InfoHub Logo

"Aınalaıyn Aq mamam"

Maqsaty: Ana jaıly tamasha sózder, óleńder, ánder arqyly ardager, ustaz - analar men arýlardy merekemen quttyqtaý, oqýshylardy meıirimdilikke, ustamdylyqqa tárbıeleý, ustazǵa ata - anaǵa degen qurmet syıyn arttyrý, ana eńbegin qadirleı bilýge úıretý.
Júrgizýshi:
Qymbatty analar, ardaqty ustazdar, arýlar! Kóńilderińizge kóktem shýaǵyndaı sezim men nur quıyp, taǵy da 8 - naýryz halyqaralyq áıelder kúni keldi. Osynaý kórkem merekeniń qaı kezde de orny bólek. Olaı bolatyny, analarǵa degen ystyq sezim, alǵys pen qurmet eshqashan sónbek emes. Olar - ómirdiń gúli, kóńildiń jyry, ár otbasynyń altyn dińgegi. Mynaý tynymsyz tirshilik pen keń dúnıeniń ózi tek analarmen ajarly. Búgingi araılap atqan nurly tańmen birge árbir sábı júregi óziń dep soqsa, búgingi merekelik keshimiz
«Aınalaıyn Aq mamam»dep atalǵan analarǵa arnalǵan erteńgiligimizdi bastaýǵa ruqsat etińizder!
Biz ǵana emes, qadir tutqan babalar.
Analardan týǵan nebir danalar.
Ana degen tirshiliktiń tiregi,
Armysyzdar, qasıetti analar!- dep quttyqtaý sóz kezegin bereıik.
Án: Quttyqtaımyn mama týǵan kúnińmen
Taqpaqtar:
1. Anashym meniń anashym,
Mápelep ósirgen sen ediń.
Meıirimiń qandaı keremet!?
Anashym meniń anashym.
2. Anashym aıaýly adam sen ediń,
Serigi bolǵan bizderdiń.
Tún uıqysyn tórt bólgen,
Qamqorshy meniń anashym.
3. Aq sútin bergen anashym,
Aqyldy meniń danashym.
Ózińdeı jandy álemnen,
Qaıdan tabamyn anashym?!
4. Meıirim tókken barshaǵa
Onymen ómir qanshama?
Anasyz ómir bola ma,
Aıtyńdarshy, barshań da?
5Alysqa ketsemde,
Saǵynamyn men seni!
Árqashan da janymnan,
 Tabylatyn meniń anashym!
Júrgizýshi:
Myń buralyp bılegen
Arýdy kim súımegen.
Kúmis kómeı arýlarǵa
Kimder basyn ımegen - deı otyryp kelesi kezekti qyzdarymyzdy ortaǵa shaqyramyz.
Bı: Gúlder
Júrgizýshi:
Búgin naýryzdiń 8 - i
Sulýlyqtyń negizi
Ádemi sóz adamnyń
Anaǵa aıtar lebizi.
Taqpaqtar:
6. Meniń anam ardaqty,
Altynnan da salmaqty
Jaqsy kórip balasyn,
Mápeleıdi anashym
7. Jaqsylyqqa shaqyryp,
Jamandyqtan tyıady.
Meıirimmen tárbıelep
Iman nuryn quıady.
8. Bar meıirimdilik anada
Ana degen bir jandy
Meıirimdilik ananyń
Bolmas esh bir adamda.
Júrgizýshi:
Qýanamyz syılaımyz.
Qýanyshtyń myń gúlin
Analardy quttyqtap
Jyrdan shashý shashamyz - dep Araılymnań oryndaýynda «Ata anany tyńdaımyz» ánin qabyl alyńyzdar.
Júrgizýshi:
Aıaýlysyń, aýylymnyń analary,
Jaınasyn kóńilderdiń jasyl baǵy.
Sender úshin án menen kúı, óleń men bı,
Sender úshin mereke shashýlary,- degendeı, qyzdarymyzben uldarymyzdy ortaǵa shaqyramyz.
Bı: «Jýrekshemen»
Júrgizýshi:
Ana deımiz birimiz de ańqyldap,
Ana deıdi jas sábı de jarqyldap,
Ana degen báıteregi ómirdiń,
Ana degen altyn qazyq altyn baq deı kele barlyq analardyń qurmetine balalardyń quttyqtaýlaryn qabyl alyńyzdar!
Taqpaqtar:
Júrgizýshi:
Álpeshtegen aıalaǵan
Aq sút bergen apataıym
Sálem jazyp búgin saǵan
 Meıramymen quttyqtaımyn - dep ortamyzǵa tobymyzdyń jigitimen arýlarymyzdy ortaǵa shaqyramyz.
Bı: Váls
Júrgizýshi:
Jaqsy kóredi ájelerin,
Oıynshyqtar da áperedi
Balabaqshaǵa da ákeledi,
Jaqsy qandaı ájeleri - dep kelesi quttyqtaýlar ájelerimizge arnalady.
Taqpaqtar: ájelerge
Júrgizýshi:
Bala, bala, bala dep,
Túnde shoshyp oıanǵan
Tún uıqysyn tórt bólip,
Túnde besik taıanǵan.
Qaımaqty sútteı qalqytqan
Sýyq bolsa jórgegi
Qorǵasyndaı balqytqan
 Analarmen oıyn «Ana men bala»
Júrgizýshi:
Qurmetti analar, ájeler «Gúlder» tobynyń «Aınalaıyn Aq mamam» atty merekelik keshimizdi kóńil qoıyp tamashalaǵandaryńyzǵa kóp - kóp rahmet.
Demeńiz biz ónerdi aıap qaldy,
Mezgil de biraz jerge taıap qaldy.
Qosh bolyp turyńyzdar kóriskenshe,
Osymen konsertimiz aıaqtaldy.
 Saý - salamatta bolyńyzdar!

Qaraqıa aýdany, Quryq aýyly
MKQK «Aıgólek» balabaqshasy
tárbıeshisi Týrganbaeva Nýrsaýle