- 05 naý. 2024 04:41
- 342
8 - Naýryz halyqaralyq analar merekesine arnalǵan erteńgilik senarıi
8 - Naýryz halyqaralyq analar merekesine arnalǵan erteńgilik senarıi
Balalar mýzykamen zalǵa kiredi
Júrgizýshi: Qosh keldińizder aıaýly analar, asyl ájeler, qyzǵaldaq qyzdar. Kóńilderińizge kóktem shýaǵyndaı, sezim men nurquıyp 8 - naýryz halyqaralyq áıelder merekesi de kelip jetti. Osynaý kóktem merekesiniń qaı kezde de orny bólek. Óıtkeni analarǵa ystyq sezim, alǵys pen qurmet eshqashan sónbek emes. Sebebi, ana ómirdiń gúli kóńildiń jyry ár otbasynyń altyn dińgegi. Endeshe kóktemniń alǵashqy kúnderine arnalǵan erteńgiligimizdi bastaýǵa ruqsat etińizder.
Qyz: Armysyń meıirimdi analarym,
Meıirban ashyq kóńil danalarym,
Gúl kóktemniń alǵashqy meıramymen,
Quttyqtaıdy sizderdi balalaryń
Ul: Armysyń aqjaýlyqty ájelerim,
Aqyly darıadaı kemeńgerim
Ardaqty analardyń meıramynda
Arnaıdy búldirshinder óleńderin,
Júrgizýshi:
Arý ana ómirdiń asyldary,
Jaınaǵan kóńilimniń jasyl baǵy
Sizder úshin án men bı óleń men kúı
Sizder úshin mereke shashýlary
Júrgizýshi: Olaı, bolsa asyl analar, Aqjaýlyqty ájeler merekelerińiz qutty bolsyn.
Jer álemdi jaınatyp,
Ánshi qustardy saıratyp,
Gúlge bólep dalany,
Ánge bólep qalany,
Kórikti kóktem keldi
(Ortaǵa mýzykamen kóktem kiredi)
Kóktem:
Men kóńildi kóktemmin,
Byltyrda kelip ketkenmin
Qushaǵym gúlge tolsyn dep
Nóserimdi tógemin.
Júrgizýshi:
Arý kóktem, qosh keldiń, tórge shyq. Seniń kóktemgi jańbyryńnyń arqasynda aınalamyz ásemdikke keneldi. Keń baıtaq dalamyz gúlge bólendi. Sondyqtan arý kóktem biz saǵan rızamyz.
Qyz:
Bizdiń halyq ónerpazǵa baı tegi.
Ánshi dep te kúıshi dep te aıt ony
Ul: Kúlimdegen kóktemge ana jaıly
Jaqsylap bir án shyrqasaq qaıtedi
Án:«Anajanym»
Kóktem:
Gúlderdiń san alýan,
Túrlerin men bilemin
Sol gúlderdi ósirip
Aıalaýmen kelemin
(Gúlder orynan turady.)
Báısheshek:
Kóktem gúli báısheshek
Men bolamyn qarańdar
Naýryz sáýir aıynda
Men shyǵamyn jaıqala
Qyzǵaldaq:
Qyrqalardyń tórinde
Qaýlap kózge uramyn,
Qulpyra jaınap óńirde
Qyp qyzyl bop turamyn
Jaýqazyn:
Jaýqazynmyn jaıqalǵan
Sulý gúlmin jaınaǵan
Kóktemde men gúldesem
Qulpyra keter aınalam
Raýshangúl:
Ádemimin sulýmyn,
Menen qaı gúl asa alǵan
Men bolamyn raýshangúl
Gúl patshasy atanǵan
8 - Naýryz halyqaralyq analar merekesine arnalǵan erteńgilik senarıi júkteý
Balalar mýzykamen zalǵa kiredi
Júrgizýshi: Qosh keldińizder aıaýly analar, asyl ájeler, qyzǵaldaq qyzdar. Kóńilderińizge kóktem shýaǵyndaı, sezim men nurquıyp 8 - naýryz halyqaralyq áıelder merekesi de kelip jetti. Osynaý kóktem merekesiniń qaı kezde de orny bólek. Óıtkeni analarǵa ystyq sezim, alǵys pen qurmet eshqashan sónbek emes. Sebebi, ana ómirdiń gúli kóńildiń jyry ár otbasynyń altyn dińgegi. Endeshe kóktemniń alǵashqy kúnderine arnalǵan erteńgiligimizdi bastaýǵa ruqsat etińizder.
Qyz: Armysyń meıirimdi analarym,
Meıirban ashyq kóńil danalarym,
Gúl kóktemniń alǵashqy meıramymen,
Quttyqtaıdy sizderdi balalaryń
Ul: Armysyń aqjaýlyqty ájelerim,
Aqyly darıadaı kemeńgerim
Ardaqty analardyń meıramynda
Arnaıdy búldirshinder óleńderin,
Júrgizýshi:
Arý ana ómirdiń asyldary,
Jaınaǵan kóńilimniń jasyl baǵy
Sizder úshin án men bı óleń men kúı
Sizder úshin mereke shashýlary
Júrgizýshi: Olaı, bolsa asyl analar, Aqjaýlyqty ájeler merekelerińiz qutty bolsyn.
Jer álemdi jaınatyp,
Ánshi qustardy saıratyp,
Gúlge bólep dalany,
Ánge bólep qalany,
Kórikti kóktem keldi
(Ortaǵa mýzykamen kóktem kiredi)
Kóktem:
Men kóńildi kóktemmin,
Byltyrda kelip ketkenmin
Qushaǵym gúlge tolsyn dep
Nóserimdi tógemin.
Júrgizýshi:
Arý kóktem, qosh keldiń, tórge shyq. Seniń kóktemgi jańbyryńnyń arqasynda aınalamyz ásemdikke keneldi. Keń baıtaq dalamyz gúlge bólendi. Sondyqtan arý kóktem biz saǵan rızamyz.
Qyz:
Bizdiń halyq ónerpazǵa baı tegi.
Ánshi dep te kúıshi dep te aıt ony
Ul: Kúlimdegen kóktemge ana jaıly
Jaqsylap bir án shyrqasaq qaıtedi
Án:«Anajanym»
Kóktem:
Gúlderdiń san alýan,
Túrlerin men bilemin
Sol gúlderdi ósirip
Aıalaýmen kelemin
(Gúlder orynan turady.)
Báısheshek:
Kóktem gúli báısheshek
Men bolamyn qarańdar
Naýryz sáýir aıynda
Men shyǵamyn jaıqala
Qyzǵaldaq:
Qyrqalardyń tórinde
Qaýlap kózge uramyn,
Qulpyra jaınap óńirde
Qyp qyzyl bop turamyn
Jaýqazyn:
Jaýqazynmyn jaıqalǵan
Sulý gúlmin jaınaǵan
Kóktemde men gúldesem
Qulpyra keter aınalam
Raýshangúl:
Ádemimin sulýmyn,
Menen qaı gúl asa alǵan
Men bolamyn raýshangúl
Gúl patshasy atanǵan
8 - Naýryz halyqaralyq analar merekesine arnalǵan erteńgilik senarıi júkteý