InfoHub Logo

A. Baıtursyn uly «Qara bult» óleńi (6 - synyp)
Sabaqty maqsaty: A. Baıtursynulynyń ómirine shyǵarmalaryna toqtalý. «Qara bult» óleńimen tanystyra otyryp, óleńniń maǵynasy ashý, óz oılaryn júıeli jetkize bilýge mashyqtandyrý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq.
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, suraq jaýap. Sto - tehnologıasyn qoldaný.
A. Baıtursynov sýreti shyǵarmalary, ınter taqta.
Pán aralyq baılanys: Qazaq tili, Mýzyka, Geografıa.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi.

İİ. «Qyzyǵýshylyqty oıatý» kezeńi.
Armysyzdar balalar
Daıynbyz ba sabaqqa
Ádebıet sóz óneri,
Saı keleıik talapqa
Oıymyzdy aıtaıyq
Bilimimizdi baıqaıyq
Myna otyrǵan ustazdar
Qalsyn bir ózi marqaıyp.

«Toptastyrý» strategıasy.
Túrkitanýshy
Pýblısıs
Qoǵam qaıratkeri
HH ǵasyr ádebıetshisi 1873 - 1958j.
Aýdarmashy aqyn
Kósemsóz sheberi
Mysalshy
Zertteýshi, ǵalym tilshi

İİ. Maǵynany ajyratý.
Mysal - aıtatyn ónegeli oıdy tuspaldap jetkizetin kóbine óleń túrinde keletin, sújetti, shaǵyn kólemdi kórkem shyǵarma.
Ahmet Krylovtan aýdarsa, Krylov - grek mysalshysy Ezoptan, Rım mysalshysy Fedordan aýdarǵan.
(Oqýshylardy úsh topqa bólý)

İ - top «Qara bult» óleńiniń mazmunyn ashyp túsindiredi.
Túsiniksiz sózderdiń maǵnasyn ashady. Sózdikpen jumys júrgizý.
İİ - top. Óleńge satylaı keshendi taldaý júrgizedi.
«Qara bult»
A. Baıtursynov.
Óleń (mysal)
Adam boıyndaǵy qaıyrymsyzdyq, maqtanshaqtyq qasıetterdi áshkerleý.
Óleń qurylysy:
a) Býyn sany - 11
á) Býnaq sany - 3
v) Tarmaq sany - 4
s) shýmaq sany - 6
uıqas túri:
qara óleń uıqasy
kórkemdegish quraldary: a) epıtet: qýrap turǵan dala, shóldep turǵan egin, zor paıda
á) Sınonım: qýrap, kúıip.
keıipteý: Qara bult - qaıyrymsyz adam,
Taý - aqyldy adam.

İİİ - top. (Óleń keıipkerleri Qara bult pen taýdy salystyrady.) venn dıagramsy.
Qara bult Taý
Aspanda tabıǵat jerde
bolady. bólshegi Halyqqa
Aqysyz adamdardy halyqqa paıdasy
beınelengen qajet kóp
qaıyrymsyz qaıyrymdy
maqtanshaq adamdar

İİİ. «Oı tolǵanys» satysy. Bes joldy óleń.
Zat esim: Ahmet
Syn esim: sheber, sýretter.
Etistik: aýdardy, shyǵardy, keıiptedi.
Sınonım: aqyn, mysalshy, aýdarmashy.
Sóılem: Ahmet – HH ǵasyr ádebıetshisi.

İV. Qorytyndylaý.
V. Baǵalaý.
Vİ. Úıge tapsyrma. «Adam boıyndaǵy qasıetter» taqyrybynda shyǵarma jazý.