InfoHub Logo

11 SYNYPTARǴA ARNALǴAN "QOSYMSHA TAPSYRMALAR "JINAǴY

Alash... aıtylatyn úsh júzdiń negizin qalaǵan - Úısin, Bolat, Alshyn
Alasha han ordasy ornalasqan jeri (Jezqazǵan aımańyndaǵy Jańǵabyl ózeni boıynda)
Alǵashqy eginshilerdiń egin oratyn qarapaıym qural ataýy (Tas oraq)
Alǵashqy kezde elderdiń elshilikteri arasynda asa qundy syılyq bolǵan qytaı taýary: (jibek)
Alǵashqy qaýymdyq qurylystyń ydyraı basta ǵan kezeńi (Qola dáýiri)
Alǵashqy prezıdenttik saılaý ótti(1991j jel Toqsan)
Almatydan astana Aqmolaǵa kóshti:(1997j Jeltoqsan)
Altyn besjuldyz tabylǵan saq obasy (Shilikti)
Altyn ordada 1290 - 1312 jyldary bılik júrgizgen (Tohty han)
Altyn ordada jergilikti atqarý bıligin júzege
asyrǵan túrik áýletinen shyqqan ákimder málik
Altyn orda kez - gi jibek joly tarmaqtary (Qyzylqum Edil boıy Kavkaz)
Altyn ordadaǵy is - qaǵazdaryn jazýshy (bilikshiler)
Altyn ordanyń Batyıdan keıingi Berkeniń tusyndaǵy jaǵdaıy (táýelsiz memleketke aınaldy)
Altyn Ordadaǵy «uly dúrbeleń» jyldary: (1357 - 1380j)
Altyn Ordanyń ydyraýy barysynda Edil men Jaıyq arasynda qurylǵan (Noǵaı Ordasy)
Andron mádenıeti jatatyn dáýir (Qolaóner)
Andron taıpalary qmir súrgen merzim (b. z. b. Imyńjyldyq pen I myńjyldyq basy)
Ań stılimen qatar damyǵan (Polıhromdyq)
Aarab shapqynshylyǵy áserinen Jetisýǵa qonystanǵan el: (soǵdylar)
Arabtar men túrkeshter qytaılardy jetisý - n birjola qýǵan kezeń: (VIII ǵ - ń ortasy)
Araltóbe eskertkishi tabylǵan óńir (Atyraý)
Argıpeılerge tán Tasmola mádenıetine uqsas eskertkishter (Ulybaı)
Argıpıler týraly: Olardyń árqaısysy aǵashty kıizben jabady dep jazǵan:(Gerodot)
Argıppeı» sóziniń latyn tilinen aýdarǵandaǵy maǵynasy (Aq jaldy júırik attardyń ıeleri)
Arımaspy ataýynyń shyǵý sebebi (Altaıda altynnyń mol bolýy)
Arımaspylar mekendegen aýmaq (Shyǵys Q - n)
Atalar zıratynyń basyna tastan jasalǵan balbal músinder qoıý keń tarady:(Qarluqtarda)
Atlah shaıqasynda 751jyly bas kótergen: (Qarluq)
Aýyl sharýashylyǵyn jappaı ujym dastyrý jyl. lankestik áreketterdi, órt salýshylardy eseptemegende respýblıka aýmaǵynda bolǵan jappaı tolqýlar men kóterilister sany (372)

«Á»
Ábilqaıyrdyń sol kezde jaqsy saqtalǵan beıne sýretin jazǵan (Pallas)
Ábilqaıyr tusyndaǵy Jánibek pen Kereı sultan - ń ıelikteri (Syr óńiri men Qarataý aımaqtary)
Ábilqaıyr han 1726jyly Qoıbaǵar Kóbekuly basqarǵan elshilikti Reseıge jiberdi (sátsiz oraldy)
Ábilqaıyr hand - ǵy basym kópshilik taıpa (Qypshaqtar)
Ábilqaıyr handyǵynyń shyǵysy shektesken jer (Balqash)
Ábilqaıyr handyǵynyń ortalyǵy (Syǵanaq)
Álıhan Bókeıhanovtyń belsene qatysýymen 1898j jaryq kórgen qundy zertteý: (Qyrǵyzdardyń jer ıelenýi boıynsha málimetter)
Ábilqaıyr hannyń Samarqandy basyp alǵan jyly (1446)
Álemniń elderi ǴTR dáýirine endi (1950jyly ekinshi jartysynda)
Ámir Temir kómegimen ózin Aq Ordanyń hany dep jarıalaǵan (Toqtamys)
Ámir Temirdiń shyǵý tegi (túrkilengen barlas rýy)
Ár - túrli dinı nanymdarǵa baılanysty meshit - medreselerdiń oryndary tabylǵan Uly jibek joly boıyndaǵy qalalar:(Qulan, Taraz, Jańakent)
Ár - túrli dinı nanymdarǵa baılanysty meshit - medreselerdiń oryndary tabylǵan (Taraz, Balasaǵun Ispıdjab)

«B»
B. z. b VII - V ǵ. Ań stılimen qatar damydy: (polıhromdy stıl)
B. z. b. IV – III qytaıdyń solt Baıqaldan
Ordosqa deıingi aralyqty mekendegen (Ǵun)
B. z. b. 4 - 3 ǵ - da Qytaıdyń soltústiginde Baıqaldan Ordosqa deıingi aralyqty mekendegen (Ǵundar)
B. z. b. 209 j ǵun derjavasy paıda boldy dep jazǵan (Gýmılev)
B. z. b. 448 jyl Attıla saraıynda bolǵan: (Prıısk)
B. z. b. 448 jyl Attıla saraıynda bolǵan Prıısk aıtty: (Bir kórgen adam onyń naǵyz azıalyq ekenin aıtty)
B. z. b. 519 jyly saq jerine joryq jasaǵan parsy patshasy (Darıı)
BAQ týraly zań qabyldandy (2004)
Batyı hannyń ádildigi týraly derek qaldyrǵan parsy tarıhshysy (Jýbeını)
Batyı hannyń myńdyǵyn jazǵanparsy tarıhshysy (Jýveını)
Batyıdyń Batysqa jasaǵan joryq jyldary 1236 - 1242
Batys Sibir birlestiginde basty ról atqarǵan taıpa (Kereıit)
Batys Sibir handyǵynyń astanasy (Qyzyl Týra)
Batys Túrik qaǵanatynda jasaýyldarǵa esep berip otyratyn adamdar: (salıfter) (selıfter)
Batys Túrik qaǵanatynyń álsireýine yqpal etpegen sebep: (ıran memleketimen qaqtyǵysqa túsýi)
Batys Túrik qaǵandyǵynyń soltústik - batys shekarasy:(Edil, Kýban ózeniniń aralyǵyn alyp jatty)
Beǵazy - Dándibaı mádenıetiniń erek sheligi (Jerleý oryndary qurylystarynyń iriligi)
Beıimbet Maılınniń shyǵarmasy: (Shuǵanyń belgisi)
Berel qorymynyń № 11 obasyna jerlengen (Er jáne áıel adam)
Berel mádenıetiniń ereksheligi;(jaıpaq túpti qysh ydys - y)
Bereldegi №11 kim jerlengen; (er adam men egdeleý kelgen áıel adam)
Besoba qorymyna jerlengen abyz áıelderdiń basy qaratylǵan tus (Ońtústik - batys)
Botaı turaǵynan eń kóp tabylǵan mal súıegi (Jylqy)
Býdda ǵıbadathana orn.(Aqbeshim,
Sýıab)
Býmynnyń balasy qara Eske qaǵan
avarlardy eki ret jeńdi;(Býkrat taýlarynda)
Búginge deıingi saqtalǵan nanym (otqa tabyný)
Bir aımaqtaǵy halyqtardyń túr - túsindegi ózgeristerdi zertteıtin ǵylym (Tarıhı antropologıa)
«V»
Vızantıa sheberlerinen shyqqan kúmis qumyralar (Tarazdan t - n)
«G»
Geradot jazbalarynda «Olardyń ár
qaısysy qysta aǵashty qalyń aq kıiz ben jaýyp, sonyń astyna panalaıdy» dep jazǵandarǵa jatatyn (Argıppeı)
«Ǵ»
Ǵalymdardyń aıtýy boıynsha budan
100myń jyl buryn jer Betinde paıda
bolǵan muzdyqtardyń qalyńdyǵy (2km)
Ǵalymdardyń «ýyz» sózinen shyqty degen tujyrymy myna taıpaǵa qatysty:
(oǵyz)
Ǵundardyń uly kóshi aıaqtaldy(b. z. b. IV)
Ǵun derjavasynyń b. z. b. 209 jylypaıda bolǵany týraly jazǵan (L. N. Gýmılev)
Ǵun joryqtarynyń mańyzy (Eýropany rımdikterden azat etti)
Ǵun memle - gi Shanúıden keıingibasty tulǵalar(Túmenbasy)
Ǵun mem - iń negizin qalaǵan (Móde)
Ǵun taıpalarynyń shyǵystan batysqa jyljý merzimi (b. z. b. 2 ǵ - n b. z - ń
4 - i ǵ. deıin)
«D»
Darııge qarsy (Skýnha)
Dına Nurpeıisovanyń kúıi: (Kóńilashar)
Dýdaraı operasynyń sazgeri (Brýsılovskıı)
Dýlat taıpasynyń muralyq laýazymy (ulysbegi)
«E»
E. Rahmadıevtyń janr tabysy depatalatyn opera (Abylaı han)
Egıpet sultany Beıbaryspen baılanys jasaǵan Altyn Orda hany
(Berke)
Eginshiliktiń turaqty qalyptasqankezeńi (Neolıt)
Edil jaýyngerleriniń Rım ımperıasyna qaýip tóndirgen merzimi
(5 ǵasyrdyi 30 - shy j.)
Ejelgi jandardy eginshilik penmal sharýa - na alyp kelgen (Terimshilik pen eginshilik)
Ejelgi zamanda argıpeıler qonystanǵan aýmaq (Saryarqanyń soltústigi)
Ejelgi zamanda arımaspalar qonystanǵan aýmaq (Saryarqanyń shyǵysy)
Ejelgi zamanda ıssedondar qon ystanǵan aýmaq (Saryarqanyń ortalyǵy)
Ejelgi kóne túrik(Qazaq jerinde emes) jazýy: (Orhon jazýy)
Ejelgi Qyzyl Ańǵar qalasy (Úısinderdiki)
Ejelgi Qytaı hronıkasyndaǵy qańly astanasy (Jazǵy jáne qys qy d. a.)
Ejelgi saq taıpasy argıppeı jóninde jazǵan (Geradot)
Ejelgi Úısin mádenıetiniń hronologıalyq sheńberi (700 jyldaı)
Ejelgi Úısin obalarynyń syrtqy qurylymy (Topyraq úıindisi bolyp jatady)
Ejelde Gırkan dep atalǵan teńiz (Kaspıı)
Eki jerleý ornynan turatyn saq obalary (Murtty obalar)
Elimizdiń Batys aımaǵyn mekendegen ejelgi taıpa (Sarmat)
Elimizge jańa býyn oqýlyqtary engizilgen jyldar: (2004 - 2005j))
Elúı Dashı kezinde bir áskerı basshysynyń qol astynda jasaqtanǵan jaýyngerlerdiń sany: (100
Erte orta ǵasyrlarda dinı nanym: (Ońt, Qazaqstanda jibek joly ar – ly)
Erte orta ǵasyrlarda Jetisý jerinde teńge shyǵarý isin damytty (Túrkeshter)
Erte tas dáýir.: (ot paıda boldy)
Erte tas dáýir. paıda boldy (Ot)
Erte temir dáýir. iri odaq (Saqtar)
Erte temir dáýir. aqsúıek adamdardyń basyna turǵyzylǵan eskertkishter («Murtty obalar»)
Erte temir dáýir. taıpalar syıyndy (Ata - baba arýaǵyna)
Erte temir dáýirine jatatyn Aqtaý bekinis qalashyǵy (Esil ózeniniń oń jaǵalaýynda)
Erte temir dáýiriniń Soltústik Qz jerindegi zerttelgen oba (Pokropka)

11 synyptarǵa arnalǵan "qosymsha tapsyrmalar" jınaǵy. júkteý