InfoHub Logo

22 qyrkúıek - Tilder merekesine arnalyp ótkiziletin tilder festıvaliniń baǵdarlamasy.
1 júrgizýshi: Qaıyrly kún, qurmetti ustazdar men oqýshylar! 22 - qyrkúıek – Til merekesine arnalǵan “Tili basqa – tilegi bir.
Júzi basqa – júregi bir”- atty tilder festıvalin ashýǵa ruqsat etińizder! Mereke qutty bolsyn!

2 júrgizýshi: Segodná prazdnık ý nas,
Etot prazdnık prazdnýem desátyı raz.
Svetıtsá radostý vseh na glazah,
Zdes rýsskıı, týrok, ýıgýr ı kazah.
Dorogıe rebáta ı gostı! Chtoby schaste ı ýdacha ne pokıdalı vas ı nash obshıı dom, razreshıte nam proızvestı nebolshoı obrád “Shashý” \Sahnaǵa áje bolyp kıingen Óskenbaeva S. Á. shyǵyp, quttyqtap shashý shashady.\
Qashanda bereke, birlik bolsyn dep
Toılarda shashý shashý - salty elimniń.
Shashý, shashý,
Ýa, halaıyq terip al mámpásıdi
Qabyl bolsyn dostarǵa aq tiledim!

1 júrgizýshi: En dalanyn egin japqan
Bar balasy baqyt tapqan
Meniń elim, týǵan jerim
Táýelsiz Qazaqstan!

2 júrgizýshi: Posmotrı – ozaren, osıan
Vstal odetyı v lýchı Qazahstan!
Ot Tán - Shaná ego prostor
Do ýralskıh ıashmovyh gor
Ý kazahov svoıa strana
Svoı zemlı na vse vremena
Ý kazahov svetet svoı flag.
Ý kazahov sıaet svoı gerb!
Ý kazahov jýrchıt, kak ıarlyk,
Svoı jıvoı ı svobodnyı ıazyk!

1 júrgizýshi: Sh. Qaldaıaqovtyń áni:”Meniń Qazaqstanym!”
Oryndaıtyn mektebimizdiń ánshiler toby.
Ádebı – montaj.
1 oqýshy: Lúboı ıazyk po svoemý velık –
Besennoe nasledstvo vekovoe,
Tak beregıte svoı rodnoı ıazyk,
Kak samoe na svete dorogoe.

2 oqýshy: aqyn Nesipbek Aıtov.
Ana tilim.
Seniń árbir tynysyńmen kún keshem,
Sen arqyly tirshilikpen tildesem.
El betine qalaı túzý qaraımyn
Ana tilim, eger seni bilmesem!
Ana tilim – dana tilim, baq tilim,
Sensiz baqyt dúnıeden tapty kim?
Sensiz meniń qasiretim, shattyǵym
Sensiz meniń tazalyǵym, páktigim.
Ana tilim – altyn uıam, qundyǵym,
Aq besikte áldıińdi tyńdadym.
Seniń jazyq, seniń ániń aıtaryń,
Sanam sónip, baılanǵansha til – jaǵym.

3 oqýshy: Slovom mojno predat ı prodat ı kýpıt.
Slovo mojno v razáshıı svınes perelıt.
No slova vsem slovam v ıazyke ý nas est
Slova, Rodına, Vernost Svoboda ı Chest
Kogda radost– kak býrá ıl gore – kak noch
Tolko etı slova mogýt tebe pomoch.
\V. Shefner\

4 oqýshy: “Baqytym” M. Maqataev.
Al ekinshi baqytym - Tilim meniń
Tas júrekti tilimmen – tilimdedim
Keı - keıde dúnıeden túńilsem de,
Qasıetti tilimnen túńilmedim.
5 oqýshy: “Tórt ana” M. Shahanov
Ár adamda óz anasynan basqa
Demep turar, jebep turar arqada
Bolý kerek qudiretti tórt ana
Týǵan tili – túp qazyǵy aıbyny
Týǵan dástúr – salt sanasy tiregi
Qadamyna shýaq shashar únemi -
Jáne týǵan tarıhy!
Eske alýǵa qanshama
Aýyr ári qasiretti bolsa da.
Tórt anaǵa jaǵdaı jasaı almaǵan
Pendelerdiń basy qaıda qalmaǵan
Tórt anasyn qorǵamaǵan halyqtyń
Baq juldyzy eshqashan da janbaǵan
Bul tórt ana ulystardyń ulysy
Tórt ana úshin bolǵan kúres kúresterdiń ulysy!
1 júrgizýshi: Ana tilim – bárin sóıler shejirem,
Tilsiz neni bildire alam, ne bilem?!
Tilim barda ǵana mynaý ǵalamnyń
Kiltin tabar sanalysy sezinem
O, adamdar, qadirine jetińder, Ana tiliń – anań syılap ótińder!
\T. Ábdirahmanova.\
Kelesi kezekte 8 “a” synyp oqýshysy Rytova Snejananyń oryndaýyndaǵy án “Qazaq qyzy”

2 júrgizýshi: V nasheı respýblıke Kazahstan lúdı govorát bolee chem na 100 ıazykah. Znanıe ıazyka sblıjaet narody nasheı respýblıkı, ýkrepláet drýjbý. Iazyk prochno svázan s chelovekom. Blagodará ıazyký ý nas poıavláútsá drýzá v dalnıh stranah ı daje otdalennyh vremenah. Kajdyı chelovecheskıı ıazyk kak ogromnyı magazın, v nem dlá kajdogo chto - nıbýd naıdetsá. Teper, obávláetsá konkýrs na lýchshıe znanıa poslovıs ı pogovorok ıazykov narodov Kazahstana.

I. Qazaqsha maqal - mátelder. 1. Til qarýy – sóz, sóz qarýy – oı. 2. Sózdiń kórki – maqal, atasy – aqyl, anasy – til. 3. Sóılese bilgen – úılese biledi. 4. Bilim kilti – til. II. Orys halqynyń maqal - mátelderi.
1. Ne boısá vraga, boısá glýpogo drýga. Sem raz otmer, odın raz otrej.
2. Novyh drýzeı najıvaı, a staryh ne teráı. Ptısa sılna krylámı, a chelovek drýjboı. Krepkýıý drýjbý ı vodoı ne razolesh.
3. Zemlá osveshaetsá solnsem, a chelovek znanıem. III. Túrik halqynyń maqaldary. IÝ. Uıǵyr halqynyń maqaldary.

1 júrgizýshi:“Óner aldy – qyzyl til “ demekshi endi jumbaqqa kezek beremiz. Sheshimin oryssha, qazaqsha, aǵylshynsha, ana tilińde aıt.
Vezet, a ne loshad, letıt, a ne ptısa, jýjjıt, a ne pchela.\samolet, ushaq\Qatar - qatar tas qoıdym, jıren atty bos qoıdym.\til men tis\
Bez rýk, bez nog, a dorogý vsegda naıdet.\hat, pısmo\Tili bar, úni joq, ózin adam túsingen, Júregi bar da qany joq, sóılep turar ishinen.\kitap\Teńizdeı túbi tereń, súńgigen jeter áreń \bilim\
Eki jeńdeı qulaǵy, eleń qaǵyp turady. \qoıan\

1 júrgizýshi: Ánshi, bıshi, aqynbyz,
Elmen tapqan jarasym.
Dýmandatyp jatyrmyz
Dostyq festıvalin.
Mereke merekege ulasyp, birlik, yntymaq, dostyq jasasyn,
qurmetti halaıyq! Bizdiń kúshimiz – birlikte!

2 júrgizýshi: Zakanchıvaetsá nash prazdnık. Pýstbýdet drýjba ı soglasıe na zemle!
1 júrgizýshi: Eń birinshi baqytym – halqym meniń
Soǵan berem oıymnyń, altyn kenin
Ol bar bolsa, Men barmyn qor bolmaımyn
Qymbattyraq altynnan norqym meniń!
Deı otyryp sóz kezegin mektebimizdiń dırektory Orynbasar Jeksenbaıqyzyna beremiz.
Merekege arnalǵan “Ónerge qanat qaqqandar” atty konserttik baǵdarlama.
1.“Qazaqstan – elim meniń”2. Túrikshe bı. 3. Uıǵyrsha bı. 4. Ózbekshe bı.