Abaıdyń on jetinshi qara sózi
Shalqar qalalyq №8 jalpy orta bilim beretin mekteptiń
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Bısembaeva Aqtoty Jalǵasbaıqyzy
Ádebıet páni 8 synyp
Sabaq taqyryby: Abaıdyń “On jetinshi qara sózi”
Sabaq maqsaty:
a) Oqýshylarǵa uly aqynymyz Abaı Qunanbaıulynyń ómiri, shyǵarmashylyǵy týraly tereńirek uǵyndyrý; Abaıdyń qarasózderin oqytý arqyly oqýshylarǵa aqyl, qaırat, júrek, ǵylymynyń adam ómirinde alatyn ornyn túsinýge, adamnyń ishki jan dúnıesin túsinýge, óz boılarynda osy qasıetter bolýy úshin kúrese bilýge, aqynnyń qarasózderiniń mánin, ǵylymı-fılosofıanyń oıdy túsinýlerin;
á) Mátinniń tanymdyq sıpatyn, qurylymdyq bólikterin ózderi baıqap alatyn, túsine alatyn nátıjege jetkizý, kórkem mátinnen jumys isteı bilý daǵdysyn jetildirý, oqyp-túıgenderi jaıly oı qorytyndysyn aıtqyzyp jattyqtyrý; bir-birine túsindirý arqyly ujymdyq shyǵarmashylyq jumys júrgize bilýge baýlý;
b) Tárbıelik. Uly aqynnyń eńbekterin oqı otyryp, elin súıýge, adamgershilik, adaldyq, izgilikke ǵylym-bilimdi meńgergen kókiregi oıaý azamat bolýǵa baýlý.
Sabaq túri: toptyq
Sabaq tıpi: jańa bilim berý
Sabaqtyń ótý ádis-tásili: toppen jumys, túsindirý ádisi, rólge bólip oqý, taldaý ádisi
Sabaqtyń kórnekiligi: Abaı portreti, ınteraktıvti taqta, slaıd-shoý
Sabaq barysy: I. Uıymdastyrý
II. Maqsat qoıý
III. Jańa sabaq. Psıhologıalyq trenıń
İ Ótken sabaqta biz qaı aqynnyń ómirimen, shyǵarmashylyǵymen tanystyq?
İİ Abaı – uly aqyn, aýdarmashy, sazger, mysalshy, aǵartýshy, fılosof deısizder kim dáleldeıdi?
Abaı: - aýdarmashy, mysalshy, sazger, aqyn
- Sonymen, balalar, Abaı aqyn ǵana emes, aýdarmashy, mysalshy, ásem án jazǵan sazger bolýymen qatar ǵalym, fılosof, oıshyl bolǵan eken. Búgingi sabaqtyń maqsaty – uly aqynnyń fılosofıalyq oılaryn, qara sózderiniń ıdeıasyn túsiný, toppen jumys jasaı otyryp “On jetinshi qarasózdi” meńgerý.
(Dápterge kúnniń jady men taqyryp jazdyrý).
Qarasóz degenimiz – ǵylym týraly, fılosofıa týraly, din týraly qarasózben jazylǵan eńbek. Abaıdyń 1890-1898 jyldar arasynda jazylǵan 45 qarasózi bar. 46-shy qarasózi aıaqtalmaǵan.
Qarasóz – arabtyń “ǵaqlıa” degen sózimen mándes. Ǵaqlıa kórkem sóz, dana sóz, asyl sóz degen maǵynany bildiredi. Abaıdyń qarasózderi gýmanısik, aǵartýshylyq, áleýmettik oılary, din týraly pikirimen birigip, tutas qazaq halqynyń fılosofıalyq konsepsıasyn quraıdy, kórkemdik syry men fılosofıalyq sanany ushtastyrǵan. Abaıdyń qarasózderi men óleńderi adamzat balasyna ortaq sóz. Qarasóz alǵash Semeı qalasynda 1948 jyly “Abaı” jýrnalynda jaryq kórgen. Qarasózder orys, qytaı, fransýz t.b. kóptegen álem tiline aýdarylǵan.
(Abaıdyń birinshi qarasózin oqıdy).
I top “Aqyl”
II top “Qaırat”
III top “Júrek”
IV top “Ǵylym”
(Toptan ár oqýshy shyǵyp, mátindi oqyp 3 mınýt beredi, túsindiredi, qaıtyp óz tobyna kelip aıtady. Mátin 4 bólikke bólingen).
Mátinde qandaı túsiniksiz sóz kezdesedi?
Ǵaqlıa, ǵıbadat, ahıret, nádási.
Salystyrý.
- Balalar, ótken sabaqta Abaıdyń ǵylym, aqyl, júrek týraly óleńderin taýyp, osy jańa taqyryppen salystyryp kel degen bolatynmyn.
Jańa taqyryptaǵy qaırat, aqyl, ǵylym, júrek týraly oı men buǵan deıingi aıtqan oılaryn salystyryp kóreıikshi. Qaı óleńmen sáıkes keledi?
“Aqyl” toby: Áýelde bir sýyq muz - aqyl, zerek,
Jylytqan tula boıdy ystyq júrek
“Qaırat” toby: Toqtaýlylyq, talapty, shydamdylyq,
Bul qaırattan shyǵady, bilseń kerek
“Júrek” toby: Aqyl, qaırat, júrekti birdeı usta,
Sonda tolyq bolasyń elden erek
“Aqyl” toby: Jeke-jeke bireýi jarytpaıdy,
Jolda joq jarymesti “jaqsy” deme
“Júrek” toby: Bireýiniń kúni joq bireýinsiz,
Ǵylym sol úsheýiniń jónin bilmek
“Ǵylym” toby: Ǵylym tappaı maqtanba,
Oryn tappaı baptanba,
Qumarlanyp shattanba,
Oınap bosqa kúlýge.
“Ǵylym” toby: Dúnıe de ózi, mal da ózi,
Ǵylymǵa kóńil bólseńiz,
Bilgenderdiń sózine,
Mahabbatpen erseńiz.
Dáleldeý.
Qaısysynyń aıtqany durys?
1. Ár top óziniń atyna sáıkes, ıaǵnı “aqyl” toby aqyldyń aıtqanynyń durystyǵyn óz sózimen, ómirmen baılanystyryp dáleldeý.
Al, “ǵylym” toby ár toptyń aıtqan jaýabyna baǵa bere otyryp, kemshiligin, jetistigin aıtady.
2. Abaı nege adamnyń kóp qasıetteriniń ishinen tek qaırat, aqyl, júrek – úsheýin ǵana tańdap alǵan? Nege ǵylymǵa tóresin aıtqyzǵan?
3. Senderdiń óz boılaryńda osyndaı sıpattar bar ma?
Sergitý mınýty “Sen Abaıdy bilesiń be?” oıyny
Bekitý. Tabanynyń topyraǵy kózge súrterlik, qasıetti, tolyq, ıdealdy adam bolýdyń joldary úshin qandaı qasıetterge ıe bolýlaryń kerek?
Al, eger úsheýi bir adamnan tabylmasa qaısysyn tańdar ediń?
Qudaıshylyqq sonda, qalpyńdy taza saqta, Qudaı taǵala qalpyńa árdaıym qaraıdy.
“Quran kitaby” súre
“Raft” oıyny
Úıge tapsyrma
1.Abaıdyń ómirin, shyǵarmashylyǵyn bilý.
“On jetinshi qarasózdiń” mazmunyn bilý.
Rólge bólip jattaý.
“Men kimmin” degen taqyrypta shaǵyn shyǵarma jazý.
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Bısembaeva Aqtoty Jalǵasbaıqyzy
Ádebıet páni 8 synyp
Sabaq taqyryby: Abaıdyń “On jetinshi qara sózi”
Sabaq maqsaty:
a) Oqýshylarǵa uly aqynymyz Abaı Qunanbaıulynyń ómiri, shyǵarmashylyǵy týraly tereńirek uǵyndyrý; Abaıdyń qarasózderin oqytý arqyly oqýshylarǵa aqyl, qaırat, júrek, ǵylymynyń adam ómirinde alatyn ornyn túsinýge, adamnyń ishki jan dúnıesin túsinýge, óz boılarynda osy qasıetter bolýy úshin kúrese bilýge, aqynnyń qarasózderiniń mánin, ǵylymı-fılosofıanyń oıdy túsinýlerin;
á) Mátinniń tanymdyq sıpatyn, qurylymdyq bólikterin ózderi baıqap alatyn, túsine alatyn nátıjege jetkizý, kórkem mátinnen jumys isteı bilý daǵdysyn jetildirý, oqyp-túıgenderi jaıly oı qorytyndysyn aıtqyzyp jattyqtyrý; bir-birine túsindirý arqyly ujymdyq shyǵarmashylyq jumys júrgize bilýge baýlý;
b) Tárbıelik. Uly aqynnyń eńbekterin oqı otyryp, elin súıýge, adamgershilik, adaldyq, izgilikke ǵylym-bilimdi meńgergen kókiregi oıaý azamat bolýǵa baýlý.
Sabaq túri: toptyq
Sabaq tıpi: jańa bilim berý
Sabaqtyń ótý ádis-tásili: toppen jumys, túsindirý ádisi, rólge bólip oqý, taldaý ádisi
Sabaqtyń kórnekiligi: Abaı portreti, ınteraktıvti taqta, slaıd-shoý
Sabaq barysy: I. Uıymdastyrý
II. Maqsat qoıý
III. Jańa sabaq. Psıhologıalyq trenıń
İ Ótken sabaqta biz qaı aqynnyń ómirimen, shyǵarmashylyǵymen tanystyq?
İİ Abaı – uly aqyn, aýdarmashy, sazger, mysalshy, aǵartýshy, fılosof deısizder kim dáleldeıdi?
Abaı: - aýdarmashy, mysalshy, sazger, aqyn
- Sonymen, balalar, Abaı aqyn ǵana emes, aýdarmashy, mysalshy, ásem án jazǵan sazger bolýymen qatar ǵalym, fılosof, oıshyl bolǵan eken. Búgingi sabaqtyń maqsaty – uly aqynnyń fılosofıalyq oılaryn, qara sózderiniń ıdeıasyn túsiný, toppen jumys jasaı otyryp “On jetinshi qarasózdi” meńgerý.
(Dápterge kúnniń jady men taqyryp jazdyrý).
Qarasóz degenimiz – ǵylym týraly, fılosofıa týraly, din týraly qarasózben jazylǵan eńbek. Abaıdyń 1890-1898 jyldar arasynda jazylǵan 45 qarasózi bar. 46-shy qarasózi aıaqtalmaǵan.
Qarasóz – arabtyń “ǵaqlıa” degen sózimen mándes. Ǵaqlıa kórkem sóz, dana sóz, asyl sóz degen maǵynany bildiredi. Abaıdyń qarasózderi gýmanısik, aǵartýshylyq, áleýmettik oılary, din týraly pikirimen birigip, tutas qazaq halqynyń fılosofıalyq konsepsıasyn quraıdy, kórkemdik syry men fılosofıalyq sanany ushtastyrǵan. Abaıdyń qarasózderi men óleńderi adamzat balasyna ortaq sóz. Qarasóz alǵash Semeı qalasynda 1948 jyly “Abaı” jýrnalynda jaryq kórgen. Qarasózder orys, qytaı, fransýz t.b. kóptegen álem tiline aýdarylǵan.
(Abaıdyń birinshi qarasózin oqıdy).
I top “Aqyl”
II top “Qaırat”
III top “Júrek”
IV top “Ǵylym”
(Toptan ár oqýshy shyǵyp, mátindi oqyp 3 mınýt beredi, túsindiredi, qaıtyp óz tobyna kelip aıtady. Mátin 4 bólikke bólingen).
Mátinde qandaı túsiniksiz sóz kezdesedi?
Ǵaqlıa, ǵıbadat, ahıret, nádási.
Salystyrý.
- Balalar, ótken sabaqta Abaıdyń ǵylym, aqyl, júrek týraly óleńderin taýyp, osy jańa taqyryppen salystyryp kel degen bolatynmyn.
Jańa taqyryptaǵy qaırat, aqyl, ǵylym, júrek týraly oı men buǵan deıingi aıtqan oılaryn salystyryp kóreıikshi. Qaı óleńmen sáıkes keledi?
“Aqyl” toby: Áýelde bir sýyq muz - aqyl, zerek,
Jylytqan tula boıdy ystyq júrek
“Qaırat” toby: Toqtaýlylyq, talapty, shydamdylyq,
Bul qaırattan shyǵady, bilseń kerek
“Júrek” toby: Aqyl, qaırat, júrekti birdeı usta,
Sonda tolyq bolasyń elden erek
“Aqyl” toby: Jeke-jeke bireýi jarytpaıdy,
Jolda joq jarymesti “jaqsy” deme
“Júrek” toby: Bireýiniń kúni joq bireýinsiz,
Ǵylym sol úsheýiniń jónin bilmek
“Ǵylym” toby: Ǵylym tappaı maqtanba,
Oryn tappaı baptanba,
Qumarlanyp shattanba,
Oınap bosqa kúlýge.
“Ǵylym” toby: Dúnıe de ózi, mal da ózi,
Ǵylymǵa kóńil bólseńiz,
Bilgenderdiń sózine,
Mahabbatpen erseńiz.
Dáleldeý.
Qaısysynyń aıtqany durys?
1. Ár top óziniń atyna sáıkes, ıaǵnı “aqyl” toby aqyldyń aıtqanynyń durystyǵyn óz sózimen, ómirmen baılanystyryp dáleldeý.
Al, “ǵylym” toby ár toptyń aıtqan jaýabyna baǵa bere otyryp, kemshiligin, jetistigin aıtady.
2. Abaı nege adamnyń kóp qasıetteriniń ishinen tek qaırat, aqyl, júrek – úsheýin ǵana tańdap alǵan? Nege ǵylymǵa tóresin aıtqyzǵan?
3. Senderdiń óz boılaryńda osyndaı sıpattar bar ma?
Sergitý mınýty “Sen Abaıdy bilesiń be?” oıyny
Bekitý. Tabanynyń topyraǵy kózge súrterlik, qasıetti, tolyq, ıdealdy adam bolýdyń joldary úshin qandaı qasıetterge ıe bolýlaryń kerek?
Al, eger úsheýi bir adamnan tabylmasa qaısysyn tańdar ediń?
Qudaıshylyqq sonda, qalpyńdy taza saqta, Qudaı taǵala qalpyńa árdaıym qaraıdy.
“Quran kitaby” súre
“Raft” oıyny
Úıge tapsyrma
1.Abaıdyń ómirin, shyǵarmashylyǵyn bilý.
“On jetinshi qarasózdiń” mazmunyn bilý.
Rólge bólip jattaý.
“Men kimmin” degen taqyrypta shaǵyn shyǵarma jazý.
You Might Also Like
