22 naýryz merekesine arnalǵan Jyl basy - Naýryz
Taqyryby: Jyl basy - Naýryz
Maqsaty: Oqýshylarǵa qazaq halqynyń uly merekesi Naýryz meıramy jóninde túsinik bere otyryp, halqymyzdyń salt – dástúrin boılaryna darytý arqyly, shynaıylyqqa, adamgershilikke, ultjandylyqqa tárbıeleý.
Mazmuny: Búkil tirshilik atalýynyń túrlenip, jańarýy pash etiledi. Meıramnyń eń qadirli dámderi men qasıetti sózderi keńinen nasıhattalady.
Túri: Merekelik sazdy ádebı – mýzykalyq kesh.
Barysy:
1 júrgizýshi - Nurgúl: Armysyzdar, ardaqty áleýmet!
Jer ananyń toń keýdesi jibip, Samarqannyń kók tasy erigen qasıetti naýryz aıy týǵanda amandyqpen qaıta qaýyshqan kúnimiz qutty bolsyn! Naýryz elimizge qut - bereke ákelsin!
2 - júrgizýshi - Aıman apaı: Barmysyzdar, qadirmendi halaıyq! Ótkenge salaýat aıtyp, keler kúnnen bereket tilep, aq kóńil, adal júrekpen dos qushaqtardy aıqastyryp tabysatyn qasıetti kúni – Naýryz merekesi qutty bolsyn!
3 - júrgizýshi - Aqnur: Bul kúni aldaǵy kúnderge arnalyp izgi oı, arman - maqsat aıtylyp, tilekter tilenedi. Endeshe:
Bastasa - eldiń kósemi,
Sóılese – sózdiń shesheni.
Aqyly asqan abyzdaı,
Bar túıindi sheshedi, - deı otyryp merekelik quttyqtaý sózdi mektebimizdiń dırektory Abdıgapparova Tıshkúl Seıtjanqyzyna usynamyz.
1 - júrgizýshi: Naýryz – jyl basy, Ulystyń uly kúni. Kún men túnniń, ystyq pen sýyqtyń, qys pen jazdyń, qarańǵy men jaryqtyń teńeletin, jer arqasy keńip, kúlli tirshilik álemi qaıta túleıtin Tabıǵat merekesi;
2 - júrgizýshi: Naýryz - adamdardyń qys qyspaǵynan, jut apatynan aman qalyp, maly tóldep, aýzy aqqa jarıtyn Sharýa merekesi;
3 - júrgizýshi: Naýryz - árbir shańyraqqa shyraqqa shyraq jaǵylyp, «Qyzyr túnin» kútip, jaqsylyq qut - bereke tilep, erteńgi kúnge zor úmitpen qaraıtyn Senim merekesi;
1 - júrgizýshi: Naýryz – jeti dámnen Naýryz kóje jasap, adamdardyń bir - birine dám tatqyzyp, dastarqan basynda birge otyratyn Yntymaq - birlik merekesi;
2 - júrgizýshi: Naýryz – jyl boıy ótken - ketken renishti kedergisiz keshirip, án - kúımen, oıyn - saýyqpen jandy jadyratyp, sanany serpiltetin Kóńil merekesi.
3 - júrgizýshi:
Jańa jyldy, Naýryzdyń 22 – sin halyq Ulystyń Uly kúni dep ulaǵattaǵan. Ulys kúni qazaq úshin árqashan qasıetti, kıeli sanalǵan. Bul kúngi bolǵan árbir ózgeriske úlken mán bergen, qar nemese jańbyr jaýsa « nur jaýdy», « týar jyl nurly bolady», « Naýryzdyń aqsha qaryndaı» dep ásem teńeýler aıtyp, « aǵynan jaryla qýansa, mal tóldese bir tal kók shóp artyq shyǵady» - dep yrymdaǵan, náreste dúnıege kelse, ulaǵattap esimin erekshe qoıǵan.
1 - júrgizýshi:
Tilimizde osy kúnge qatysty – «jer betine jaqsylyq uıalaǵan kún», «Ulystyń uly kúni», «Uzaq ushyp kelgen kún», «Jyl basy – jylqyshy torǵaı (náýirzek ) kelgen kún», «Kók qut ( ósimdik ) kózin ashqan kún», «Kók tas erigen kún» degen sóz oralymdary saqtalǵan.
3 - júrgizýshi: Aıman apaı, siz bilessiz be? Naýryz merekesin toılaý dástúrli dúnıe júzi halyqtarynyń kópshiliginiń turmys – saltynda baǵzy zamandardan beri oryn alǵan desedi.
2 - júrgizýshi:
Iá, ıá, Aqnur, meniń estýimshe Ejelgi túrkiler ulys kúnderi jańa kıimderin kıip, saqal – murttaryn túzep, shashtaryn aldyratyn bolǵan, alty kún sadaq tartyp mashyqtanǵan soń, jetinshi kúni altyn teńgeden jamby atyp jarysqan. Eger kimde – kim birinshi bolyp jambyny atyp túsirse, sol adam sol kúni, ıaǵnı bir kún elge patsha bolyp, bılik jasaýyna erik berilgen desedi.
Al qazaq dalasynda ulystyń uly kúni búkil adamdy teń sanaǵan, qul men kúń de sharýadan bosap, erkin boı jazýǵa múmkindik alǵan. Bul kúngi dastarhandaǵy dám, aıtylar áńgime kópke ortaq bolǵan eken.
3 - júrgizýshi:
Qarıalarǵa Yrys tańyn qarsy alý kezinde merekege laıyq erekshe as berilgen. Ol «belkóterer» dep atalǵan. Ol Qydyr túnin ótkizýge arnaǵan qonaq asy. Sol túni kópti kórgen egde jandar ótken - ketken qyzyqty áńgimelep, jastyq shaqtaryndaǵy dáýrenin eske alysyp ýaqyt ótkizedi, ózara eski jyldaǵy jaqsylyqtardy eske alyp jańa jylǵa boljam jasaıdy.
1 - júrgizýshi: Jyl basynda ǵalamda, tabıǵatta bolatyn ózgeristerge saı ana tilimizde ár túrli atalymdar týyndaǵan. Endeshe tyńdap kórelik.
1 - oqýshy - Álı: Jyl basynda nur jaýǵan tún – Qyzyr túni.
2 - oqýshy - Balym: Jyl basynda alǵash jaýǵan qar aqsha qar.
3 - oqýshy - Janasyl: Jyl basynyń alǵashqy kúni – Ulys kúni.
4 - oqýshy - Nurjaına: Jyl basynyń alǵashqy jeli – Jyl aınalyp keler altyn kúrek.
5 - oqýshy - Asanáli: Jyl basynyń alǵashqy tóli – Dúbiraıaq.
6 - oqýshy - Jánibek: Jyl basynyń alǵashqy súti – Ýyz.
7 - oqýshy - Janar: Jyl basynyń alǵashqy kógi – báısheshek.
8 - oqýshy - Alýa: Jyl basynyń alǵashqy asy – Naýryz kóje.
9 - oqýshy - Dıana: Jyl basynyń alǵashqy belgisi – Kórisý.
10 - oqýshy - Qundyz: Jyl basynyń alǵashqy syı tamaǵy – Uıqyashar.
11 - oqýshy - Aqerke: Jyl basynyń alǵashqy syıy – Diretkizer, Seltetkizer.
12 - oqýshy - Janbol: Jyl basynyń alǵashqy tilegi:
Ulys baqty bolsyn,
Tórt túlik aqty bolsyn.
Ulys bereke bersin,
Bále – jala jerge ensin.
2 - júrgizýshi: Naýryzdyń aıryqsha tálim - tárbıelik, úlgi - ónegelik, sán - saltanattyq, márt - jomarttyq, qadyr - qasıettilik nyshan belgileri men tanym - uǵymdarynyń úlgi túrleri óte kóp.
1 - oqýshy - Qundyz: Naýryz shyǵys elderi úshin birliktiń, tatýlyqtyń, eńbektiń, kóktemniń, izgiliktiń, baqyttyń merekesi retinde toılanady.
2 - oqýshy - Aqbota: Naýryz kúni. Naýryz – ejelgi mádenıeti damyǵan eldiń biri parsynyń «naý»- jańa, «rýz»- kún, ıaǵnı «jańa kún» degen sózinen shyqqany kópke burynnan - aq belgili. Bul qazirgi kún esebi boıynsha naýryzdyń 22 - sine sáıkes keledi.
3 - oqýshy – Fatıma: Naýryz aıy – shyǵys kún esebi boıynsha jyldyń alǵashqy aıy. Bul aıda jyldyń alǵashqy aıy esebi retinde kún men túnniń uzaqtyǵy teńesedi. Sol sebepten naýryz jyl basy bolyp sanalǵan.
4 - oqýshy – Arýna: Naýryznama – shat - shadymandy oıyn - saýyq, toı. Keı jerlerde naýryz toıy dep te atalady. Bul kúni úlken bolsyn, kishi bolsyn osy meıramǵa kelip, kóńildi oıyn - saýyqtar jasalady. Munda sharap ishý, renjisý sıaqty jaǵymsyz ádetterge qatty tyıym salǵan. Toıda at jarys, palýan kúres, basqa da sport básekesi bolady. Aıtys, túrli oıyndar uıymdastyrylyp, kóńildi jumbaqtar, án, óleńder, naýryz jyrlary aıtylady. Árkim úlkenderden bata tileıdi.
5 - oqýshy – Aıdyn: Naýryz kóje. Naýryz toıyna ǵana tán, kópshilikke arnalǵan taǵam. Oǵan kóksý, qyzyl et, jasyl – dán, aq sút, sary maı, qońyrtalqan (kespe), qara tuz qosyp, merekemen quttyqtaýǵa kelgenderge yqylaspen usynady.
6 - oqýshy – Nurjaına: Naýryz jyry. Naýryz merekesinde aıtylatyn halyq aýyz ádebıetiniń bir salasy. Jyr, óleń osy kúnge laıyqtalyp, madaqtaý, tilek, bata, ázil túrlerinde aıtylady.
7 - oqýshy – Nazerke: Naýryz bata. Halyqta batanyń túri kóp. Sonyń biri – osy Naýryz bata. Munda naýryznama ótkizgenderge, osy kúnge arnap «naýryz kójege» shaqyrǵandarǵa, toıda óner kórsetken ónerpazdarǵa aqsaqaldar men ájeler, el aǵalary bata beredi.
8 - oqýshy – Bekarys: Naýryz jumbaq - tabıǵatqa, aspan álemine, aýa raıyna baılanysty aıtylady. Aqyndar, qyz - jigitter osy taqyryptarda jumbaqtasyp aıtysatyn bolǵan.
9 - oqýshy – Mıras: Naýryz tilek - ár adam óz otbasyn, týǵan - týs, dos - jarandaryn Ulystyń uly kúnimen quttyqtap jaqsy tilek tileıdi. Biriniń úıine biri kirip dám tatady.
10 - oqýshy – Nazerke: Naýryz tól – naýryz aıynda mal tóldeı bastaıdy. Olar «naýryz tóli» dep atalyp, tól basy retinde baǵalanyp, maljandy qazaq balasy ony erekshe kútip baptaǵan.
11 - oqýshy – Aqbota: Naýryzkók – naýryz aıynda ushyp keletin kóktem qusy. Qarasy shaǵyn ǵana osy qusty shyǵys eli kútip júredi. Ony alǵash kórgende «Naýryzkógim, keldiń be?» dep shaqyryp jem shashady.
12 - oqýshy – Aıdyn: Naýryz sheshek – naýryz aıynda ósetin japyraqty, túrli gúldi, qaýashaqty ásem ósimdik. Ony úıde de ósiredi. Maıynyń dárilik qasıeti bar. Qazaqstannyń taýly aımaqtarynda onyń birneshe túri ósedi. Naýryz sheshek «Qyzyl kitapqa» engen sırek kezdesetin baǵaly ósimdik qataryna jatady.
13 - oqýshy – Nurjol: Naýryzsha – Naýryz aıynda ashyq kúnderi qoldan jasaǵan oıý - órnekti ári jup - juqa qıyrshyq qar túsedi. Ol kún kózine shashyrap, jyltyldap qubylady. Anyqtap qaraǵanda basqa qar qıyrshyqtaryndaı emes jeńil de úlpildek bolady. Muny halyq «naýryzsha» dep ataǵan. «Naýryzsha» jań jyldaǵy jylylyqtyń belgisi.
14 - oqýshy – Fatıma: Naýryzesim - Naýryz kúni týǵandardy halyq baqytty, erekshe adamdar dep uǵynǵan. Sondaı sebeppen olarǵa Naýryz esimin bergen. Mysaly, qazaq halqynda Naýryzbaı Qutpanbaıuly(1700 – 1781), Naýryzbaı Qasymuly (1832 – 1847) atty áıgili batyrlar bolǵan. Altyn ordada Naýryz esimdi han (1859 – 60) bolǵany tarıhtan belgili. Naýryzgúl, Naýryzbek, Naýryzáli degen adam attary da jıi kezdesedi.
15 - oqýshy – Janbol: Saýmalyq - Naýryz aıynda jań jyl enip, jer býsanyp, kún kúrkirep, jańbyr jaýyp, kók dúrkiregende aýyl adamdary dalaǵa shyǵyp saýmalyq aıtyp, qýanyshty kóńilmen jaqsy tilek tileıdi. Ony óleńmen aıtady:
Saýmalyq, saýmalyq,
Naýryzshanyń kók qusy,
Uıqydan kózin ashty ma?
Saýmalyq, saýmalyq,
Samarqannyń kók tasy,
Jibidi me kórdiń be?
Saýmalyq, saýmalyq,
Eski jyly ketip, jańa jyl keldi,.
Eski jyl esirkeı ket,
Jańa jyl jarylqaı kel,-
dep bir eski ydysty syndyryp, «jamandyq ketsin» dep yrym jasaıdy.
22 naýryz merekesine arnalǵan Jyl basy - Naýryz. júkteý
Maqsaty: Oqýshylarǵa qazaq halqynyń uly merekesi Naýryz meıramy jóninde túsinik bere otyryp, halqymyzdyń salt – dástúrin boılaryna darytý arqyly, shynaıylyqqa, adamgershilikke, ultjandylyqqa tárbıeleý.
Mazmuny: Búkil tirshilik atalýynyń túrlenip, jańarýy pash etiledi. Meıramnyń eń qadirli dámderi men qasıetti sózderi keńinen nasıhattalady.
Túri: Merekelik sazdy ádebı – mýzykalyq kesh.
Barysy:
1 júrgizýshi - Nurgúl: Armysyzdar, ardaqty áleýmet!
Jer ananyń toń keýdesi jibip, Samarqannyń kók tasy erigen qasıetti naýryz aıy týǵanda amandyqpen qaıta qaýyshqan kúnimiz qutty bolsyn! Naýryz elimizge qut - bereke ákelsin!
2 - júrgizýshi - Aıman apaı: Barmysyzdar, qadirmendi halaıyq! Ótkenge salaýat aıtyp, keler kúnnen bereket tilep, aq kóńil, adal júrekpen dos qushaqtardy aıqastyryp tabysatyn qasıetti kúni – Naýryz merekesi qutty bolsyn!
3 - júrgizýshi - Aqnur: Bul kúni aldaǵy kúnderge arnalyp izgi oı, arman - maqsat aıtylyp, tilekter tilenedi. Endeshe:
Bastasa - eldiń kósemi,
Sóılese – sózdiń shesheni.
Aqyly asqan abyzdaı,
Bar túıindi sheshedi, - deı otyryp merekelik quttyqtaý sózdi mektebimizdiń dırektory Abdıgapparova Tıshkúl Seıtjanqyzyna usynamyz.
1 - júrgizýshi: Naýryz – jyl basy, Ulystyń uly kúni. Kún men túnniń, ystyq pen sýyqtyń, qys pen jazdyń, qarańǵy men jaryqtyń teńeletin, jer arqasy keńip, kúlli tirshilik álemi qaıta túleıtin Tabıǵat merekesi;
2 - júrgizýshi: Naýryz - adamdardyń qys qyspaǵynan, jut apatynan aman qalyp, maly tóldep, aýzy aqqa jarıtyn Sharýa merekesi;
3 - júrgizýshi: Naýryz - árbir shańyraqqa shyraqqa shyraq jaǵylyp, «Qyzyr túnin» kútip, jaqsylyq qut - bereke tilep, erteńgi kúnge zor úmitpen qaraıtyn Senim merekesi;
1 - júrgizýshi: Naýryz – jeti dámnen Naýryz kóje jasap, adamdardyń bir - birine dám tatqyzyp, dastarqan basynda birge otyratyn Yntymaq - birlik merekesi;
2 - júrgizýshi: Naýryz – jyl boıy ótken - ketken renishti kedergisiz keshirip, án - kúımen, oıyn - saýyqpen jandy jadyratyp, sanany serpiltetin Kóńil merekesi.
3 - júrgizýshi:
Jańa jyldy, Naýryzdyń 22 – sin halyq Ulystyń Uly kúni dep ulaǵattaǵan. Ulys kúni qazaq úshin árqashan qasıetti, kıeli sanalǵan. Bul kúngi bolǵan árbir ózgeriske úlken mán bergen, qar nemese jańbyr jaýsa « nur jaýdy», « týar jyl nurly bolady», « Naýryzdyń aqsha qaryndaı» dep ásem teńeýler aıtyp, « aǵynan jaryla qýansa, mal tóldese bir tal kók shóp artyq shyǵady» - dep yrymdaǵan, náreste dúnıege kelse, ulaǵattap esimin erekshe qoıǵan.
1 - júrgizýshi:
Tilimizde osy kúnge qatysty – «jer betine jaqsylyq uıalaǵan kún», «Ulystyń uly kúni», «Uzaq ushyp kelgen kún», «Jyl basy – jylqyshy torǵaı (náýirzek ) kelgen kún», «Kók qut ( ósimdik ) kózin ashqan kún», «Kók tas erigen kún» degen sóz oralymdary saqtalǵan.
3 - júrgizýshi: Aıman apaı, siz bilessiz be? Naýryz merekesin toılaý dástúrli dúnıe júzi halyqtarynyń kópshiliginiń turmys – saltynda baǵzy zamandardan beri oryn alǵan desedi.
2 - júrgizýshi:
Iá, ıá, Aqnur, meniń estýimshe Ejelgi túrkiler ulys kúnderi jańa kıimderin kıip, saqal – murttaryn túzep, shashtaryn aldyratyn bolǵan, alty kún sadaq tartyp mashyqtanǵan soń, jetinshi kúni altyn teńgeden jamby atyp jarysqan. Eger kimde – kim birinshi bolyp jambyny atyp túsirse, sol adam sol kúni, ıaǵnı bir kún elge patsha bolyp, bılik jasaýyna erik berilgen desedi.
Al qazaq dalasynda ulystyń uly kúni búkil adamdy teń sanaǵan, qul men kúń de sharýadan bosap, erkin boı jazýǵa múmkindik alǵan. Bul kúngi dastarhandaǵy dám, aıtylar áńgime kópke ortaq bolǵan eken.
3 - júrgizýshi:
Qarıalarǵa Yrys tańyn qarsy alý kezinde merekege laıyq erekshe as berilgen. Ol «belkóterer» dep atalǵan. Ol Qydyr túnin ótkizýge arnaǵan qonaq asy. Sol túni kópti kórgen egde jandar ótken - ketken qyzyqty áńgimelep, jastyq shaqtaryndaǵy dáýrenin eske alysyp ýaqyt ótkizedi, ózara eski jyldaǵy jaqsylyqtardy eske alyp jańa jylǵa boljam jasaıdy.
1 - júrgizýshi: Jyl basynda ǵalamda, tabıǵatta bolatyn ózgeristerge saı ana tilimizde ár túrli atalymdar týyndaǵan. Endeshe tyńdap kórelik.
1 - oqýshy - Álı: Jyl basynda nur jaýǵan tún – Qyzyr túni.
2 - oqýshy - Balym: Jyl basynda alǵash jaýǵan qar aqsha qar.
3 - oqýshy - Janasyl: Jyl basynyń alǵashqy kúni – Ulys kúni.
4 - oqýshy - Nurjaına: Jyl basynyń alǵashqy jeli – Jyl aınalyp keler altyn kúrek.
5 - oqýshy - Asanáli: Jyl basynyń alǵashqy tóli – Dúbiraıaq.
6 - oqýshy - Jánibek: Jyl basynyń alǵashqy súti – Ýyz.
7 - oqýshy - Janar: Jyl basynyń alǵashqy kógi – báısheshek.
8 - oqýshy - Alýa: Jyl basynyń alǵashqy asy – Naýryz kóje.
9 - oqýshy - Dıana: Jyl basynyń alǵashqy belgisi – Kórisý.
10 - oqýshy - Qundyz: Jyl basynyń alǵashqy syı tamaǵy – Uıqyashar.
11 - oqýshy - Aqerke: Jyl basynyń alǵashqy syıy – Diretkizer, Seltetkizer.
12 - oqýshy - Janbol: Jyl basynyń alǵashqy tilegi:
Ulys baqty bolsyn,
Tórt túlik aqty bolsyn.
Ulys bereke bersin,
Bále – jala jerge ensin.
2 - júrgizýshi: Naýryzdyń aıryqsha tálim - tárbıelik, úlgi - ónegelik, sán - saltanattyq, márt - jomarttyq, qadyr - qasıettilik nyshan belgileri men tanym - uǵymdarynyń úlgi túrleri óte kóp.
1 - oqýshy - Qundyz: Naýryz shyǵys elderi úshin birliktiń, tatýlyqtyń, eńbektiń, kóktemniń, izgiliktiń, baqyttyń merekesi retinde toılanady.
2 - oqýshy - Aqbota: Naýryz kúni. Naýryz – ejelgi mádenıeti damyǵan eldiń biri parsynyń «naý»- jańa, «rýz»- kún, ıaǵnı «jańa kún» degen sózinen shyqqany kópke burynnan - aq belgili. Bul qazirgi kún esebi boıynsha naýryzdyń 22 - sine sáıkes keledi.
3 - oqýshy – Fatıma: Naýryz aıy – shyǵys kún esebi boıynsha jyldyń alǵashqy aıy. Bul aıda jyldyń alǵashqy aıy esebi retinde kún men túnniń uzaqtyǵy teńesedi. Sol sebepten naýryz jyl basy bolyp sanalǵan.
4 - oqýshy – Arýna: Naýryznama – shat - shadymandy oıyn - saýyq, toı. Keı jerlerde naýryz toıy dep te atalady. Bul kúni úlken bolsyn, kishi bolsyn osy meıramǵa kelip, kóńildi oıyn - saýyqtar jasalady. Munda sharap ishý, renjisý sıaqty jaǵymsyz ádetterge qatty tyıym salǵan. Toıda at jarys, palýan kúres, basqa da sport básekesi bolady. Aıtys, túrli oıyndar uıymdastyrylyp, kóńildi jumbaqtar, án, óleńder, naýryz jyrlary aıtylady. Árkim úlkenderden bata tileıdi.
5 - oqýshy – Aıdyn: Naýryz kóje. Naýryz toıyna ǵana tán, kópshilikke arnalǵan taǵam. Oǵan kóksý, qyzyl et, jasyl – dán, aq sút, sary maı, qońyrtalqan (kespe), qara tuz qosyp, merekemen quttyqtaýǵa kelgenderge yqylaspen usynady.
6 - oqýshy – Nurjaına: Naýryz jyry. Naýryz merekesinde aıtylatyn halyq aýyz ádebıetiniń bir salasy. Jyr, óleń osy kúnge laıyqtalyp, madaqtaý, tilek, bata, ázil túrlerinde aıtylady.
7 - oqýshy – Nazerke: Naýryz bata. Halyqta batanyń túri kóp. Sonyń biri – osy Naýryz bata. Munda naýryznama ótkizgenderge, osy kúnge arnap «naýryz kójege» shaqyrǵandarǵa, toıda óner kórsetken ónerpazdarǵa aqsaqaldar men ájeler, el aǵalary bata beredi.
8 - oqýshy – Bekarys: Naýryz jumbaq - tabıǵatqa, aspan álemine, aýa raıyna baılanysty aıtylady. Aqyndar, qyz - jigitter osy taqyryptarda jumbaqtasyp aıtysatyn bolǵan.
9 - oqýshy – Mıras: Naýryz tilek - ár adam óz otbasyn, týǵan - týs, dos - jarandaryn Ulystyń uly kúnimen quttyqtap jaqsy tilek tileıdi. Biriniń úıine biri kirip dám tatady.
10 - oqýshy – Nazerke: Naýryz tól – naýryz aıynda mal tóldeı bastaıdy. Olar «naýryz tóli» dep atalyp, tól basy retinde baǵalanyp, maljandy qazaq balasy ony erekshe kútip baptaǵan.
11 - oqýshy – Aqbota: Naýryzkók – naýryz aıynda ushyp keletin kóktem qusy. Qarasy shaǵyn ǵana osy qusty shyǵys eli kútip júredi. Ony alǵash kórgende «Naýryzkógim, keldiń be?» dep shaqyryp jem shashady.
12 - oqýshy – Aıdyn: Naýryz sheshek – naýryz aıynda ósetin japyraqty, túrli gúldi, qaýashaqty ásem ósimdik. Ony úıde de ósiredi. Maıynyń dárilik qasıeti bar. Qazaqstannyń taýly aımaqtarynda onyń birneshe túri ósedi. Naýryz sheshek «Qyzyl kitapqa» engen sırek kezdesetin baǵaly ósimdik qataryna jatady.
13 - oqýshy – Nurjol: Naýryzsha – Naýryz aıynda ashyq kúnderi qoldan jasaǵan oıý - órnekti ári jup - juqa qıyrshyq qar túsedi. Ol kún kózine shashyrap, jyltyldap qubylady. Anyqtap qaraǵanda basqa qar qıyrshyqtaryndaı emes jeńil de úlpildek bolady. Muny halyq «naýryzsha» dep ataǵan. «Naýryzsha» jań jyldaǵy jylylyqtyń belgisi.
14 - oqýshy – Fatıma: Naýryzesim - Naýryz kúni týǵandardy halyq baqytty, erekshe adamdar dep uǵynǵan. Sondaı sebeppen olarǵa Naýryz esimin bergen. Mysaly, qazaq halqynda Naýryzbaı Qutpanbaıuly(1700 – 1781), Naýryzbaı Qasymuly (1832 – 1847) atty áıgili batyrlar bolǵan. Altyn ordada Naýryz esimdi han (1859 – 60) bolǵany tarıhtan belgili. Naýryzgúl, Naýryzbek, Naýryzáli degen adam attary da jıi kezdesedi.
15 - oqýshy – Janbol: Saýmalyq - Naýryz aıynda jań jyl enip, jer býsanyp, kún kúrkirep, jańbyr jaýyp, kók dúrkiregende aýyl adamdary dalaǵa shyǵyp saýmalyq aıtyp, qýanyshty kóńilmen jaqsy tilek tileıdi. Ony óleńmen aıtady:
Saýmalyq, saýmalyq,
Naýryzshanyń kók qusy,
Uıqydan kózin ashty ma?
Saýmalyq, saýmalyq,
Samarqannyń kók tasy,
Jibidi me kórdiń be?
Saýmalyq, saýmalyq,
Eski jyly ketip, jańa jyl keldi,.
Eski jyl esirkeı ket,
Jańa jyl jarylqaı kel,-
dep bir eski ydysty syndyryp, «jamandyq ketsin» dep yrym jasaıdy.
22 naýryz merekesine arnalǵan Jyl basy - Naýryz. júkteý
You Might Also Like
