálem balalar!
- Qaıyrly kún!
- Mereke qutty bolsyn!
- Orta án - jyrǵa tolsyn!
- Búgin biz senderge qonaqqa keldik, sender qýanyshtysyńdar ma?
Balalar: Iá!
- Jo - joq men senbeı turmyn! Shynymen qýansańdar qoldaryńdy qatty kóterip «Alaqaı!» dep aıqaılańdarshy!
Balalar: Alaqaı! («Taǵy da, odan da qatty!» dep barlyq balalardy qatystyrady)
- Bizdiń kelgenimizge qýanǵandaryńa endi sendim.
- Búgin mereke ǵoı, nege bılemeı otyrsyńdar?
- Qane, bıleıik! Maestro, mýzyka!
Bı «Aıaqpenen top - top - top»
Tárbıeshi: Ortamyzǵa qosh keldińder............. (árqaısysynyń atyn ataıdy)
Bı bılep keremet kóńilimiz kóterilip qaldy.....
- Biz kóp - kóp oıyndar da bilemiz,
- Sıqyr jasaı alamyz,
- Kóńildi júrgendi unatamyz!
- Búgingi merekeni asyǵa kúttik! Kóp daıyndaldyq!
- Balalar, sender she? Merekege daıyndaldyńdar ma?
Tárbıeshi: Balalar merekege arnaıy taqpaqtar jattady, án - bıler úırendi.
Qane, balalar, kórsetińdershi ónerlerińdi!....
Bı «Kóńildi bı»
1 - bala: Korabldi basqaryp
Kók júzine samǵatar
Taýdy buzyp, tas jaryp
Muhıttardy jalǵatar
Syrlary kóp ǵylymnyń
Sheshilmegen áli de
Tereńdigi bilimniń
Kerek eken bárine!
2 - bala: Baqytty balǵyn balamyz,
Ósti oı men sanamyz.
Álemdi tanyp, oqyp qanyp
Bilim nárin alamyz.
3 - bala: Bilim - meniń erteńim
Ósý úshin órkenim
Júzem oqý - aıdynda
Jaıyp bilim jelkenin
Qıyndyqtan ótýge
Armandarǵa jetýge
Bilim alam erinbeı
Elime qyzmet etýge!
(Balalardyń árqaısysy aıtyp bolǵannan keıin ertegi keıipkerleri rızashylyqtaryn bildirip, sıqyr jasaǵandaı qoıyn - qonyshynan, ár jerinen qoldan qaǵazdan jasaǵan gúlder, pishinder t. b. alyp usynady)
1 - júrgizýshi: Kelesi kezekte ánshi dostarymyzdyń oryndaýynda
«Baqytty balamyz» ánin tyńdańyzdar.
Jeke án «Baqytty balamyz»
Tárbıeshi: Búgingi kún tosyn syılar men ǵajaıyptarǵa toly bolatyn sıaqty. Merekemizge taǵy bir qonaǵymyz asyǵyp keledi.
(Velosıped mingen jıhankez qarıa keledi)
Jıhankez: Amansyńdar ma, balalarym! Men qıyn zamandarda
Amerıka asyp ketken edim. Búginde álemge tanylǵan tarıhı Otanym - Qazaqstandy velokóligimmen aralap shyǵýdy maqsat etip qoıdym. Qarıasy syıly, balalary baqytty gúldengen elimniń qos merekeni toılaý qarsańyna týra kelgenime qýanyshtymyn!
2 - júrgizýshi: Nelikten qos mereke dedińiz? Búgin bilim kúninen basqa taǵy qandaı mereke?
Qyzylorda qalasyndaǵy
№8 "Búldirshin" sanatorıalyq balabaqshasynda
mýzyka jetekshisi Bıbigúl Jumabekova Músirephanqyzy
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
-
"Balańyzdy merekege qalaı daıyndaý qajet?" /ata - anamen jumys/
