InfoHub Logo

Orazova Janat Esetqyzy
Aqtóbe oblysy Hromtaý qalasy
Mektepten tys bilim berý ortalyǵy MQKK
"Óleń órnekteri" úıirmesiniń jetekshisi

Adam bolyp ómirge kelgenime shúkirlik aıtamyn. Bul oı, aınalamdaǵy basqa tirshilik ıelerine qarap týyndap otyr. Máselen, jan-janýarlar, qustar, jándikterge qaraǵanda, adam balasynda — sana bar. Osy sanamyzdyń arqasynda ómirdiń mánin túsinip kún keship júrmiz. Sondyqtan men ómirimniń kúnderin, mınýttaryn qalaı bolsa solaı ótkizbeı, kerisinshe maǵynaly, mándi etip ótkizýim kerek dep esepteımin. Kúnde men, búgin qandaı jaqsy is tyndyrdym, kimge kómegim tıdi dep óz-ózime esep berip otyrýym kerek.

Bireýmen renjisken bolsam, ol kináli bolsa da,ózimnen de qatelik izdep moıyndaı bilýim kerek. Qandaı jaǵdaı bolsyn sabyrly, ustamdy bolýǵa tyrysýym kerek.

«Bes saýsaq birdeı emes»  demekshi adamdar da ártúrli bolyp keledi. Sondyqtan basqa bireýdi túzetem dep oılama! Ár adam óz-ózine esep berip, ózin durys jolǵa salyp otyrsa,adamdar arasyndaǵy kıkiljeń de azaıar edi. Óıtkeni, «Aqylsyz adam aıqaılaı keledi, jan-jaǵyn jaıpaı keledi. Aqyldy adam jaı, jaı keledi, jan-jaǵyn baıqaı keledi».

«Súrinbeıtin tuıaq joq» deıtin maqal da bar emes pe?! Men de talaı súrindim, ómirden túńilgen kúnderim de bolǵan. Sol kezde sabyrlyq jeńbegende, ne boltynyn kóz aldyma elestetsem janym túrshigedi. Qazirgi baqyt kúnderime jetkenim sol — sabyrlylyqtyń arqasy. «Sabyr túbi — sary altyn» degenge tolyqtaı kelisemin. Til-kózden saqtasyn, ózimdi baqytty jandar qataryndamyn dep esepteımin.

Adam boıyndaǵy asyl qasıetter: ádeptilik, adamgershilik, sabyrlylyq. Osy qasıetterimen ǵana adam óz dárejesinde syıly bolyp qalady. Al, adamdy jek kórinishti qylyp kórsetetin mynalar: kókirektik, ishtarlyq, zymıandyq. Bulardan saq bolǵan jón. Ol adamnyń, joǵaryda aıtyp ketkendeı sanasyna baılanysty. Sanaly adam jaman ádetten boıyn aýlaq ustaıdy. Sanasy bolmasa «Adam» degen atynan birte-birte aıyrylady. «Adam alasy ishinde, mal alasy syrtynda» demekshi ony ózi baıqamaıdy da, syrt beınesi adam bolyp qalǵanymen, ishki dúnıesi búlinip jatady. Olar ózin durystaýdyń ornyna, jaqsy adamdarǵa kúıe jaǵady. Óıtkeni, menen asyp ketti dep kóre almaýshylyq qalyptasady. Kerisinshe, ol adamnan úlgi alyp men de jaqsylyqqa umtylaıyn demeıdi. Áıtpese, ol da adam balasy qolynan keler edi.

«Eshten kesh jaqsy» degen maqal oıyma túsip otyr. Adam balasy óz qateliginen sabaq alyp, qalǵan ómirin baıandy ótkizýi óz qolynda ekenin túsine bilse deımin. «Adamnyń kúni adammen» degen maqaldaı aınalasyndaǵy adamdarǵa da túsinistikpen qarap, sharýam joq dep qol siltep óte bermeı, qolynan kelgenshe jaqsylyq jasap, qol ushyn berip júrse eken degen tilegim bar. Bireýge shyn nıetińmen jasaǵan jaqsylyǵyń ózińe eki ese oralytyny esińde bolsyn! Kerisinshe, jamandyǵyń ózińdi izdep tabady.

Jer betinde adamnan aqyldy jan joq. Jany joq kompúter ǵana adamnan asyp túsýi  múmkin. Ony oılap tapqan kim? Árıne – adam. Adamnyń qolynan kelmeıtini joq. Jer betindegi eń bıik shyńdy da, jerden tys ǵalamdy da baǵyndyryp otyr. Álemde beıbitshilik bolsa eken dep armandaımyz. Ol kimniń qolynda, árıne bizdiń qolymyzda. Adamnan qudiretti adamdy jaratqan tek Alla ǵana dep esepteımin!

«Adamnan úlken at joq, nannan úlken as joq» dep maqalda aıtylǵandaı, adam bolyp jaralǵanymyzdy baǵalaıyq, adamzat. Muny oqyǵan adamǵa kishkene bolsa da oı salarmyn degen úmittemin.

---