- 21 maý. 2016 00:00
- 323
Adam balalyq shaǵynda qanshalyqty kóp oqysa, eseıgende sonshalyqty baı bolady
Sıseron «Kitaby joq úı jany joq dene sıaqty», — degen eken. Ǵalymdarǵa sensek, bul sóılemdi rýhanı baılyqqa ǵana qatysty emes, materıaldy baılyqqa da qatystyrýǵa bolady eken: ıtalándyq ekonomıser balalyq shaqtaǵy kitapqumarlyq pen eseıgendegi ál-aýqat tyǵyz baılanysta ekenin dáleldegen.
Padýı (Italıa) ýnıversıtetiniń úsh ekonomısi toǵyz eýropalyq eldiń 6 000 adamyn zerttep, bala kezden kitapqumar adamdar qazirde kitapty az oqyǵan nemese kishkentaı kezinde múlde kitap oqymaǵan balalarǵa qaraǵanda kóbirek aqsha tabatynyn anyqtaǵan.
Olar 1920-1956 jyl aralyǵyn zerttegen. Dál osy aralyqta Evropada mektep reformasy oryn alyp, oqý jylyna taǵy bir jyl qosylǵan. Zertteýshiler qosymsha oqý jyly adamnyń ortasha ómir boılyq paıdasyn 9%-ǵa arttyrǵanyn anyqtaǵan. Biraq az ǵana kitap oqyǵan balalar úshin bul san 5%-ǵa ǵana ósken, al kóp oqyǵandar úshin — 21%-ǵa.
Bul qubylysty tanymal aǵylshyn nevrology Súzan Grınfıld bylaı túsindirdi. Balanyń mıyn kitaptan asyp, eshteńe damyta almaıdy, sebebi ádebıet oılaý prosesin damytatyn birden-bir qural. Sebebi ár sújettiń basy, órbýi, sharyqtaý shegi men sońy bar – mundaı qurylym mıdyń bar bóligin jumys istetip, tizbekteýge beıimdeıdi, oqıǵalardyń baılanysy jaıly oılandyrady jáne keıipkerlerdiń is-áreketin saralaýǵa úıretedi.
Sondyqtan eresek kezde logıkalyq oılaı alý qabileti men zeıin qoıý bala kezde oqyǵan kitaptardyń sanyna baılanysty. Jáne oqýǵa degen qushtarlyǵyn arttyrý – oǵan jasaǵan úlken syıymyz.