InfoHub Logo

Maqsaty: Bilimdilik. Rýhanı adamgershilik qaǵıdalarymen tanystyrý, qoǵamdyq ortada ózin-ózi ustaı bilýge, izgilikke, mádenıettilikke, úlkendi syılaýǵa, kishige úlgi bola bilýge úıretý.
Tárbıelik. Adamgershilik qaǵıdalar arqyly oqýshylardyń rýhanı baılyǵyn, adamgershilik qasıetterin qalyptastyryp, rýhanı tazalyqqa tárbıeleý.
Damytýshylyq. Adamgershilik qasıetterin qalyptastyryp, oqýshylardy ádeptilikke-ınabattylyqqa baýlý.
Sabaqtyń túri: Jarys sabaǵy.
Qoldanylatyn ádis-tásilder: Suraq-jaýap, mánerlep oqý, slaıdtar, ádeptilik jaıynda qanatty sózder, qosymshalar.

Sabaqtyń barysy: Oqýshylar úsh topqa bólinedi.
1 top – Qarapaıymdylar;
2 top – Baýyrlastar;
3 top – Paryz.
İ kezeń – Ár top ózin tanystyrady;
İİ kezeń – Óleńdi mánerlep oqý;
İİİ kezeń – Óner saıysy;
İV kezeń – Kórinis;
V kezeń – Top basshylarynyń saıysy.

1 júrgizýshi: Sálemetsizder me qurmetti ustazdar men oqýshylar!
2 júrgizýshi: Búgingi bizdiń «Adamgershiliktiń qarapaıym qaǵıdalary» atty ashyq tárbıe saǵatymyzǵa qosh keldińizder!
1júrgizýshi: Olaı bolsa ashyq tárbıe saǵatymyzdy ánurannan bastaımyz.
Al endi saıysymyzdyń shartymen tanystyryp ótsem: Saıysqa 3 top qatysady. Saıys 5 kezeńnen turady 1 kezeń – tanystyrý, 2 kezeń – mánerlep oqý, 3 kezeń – óner saıysy, 4 kezeń – kórinis kórsetý, 5 kezeń – top basshylar saıysy.
2 júrgizýshi: Jarysatyn toptarǵa sáttilik tilep, birinshi kezeń – Tanystyrý kezeńin bastaımyz. Top basshysy Adılhanov Danıar óz tobyn tanystyryp ótsin.

1 top – Áıteke bı atamyz kim bolsań da, meıli baı, meıli batyr bolsań da, halqyńa paıdań tısin,- deıdi. El-jurt kedeı bolyp, óziń baı bolsań,
Eshkimge paıdań tımese, seniń kimge keregiń bar,
Al eger qarapaıym bolyp, el-jurt sıaqty eńbek etseń,
Elge paıdań tıse, seniń elge keregiń bar. – degendeı biz «Qarapaıymdylar» tobymyz.
1 j: Top basshysy Altynbekuly Imanseri óz tobyn tanystyrsyn.

2 top – Tatý bolsa, aǵaıyn jaqyn,
Aqylshy bolsa, apaıyń jaqyn.
Baýyrmal bolsa, iniń jaqyn,
Inabatty bolsa, keliniń jaqyn.
Aldyńa tartqan adal asyń,
Qımas jaqyn – qaryndasyń.
Sybaılas bolsa, naǵashyń jaqyn. – dep qaz daýysty Qazybek bı babamyz aıtqandaı biz «Baýyrlastar» tobymyz.
2 j: Top basshysy Sálimgereeva Aısha óz tobyn tanystyrsyn.

3 top – «Adamnyń eń birinshi paryzy ata-anasyn, týǵan-týysyn, joldasyn syılaý. Sebebi, ata-anasyn syılamaıtyn adam joldasyn da, qoǵamǵa da paıda keltire almaıdy.» dep uly aǵartýshy Ybyraı Altynsarın atamyz aıtqandaı biz «Paryz» tobymyz.

1 júrgizýshi: Bárekeldi! Qurmetti ádil-qazylar tanystyrý saıysy boıynsha baǵalaryn qoısańyzdar.
2 júrgizýshi: Saıysymyzdyń ekinshi kezeńi-mánerlep oqý. Aldaryńyzda Qarapaıymdylar tobynan shyǵatyn Beısary Úmitti qarsy alyńyzdar!

1 top. Ana aıtty bir ósıet balasyna,
Bir joldyń shyǵaryn san salasyna;
- Eı, balam, shamań kelse jaqsylyq ek,
Aq peıil adamzattyń arasyna
Eger de jol ústinde tiken jatsa,
Kirer dep aıaǵyna bireý bassa,
Erinbeı-aq ıilip qolyńmenen
Sol tikendi kóterip alyp tasta
Bul eńbegiń qalmas-ty bosqa, beker
Sony kórgen sońǵy jas solaı eter
Jaqsy úlgini jalpy jurt dástúr jasap,
Jol tazaryp, jolaýshy joldan óter.

1 j: Kelesi baýyrlastar tobynan shyǵatyn Ábildaev sultan.
2 top. Órkenim óssin deseń,
Kekshil bolma –
Kesapaty tıer elińe.
Elim óssin deseń,
Órshil bolma –
Óskenińdi óshirersiń
Basyna is túsken paqyrǵa
Qastyq qylma –
Qaıǵysy túser basyńa.
Janashary joq jarlyǵa
Járdemshi bol asyǵa,
Qıyn-qystaý kúnderde
Ózi keler qasyńa.
Búgin saǵy syndy dep,
Jaqynyńdy basynba.

2 j: Paryz tobynan shyǵatyn Tastanbekova Jansáýle aldaryńyzda. Dý qol shapalaq.
3 top. Adamdyq boryshyń
Halqyńa eńbek qyl
Aq joldan aınymaı
Ar saqta, ony bil.
Talaptan da, bilim men óner úıren,
Bilimsiz,
Ónersiz,
Bolady aqyl tul.
Maqtanǵa salynba
Mansaptyń taǵy úshin
Nápsińe bıletpe
Basyńnyń baǵy úshin
Ómirińdi sary qyl ólgenińshe
Joba tap,
Jol kórset
Keleshek qamy úshin
Qaıtadan qaıyrylyp
Qaýymǵa kelmeısiń,
Baryńdy,
Nárińdi
Tirlikte bergeısiń.
Ǵıbrat alar artyńa iz qaldyrsań,
Shyn baqyt –
Osyny uq,
Máńgilik ólmeısiń!

1 j: Qurmetti ádil-qazylar mánerlep oqý saıysyna óz baǵalaryńyzdy qoısańyzdar.
2 j: Úshinshi kezeń – Óner saıysy.
1j: Qarapaıymdylar tobynan óner kórsetetin Beısary Úmit jetigen aspabynda oınaıdy.
2j: Qazir sahnaǵa shyǵyp óner kórsetetin Altynbekuly Imanseri qarsy alyńyzdar.
1j: Paryz tobynan óz ónerin kórsetý úshin Keńesbek Aıdanany ortaǵa shaqyraıyq.
1j: Qurmetti ádil-qazylar óner saıysy boıynsha baǵalaryn qoıyp ótseńizder.
2j: Tórtinshi kezeń – Kórinis kórsetý.
1j: Qarapaıymdylar tobyn óz kórinisterin kórsetý úshin ortaǵa shaqyraıyq.

Kórinis. 1 top. Patshamyzdyń ónegesi.
Avtor: Bir úlken memleketti bılep otyrǵan patsha birde bazarǵa baryp bir arqa otyn satyp alyp, ony jaıaý arqalap kele jatady. Úıine jete bergende kórip qalǵan adamdar shýlap shyǵa keledi:
Bir keıipker:-O, patsha, siz bir memleketti basqaryp tursyz, qaısysymyzdy jumsasańyz da aıtqanyńyzdy eki etpes edik, patsha bolyp turyp myna otyn arqalap júrgenińiz ne?
Sonda patsha:- Men otynda tákappar bolyp ketpeýim úshin arqalap kelemin. Jurt meniń de pende ekenimdi bilsin!
Avtor: – degen eken.

2j: Aldaryńyzda Baýyrlastar toby ózderiniń kórinisterin kórsetedi.
Qoshemetpen qarsy alyńyzdar!
2 top. Aman qalǵan naǵashy.
Avtor: Kóne Sham shaharynda Málik degen jigit kerýen saraıdyń janynan ótip bara jatqanda baılaýly turǵan attardyń biri teýip jiberedi.
Málik: «Áı, myrza, atyńa qaramaısyń ba!?» dese
At ıesi: «Óı, boqmuryn, ózińe de obal joq, syryn bilmegen attyń syrtynan nege júresiń?!»
Avtor: dep ózine dúrse qoıa beripti. Ekeýi sózge kelip qalady. Málik sál uzaǵan soń kektenip qalshyldap turǵanyn baıqaıdy. Qaıta burylyp baryp álgi saýdagerdi shaýyp tastamaq bolady. Qoly qaıta-qaıta qylysh sabyna baryp ózin-ózi ázer toqtatady.
Málik: «Qoı, keshke baryp bir esebin tabarmyn»
Avtor: deıdi ishteı kijinip. Bir dosyna baryp, sál aıaldap úıine kelse álgi ózi shaýyp tastamaq bolǵan kisi tórde otyrady. Sóıtse, ol týǵan naǵashysy – anasynyń kóp jyldar kórmegen týǵan aǵasy eken. Sol jerde jigit pen naǵashysy ekeýi bir-birinen aǵattyqtary úshin keshirim surap kórisipti. Kektenip, kerýen saraıda shaýyp tastasa naǵashysynan aıyrylǵandaı eken.

1j: Al endi paryz tobynyń daıyndaǵan kórinisin tamashalaıyq!
3 top. Qaryzdan qaryzǵa.
Avtor: Kóktemgi dala jumystarynyń qyzǵan kezi eken. Osyndaı qaınaǵan eńbek dalasygda elden erekshe bir jigit ózine tıesili alqapty 3 bólikke bólip, 3 bólek dán egipti. Álgini tańyrqaı baqylap júrgen bir-eki kórshisi mańyna taıap,
Kórshi: «munyń ne, úshke bólip ekkeniń qalaı»
Avtor: dep mánisin surapty.
Jigit bolsa: «bireýi – qaryzǵa, bireýi – qaryzym, al endi bireýi – ózime»
Avtor: dep sharýasyn jalǵastyra beripti. Jigittiń jumbaq jaýabyna álgiler túsine qoımapty. Sony baıqaǵan jigit: «Qaryzym degenim, asyrap jetkizgen áke-shesheme arnaǵanym, qaryzǵa degenim balalarymdy asyraýǵa bólgenim, al ózimdiki qazirgi kúnkóriske ketetin ónim»,
Avtor:- depti. Azamattyń kóregendigi men ata-ana aldyndaǵy boryshyna adaldyǵyna rıza bolǵan qaýym, onyń isin aýyzdan-aýyzǵa taratypty.
2j: Besinshi kezeń – Top basshylar saıysy.
1j: Top basshylar saıysynda ár top basshy óz tobynyń atyn qorǵaıdy.
2j: Ondaı bolsa Qarapaıymdylar tobynan Danıardy shaqyraıyq.

«Qarapaıymdylar» toby
1. İzetti
2. Qaıyrymdy
3. Kishipeıil
4. Qarapaıym
5. Jomart
6. Eńbekqor
7. İzdenimpaz
8. Ádepti
9. Mádenıetti
10. Bilimdi

1. Altyn uıań — Otan qymbat,
Qut-berekeń — atań qymbat,
Aımalaıtyn — anań qymbat,
Asqar taýyń — ákeń qymbat

2. Meırimi mol ananyń —
Júregi jyly, qoly keń.
Keńpeıildi atanyń
Júzi jyly, joly keń.
3. Atasy joq — mas jetim,
Anasy joq — qas jetim.

4. Ata-ananyń qaryzy,
Urpaqtyń ómirlik paryzy
5. Týmaq-paryz, ólmek-qaryz.
6. Adamnyń uıaty betinde,
Adamgershiligi nıetinde.
7. Ana aldynda - qurmet,
Ata aldynda qyzmet.
8. Adam bolyp týǵan soń,
Adam bolyp ólý paryz.
9. El degende ezilip,
Jurt degende jumylyp iste.
10. Óz elimniń basy bolmasam da,
Saıynyń tasy bolaıyn.
1j: Al ekinshi toptyń top basshysy Altynbekuly Imanserini ortaǵa shaqyraıyq.
«Baýyrlastar» toby
1. Naǵashy
2. Jezde
3. Ata
4. İni
5. Áje
6. Apa
7. Qaryndas
8. Bóle
9. Jıen
10. Aǵa

1. Aǵaıynmen jaýlaspa — basyń azaıady,
Kórshińmen daýlaspa — asyń azaıady.
2. Baýyr shyryn, bas tátti,
Aǵaıynmen ishken as tátti.
3. Úıirinen aırylǵan aıǵyr at bolady,
Kóńildi qaldyrǵan aǵaıyn jat bolady.
4. Ata-ananyń qadirin
Balaly bolǵanda bilersiń.
Aǵaıynnyń qadirin
Jalaly bolǵanda bilersiń.
5. Aǵaıyn tatý bolsa – at kóp,
Abysyn tatý bolsa – as kóp.
6. Aǵash tamyrymen myqty.
Adam dos-jarymen myqty.
7. Úıdiń jyly-sýyǵyn,
Qys túskende bilersiń.
Aǵaıynnyń alys-jaqynyn,
İs túskende bilersiń.
8. Betiń qısyq bolsa,
Aınaǵa ókpeleme.
Nıetin qısyq bolsa,
Aǵaıynǵa ókpeleme.
9. Ónegeli otaýdyń órisi keń.
10. Úıirinen aırylǵan aıǵyr at bolady,
Kóńildi qaldyrǵan aǵaıyn jat bolady.
2j: Kelesi kezekti – Paryz tobynyń basshysy Aıshaǵa beremiz.
«Paryz» toby
1. Ata-anany syılaý
2. Úlkenge qurmet
3. Kishige izet
4. Otandy súıý
5. Otandy qorǵaý
6. Tereń bilim
7. Balalyq borysh
8. Úlgili tártip
9. Qushtar kóńil
10. Jaqsy kórý
1. Qudyqtan sý ishken,
Qazǵanǵa rahmet aıtady.
Aǵashty kóleńkelegen,
Ekkenge rahmet aıtady.
2. Asyńa toıǵyzbasań da,
Aq nıetińe toıǵyz.
3. Qaıyrymdylyq jasasań,
Qaıyryn óziń kóresiń.
4. Kishipeıildilik-kisiniń kórki.
5. Adaldyq júrgen jerde, adamdyq júredi.
6. Adasqannyń aıyby joq,
Qaıtyp úıirin tapqan soń.
7. Óziniń túıedeı minin kórmeı,
Bireýdiń túımedeı minin kórer.
8Aqkóńilden aramdyq shyqpas,
Aramdyq shyqsa da jamandyq shyqpas.
9.. Arǵymaqtyń belgisi,
Az ottar da kóp jýsar.
Asyl jigit bilgisi,
Az sóıler de kóp tyńdar.
10.«Siz» degen ádep,
«Biz» degen kómek.
1j: Qurmetti ádil-qazylar top basshylar saıysy boıynsha baǵalaryn kórsetseńizder.
2j: Sonymen saıysymyz aıaqtaldy. Ádil qazylar qorytyndy shyǵarǵansha bir kórermenderge birneshe saýal qoısaq.
1j: Olaı bolsa birinshi suraǵymyz Kitaphana erejesin bilesizder me?
Dastarhan basynda ózin qalaı ustaý kerek?
Teatrǵa keshikken jaǵdaıda ne isteý kerek?
2j: Ádil qazylar jeńimpaz atanǵan topty aıtyp, ashyq tárbıe saǵaty týraly óz oılaryńyzdy bildirip, qorytyndylasańyzdar.
1j: Ýaqyttaryńyzdy bólip kelgenderińizge kóp rahmet! Osymen ashyq tárbıe saǵatyn jabyq dep jarıalaımyz.