Áke, Ana úsh-aq árip tirshilik, úsh áripten úlbireıdi tirshilik
Taqyryby: Áke, Ana úsh-aq árip tirshilik,
Úsh áripten úlbireıdi gúl shyǵyp.
Maqsaty: Otbasy tárbıesinde ata-ananyń balaǵa tárbıelik yqpalyn arttyrý. Tárbıeniń eń tamasha jeri - otbasy ekenin, olardyń bala tárbıesindegi alatyn ornyn, jeke tulǵanyń oqý - tárbıege jaýapkershiligin arttyra otyryp, mekteppen Ata-ana arasyndaǵy baılanysty arttyrý.
Túri: dóńgelek ústel
Barysy: Mýzyka jaı oınalyp turady
1. Kirispe
Sálemetsizder me, qurmetti qonaqtar! Bala tárbıesi kúrdeli qubylys. Balany jan-jaqty jetilgen, oı - órisi bıik azamat etip tárbıeleý qoǵamymyzdyń eń ózekti máselesi. Otdasy balanyń besigin terbetken uıasy bolsa, bala «Uıada ne kórse, ushqanda sony iledi. Ata-anaǵa baladan jaqyn eshkim joq, sondyqtan Ata-ana balasynyń ádepti, bilimdi bolyp ósýin armandaıdy. Kúlli ǵajaıyptardyń ishindegi eń tamashasy adam. «Bala ár ata-ananyń bolashaǵy.. OL – onyń ómiriniń jalǵasy «degen elbasy N. Á. Nazarbaev. "Bala tárbıesi - memlekettiń mańyzdy mindeti"degen sózdi ejelgi grek fılosofy Platonnyń ózi de beker aıtpaǵan bolar.
"Japyraq tamyrdan nár alady" deıdi halqymyz endeshe qurmetti ata – analar búgingi dóńgelek ústelge hosh keldińizder!. Bizdiń maqsatymyz - balalaryńyzben qarym - qatynastaryńyzdy burynǵydan da jaqsartyp, bala tárbıesine kóp kóńil bólýdiń mańyzdylyǵyn dáleldeý.
«İske sát» dep
«Januıa» oıynymen bastaımyz. Oıynnyń maqsaty ata – ana balasyn qanshalyqty biletinin baıqaý. (dop berý arqyly Ata-ana jaýap beredi).
Qyzyqty suraqtar:
1. Balańyzdyń týǵan kúni?
2. Synyp jetekshisiniń tolyq aty - jóni?
3. Balańyz sporttyń qandaı túrin jaqsy kóredi?
4. Balańyz qandaı ólshemde aıaq kıim kıedi?
5. Balańyzdyń partalas kórshisi kim?
6. Búgin sabaqta qandaı baǵa aldy?
7. Balańyz qandaı tústi jaqsy kóredi?
8. Balańyz synypqa qaı jyly bardy?
9. Balańyzdyń súıikti asy qandaı?
10. Balańyz sizdi renjitkende, eń aldymen, qandaı sóz aýzyńyzǵa túsedi?
Balany jastan baqpasań,
Jamandyqtan qaqpasań,
Qadirden jurdaı qasqa bop,
Keshkeniń ómir bosqa tek
- degendeı, balanyń ystyq - sýyǵyna kúımeıtin jaqsylyǵyna súıinbeıtin Ata-ana joq shyǵar. Búgingi ul - erteńgi áke, ol ákege qarap ósedi. Búgingi qyz - erteńgi ana, ol sheshege qarap ósedi, boıyn túzeıdi. Balaǵa bilim, tárbıe berýde basty tulǵa ustaz bolsa, ony jalǵastyrýshy, demeýshi ata-ana. Ustaz - oqýshysyn jaqsy bilse, Ata-ana balasyn odan eki ese jaqsy bilýge mindetti.
Bala árdaıym ata-ananyń aıaly alaqanyn qajetsinip turady. Qıyndyqtar týǵan sátte ata-anasynyń tarapynan qoldaý taýyp, úlken senim artqysy keledi.
Árıne, ár Ata-ana balasyna degen sezimin túrlishe jetkizedi. Qandaı jaǵdaı bolmasyn, Balanyń ózine degen senim týdyryp, qoldap otyrý kerek. Bala bir isten qatelesken jaǵdaıda oǵan shydamdylyq kórsetý kerek. Mundaı sátte ózge otbasylarymen salystyrýǵa áýestenbeý kerek. Ras, keıde ózge bireýdiń balalary boıyndaǵy qabileti aıryqsha sıaqty kórinedi. Biraq, ol basqa bala. Sondyqtan ár balanyń óziniń jeke basynyń ereksheligin, eshkimge uqsamaıtyn keıbir qasıetterin seziný kerek. Keıde bala bir sátsizdikterge urynady. Ata-ana qatty ýaıymdap, balanyń esh nársege ıkemi joq, qabiletsiz degen asyǵys qorytyndyǵa keledi. Osydan balanyń ózine degen senimi kúrt joıylady, qolyn qýsyryp, kezdesken qıynshylyqtardy joıýǵa dármensiz bolady. Mundaı jaǵdaıda Ata-ana balasynyń jaı ǵana talpynysynyń ózin qoldap túsine bilýi kerek. Eń bastysy, bala bizdiń ony qalaı baǵalaıtynymyzdy jáne odan ne kútetinimizdi sezinýi jáne túsinýi tıis.
Endi ata-analar sizderge mynandaı jaǵdaıattar beremin
Jaǵdaıattar berý.
1 - topqa beriletin jaǵdaıat: Balanyń bastan keshken sezimi
Sizdiń is-áreketińiz?
Bir nársege ashýly 11 jasar ulyńyz mektepten kele sala: «Qurysyn mektep!» dep kúıip pisedi. Barmaımyn mektepke.
2 - topqa beriletin jaǵdaıat:
Jaǵdaıat Balanyń bastan keshken sezimi
Sizdiń is-áreketińiz?
5 - synypta oqıtyn qyzy: «Matematıkadan bolatyn baqylaý jumysynan qorqamyn» - deıdi.
Eki topqa berilgen jaǵdaıattar boıynsha ata-analar jumys jasaıdy.
1 - jaǵdaıda balanyń mektepke ókpesi zor. Ol sheshesi tarapynan qoldaý tapqysy keledi. Túsinip, jaǵdaıyn surar dep oılaıdy.
2 - jaǵdaıda bala ózine senimsiz, ata-anasynan qoldaý kútedi. Ata-analar tarapynan «Sen múlde daıyndalmaısyń, sondyqtan eńbegine qaraı alasyń!» nemese «Búgin sharshap turmyn» degen jaýaptar bolmaǵany jaqsy, bundaı jaýaptardan nemquraılyqty, salǵyrttyqty sezedi.
Kez kelgen sheshimdi qabyldaýǵa asyǵystyq jasaýǵa bolmaıdy. Balańyz sizdiń onyń isine nemquraıdy qaramaıtyńyzdy kóretindeı, ony tyńdaýǵa daıyn ekendigińizdi baıqaıtyndaı bolsyn.
Keıde bala bir sátsizdikterge urynady. Ata-ana qatty ýaıymdap, balanyń esh nársege ıkemi joq, qabiletsiz degen asyǵys qorytyndyǵa keledi. Sóıtedi de balanyń ózine degen senimi kúrt joıylady, qolyn qýsyryp, Ata-ana mekteppen baılanys jasamaıdy, qıynshylyqtardy joıýǵa dármensiz bolady. Sondyqtan da ata-analar mekteppen baılanysty bolý kerek.
Mektepke jany ashyp, balalarynyń jaǵdaıyn bilip, is-sharalarǵa belsendi qatysatyn ata-analar da barshylyq Sondaı ata-analardyń biri Haldarovtar otbasy. Bul otbasy qalalyq deńgeıde ótken otbasylar saıysynda İİİ oryn alǵan januıa. Endi osy januıanyń ónerlerin tamashalaıyq.
ÁN: «Ana»
Tapsyrma 2. Eki topqa ata-analardyń balamen qarym - qatynasynda balanyń úmitine balta shabatyn, kinálaıtyn sózder beriledi. Osy sózderdi olardyń óz kúshine senim týdyratyndaı, jaqsy qoldaý kórsete alatyndaı sózdermen almastyrý kerek.
1. Senen eshqandaı jaqsylyq shyqpaıdy, nólsiń.
2. Nege sen basqa balalardaı emessiń?
3. Nemenege usqynsyz bolyp ketkensiń, shashyń dýdyraǵan, ústiń kir - kir.
4. Taǵy osylaı isteseń, menen taıaq jeıtin bolasyń.
5. Seniń kesirińnen ómiri jolymyz bolmady.
6. Jumysyma bararda seniń mektebińniń jınalysy da jaǵalasyp qaldy ǵoı.
Ata-analar osy sózderdi bylaı almastyrýyna bolady:
1. «Seniń de qolyn ómirde bir nársege jetetinine sengim keledi. Oqý ozaty nemese oqý ekpindisi bolasyń» - dep, úmit artýy kerek.
2. «Seniń de basqalardan ózgeshe bolýyńa quqyń bar, seniń de qolyńnan keledi» - dep, senim artýy kerek.
3. «Ústińdi retke keltir, shashyńdy tara, kıimińdi aýystyr» - dep, balanyń ózin jaqsy sezinýine kómektesý kerek.
4. «Biz saǵan qıynshylyqty jeńýge kómektesemiz, ekinshileı jaman qylyq jasama».
5. «Úlkenderdiń ómir jolynda bolyp jatqan yńǵaısyz jaǵdaılarǵa sen kináli emessiń. Seniń bolashaǵyń alda, úlken ǵalym bolasyń, jaqsy dáriger, bilimdi ustaz bolýdy armanda» jáne ata-anasyn syılaý kerek ekenin aıtyp otyrý kerek.
6. Balam búgin jumystan surana almaımyn, bos ýaqytymda synyp jetekshińe baryp jolyǵamyn
Mine, osyndaı biz kóńil aýdara bermeıtin qarapaıym nárseniń ózi nemese oılanbaı aıtylǵan urys sózi de balanyń janyn aýyrtýy múmkin, ómir súrý aǵynyn ózgertýi de ǵajap emes. Bala jat qylyqtarǵa boı aldyrýy múmkin.
Shar (trenıń)
Ata-analar, januıa shaǵyn memleket. Osy memlekettiń tuǵyry myqty bolý úshin, jaqsylyqqa jaqyn, adamgershiligi mol, namysshyl urpaqty tárbıeleýmiz kerek.
Endi ata-analar ótinemin atty oıyn oınasaq.
Maqsaty: Ata-ana men balalar arasyndaǵy qarym - qatynasty jaqsartý, bir-birine kóńil bólý, bir - birin tyńdaı bilýge úıretý.
Qatysýshylar ortaǵa jartylaý sheńber jasap turady.
- Qurmetti ata-analar, balalar! Sizder qandaı «sıqyrly» kúshi bar sózderdi bilesizder?
- Rahmet, ótinemin, oqasy joq, minekeıińiz t, b
- Men ár túrli ótinishter jasaımyn, eger men «ótinemin» degen sózdi aıtsam sizder ony oryndaýlaryńyz qajet. «Ótinemin» degen sózdi aıtpasam, sizder ol ótinishti oryndamaısyzdar.
- sekirińder
- oń aıaqtaryn kóterińder
- ótinemin, alaqanmen qol shapalaqtańdar
- ótinemin, bir - birińdi qushaqtańdar.
Otyrńyzdar! Rahmet!
Sonymen ata-analar bala tárbıesi eń mańyzdy - másele. Eń basty – ata-ananyń bala tárbıesindegi mańyzy zor. Búgin mine bala tárbıesine baılanysty oılaryńyzdy ortaǵa saldyńyzdar. Osy is - sharamyzdyń sońynda sizderge mandarın usynǵym keledi. Barlyǵyńyzdyń mandarınderińiz dedi ashyńyzdar. Ashyp aýyz tıýlerińizge bolady. Mandarındi bergen maqsatym: Mandarın jemistiń bir túri. Ózi jumsaq, nárli shyrynynda dárýmeni kóp jemisterdiń ishindegi, tez kóp jemis beretin ósimdik. Mandarın qandaı qasıetterge ıe bolsa, bizde balalarymyzǵa jumsaq minez tanytyp, jan-jaqty tárbıe bereıik.
Áke, Ana úsh - aq árip tirshilik,
Úsh áripten úlbireıdi gúl shyǵyp.
Úsh - aq árip dúnıeni tanytqan,
Úsh - aq árip qoıǵan jyrshy ǵyp - deı kele dóńgelek ústeldi aıaqtaımyz.
Úsh áripten úlbireıdi gúl shyǵyp.
Maqsaty: Otbasy tárbıesinde ata-ananyń balaǵa tárbıelik yqpalyn arttyrý. Tárbıeniń eń tamasha jeri - otbasy ekenin, olardyń bala tárbıesindegi alatyn ornyn, jeke tulǵanyń oqý - tárbıege jaýapkershiligin arttyra otyryp, mekteppen Ata-ana arasyndaǵy baılanysty arttyrý.
Túri: dóńgelek ústel
Barysy: Mýzyka jaı oınalyp turady
1. Kirispe
Sálemetsizder me, qurmetti qonaqtar! Bala tárbıesi kúrdeli qubylys. Balany jan-jaqty jetilgen, oı - órisi bıik azamat etip tárbıeleý qoǵamymyzdyń eń ózekti máselesi. Otdasy balanyń besigin terbetken uıasy bolsa, bala «Uıada ne kórse, ushqanda sony iledi. Ata-anaǵa baladan jaqyn eshkim joq, sondyqtan Ata-ana balasynyń ádepti, bilimdi bolyp ósýin armandaıdy. Kúlli ǵajaıyptardyń ishindegi eń tamashasy adam. «Bala ár ata-ananyń bolashaǵy.. OL – onyń ómiriniń jalǵasy «degen elbasy N. Á. Nazarbaev. "Bala tárbıesi - memlekettiń mańyzdy mindeti"degen sózdi ejelgi grek fılosofy Platonnyń ózi de beker aıtpaǵan bolar.
"Japyraq tamyrdan nár alady" deıdi halqymyz endeshe qurmetti ata – analar búgingi dóńgelek ústelge hosh keldińizder!. Bizdiń maqsatymyz - balalaryńyzben qarym - qatynastaryńyzdy burynǵydan da jaqsartyp, bala tárbıesine kóp kóńil bólýdiń mańyzdylyǵyn dáleldeý.
«İske sát» dep
«Januıa» oıynymen bastaımyz. Oıynnyń maqsaty ata – ana balasyn qanshalyqty biletinin baıqaý. (dop berý arqyly Ata-ana jaýap beredi).
Qyzyqty suraqtar:
1. Balańyzdyń týǵan kúni?
2. Synyp jetekshisiniń tolyq aty - jóni?
3. Balańyz sporttyń qandaı túrin jaqsy kóredi?
4. Balańyz qandaı ólshemde aıaq kıim kıedi?
5. Balańyzdyń partalas kórshisi kim?
6. Búgin sabaqta qandaı baǵa aldy?
7. Balańyz qandaı tústi jaqsy kóredi?
8. Balańyz synypqa qaı jyly bardy?
9. Balańyzdyń súıikti asy qandaı?
10. Balańyz sizdi renjitkende, eń aldymen, qandaı sóz aýzyńyzǵa túsedi?
Balany jastan baqpasań,
Jamandyqtan qaqpasań,
Qadirden jurdaı qasqa bop,
Keshkeniń ómir bosqa tek
- degendeı, balanyń ystyq - sýyǵyna kúımeıtin jaqsylyǵyna súıinbeıtin Ata-ana joq shyǵar. Búgingi ul - erteńgi áke, ol ákege qarap ósedi. Búgingi qyz - erteńgi ana, ol sheshege qarap ósedi, boıyn túzeıdi. Balaǵa bilim, tárbıe berýde basty tulǵa ustaz bolsa, ony jalǵastyrýshy, demeýshi ata-ana. Ustaz - oqýshysyn jaqsy bilse, Ata-ana balasyn odan eki ese jaqsy bilýge mindetti.
Bala árdaıym ata-ananyń aıaly alaqanyn qajetsinip turady. Qıyndyqtar týǵan sátte ata-anasynyń tarapynan qoldaý taýyp, úlken senim artqysy keledi.
Árıne, ár Ata-ana balasyna degen sezimin túrlishe jetkizedi. Qandaı jaǵdaı bolmasyn, Balanyń ózine degen senim týdyryp, qoldap otyrý kerek. Bala bir isten qatelesken jaǵdaıda oǵan shydamdylyq kórsetý kerek. Mundaı sátte ózge otbasylarymen salystyrýǵa áýestenbeý kerek. Ras, keıde ózge bireýdiń balalary boıyndaǵy qabileti aıryqsha sıaqty kórinedi. Biraq, ol basqa bala. Sondyqtan ár balanyń óziniń jeke basynyń ereksheligin, eshkimge uqsamaıtyn keıbir qasıetterin seziný kerek. Keıde bala bir sátsizdikterge urynady. Ata-ana qatty ýaıymdap, balanyń esh nársege ıkemi joq, qabiletsiz degen asyǵys qorytyndyǵa keledi. Osydan balanyń ózine degen senimi kúrt joıylady, qolyn qýsyryp, kezdesken qıynshylyqtardy joıýǵa dármensiz bolady. Mundaı jaǵdaıda Ata-ana balasynyń jaı ǵana talpynysynyń ózin qoldap túsine bilýi kerek. Eń bastysy, bala bizdiń ony qalaı baǵalaıtynymyzdy jáne odan ne kútetinimizdi sezinýi jáne túsinýi tıis.
Endi ata-analar sizderge mynandaı jaǵdaıattar beremin
Jaǵdaıattar berý.
1 - topqa beriletin jaǵdaıat: Balanyń bastan keshken sezimi
Sizdiń is-áreketińiz?
Bir nársege ashýly 11 jasar ulyńyz mektepten kele sala: «Qurysyn mektep!» dep kúıip pisedi. Barmaımyn mektepke.
2 - topqa beriletin jaǵdaıat:
Jaǵdaıat Balanyń bastan keshken sezimi
Sizdiń is-áreketińiz?
5 - synypta oqıtyn qyzy: «Matematıkadan bolatyn baqylaý jumysynan qorqamyn» - deıdi.
Eki topqa berilgen jaǵdaıattar boıynsha ata-analar jumys jasaıdy.
1 - jaǵdaıda balanyń mektepke ókpesi zor. Ol sheshesi tarapynan qoldaý tapqysy keledi. Túsinip, jaǵdaıyn surar dep oılaıdy.
2 - jaǵdaıda bala ózine senimsiz, ata-anasynan qoldaý kútedi. Ata-analar tarapynan «Sen múlde daıyndalmaısyń, sondyqtan eńbegine qaraı alasyń!» nemese «Búgin sharshap turmyn» degen jaýaptar bolmaǵany jaqsy, bundaı jaýaptardan nemquraılyqty, salǵyrttyqty sezedi.
Kez kelgen sheshimdi qabyldaýǵa asyǵystyq jasaýǵa bolmaıdy. Balańyz sizdiń onyń isine nemquraıdy qaramaıtyńyzdy kóretindeı, ony tyńdaýǵa daıyn ekendigińizdi baıqaıtyndaı bolsyn.
Keıde bala bir sátsizdikterge urynady. Ata-ana qatty ýaıymdap, balanyń esh nársege ıkemi joq, qabiletsiz degen asyǵys qorytyndyǵa keledi. Sóıtedi de balanyń ózine degen senimi kúrt joıylady, qolyn qýsyryp, Ata-ana mekteppen baılanys jasamaıdy, qıynshylyqtardy joıýǵa dármensiz bolady. Sondyqtan da ata-analar mekteppen baılanysty bolý kerek.
Mektepke jany ashyp, balalarynyń jaǵdaıyn bilip, is-sharalarǵa belsendi qatysatyn ata-analar da barshylyq Sondaı ata-analardyń biri Haldarovtar otbasy. Bul otbasy qalalyq deńgeıde ótken otbasylar saıysynda İİİ oryn alǵan januıa. Endi osy januıanyń ónerlerin tamashalaıyq.
ÁN: «Ana»
Tapsyrma 2. Eki topqa ata-analardyń balamen qarym - qatynasynda balanyń úmitine balta shabatyn, kinálaıtyn sózder beriledi. Osy sózderdi olardyń óz kúshine senim týdyratyndaı, jaqsy qoldaý kórsete alatyndaı sózdermen almastyrý kerek.
1. Senen eshqandaı jaqsylyq shyqpaıdy, nólsiń.
2. Nege sen basqa balalardaı emessiń?
3. Nemenege usqynsyz bolyp ketkensiń, shashyń dýdyraǵan, ústiń kir - kir.
4. Taǵy osylaı isteseń, menen taıaq jeıtin bolasyń.
5. Seniń kesirińnen ómiri jolymyz bolmady.
6. Jumysyma bararda seniń mektebińniń jınalysy da jaǵalasyp qaldy ǵoı.
Ata-analar osy sózderdi bylaı almastyrýyna bolady:
1. «Seniń de qolyn ómirde bir nársege jetetinine sengim keledi. Oqý ozaty nemese oqý ekpindisi bolasyń» - dep, úmit artýy kerek.
2. «Seniń de basqalardan ózgeshe bolýyńa quqyń bar, seniń de qolyńnan keledi» - dep, senim artýy kerek.
3. «Ústińdi retke keltir, shashyńdy tara, kıimińdi aýystyr» - dep, balanyń ózin jaqsy sezinýine kómektesý kerek.
4. «Biz saǵan qıynshylyqty jeńýge kómektesemiz, ekinshileı jaman qylyq jasama».
5. «Úlkenderdiń ómir jolynda bolyp jatqan yńǵaısyz jaǵdaılarǵa sen kináli emessiń. Seniń bolashaǵyń alda, úlken ǵalym bolasyń, jaqsy dáriger, bilimdi ustaz bolýdy armanda» jáne ata-anasyn syılaý kerek ekenin aıtyp otyrý kerek.
6. Balam búgin jumystan surana almaımyn, bos ýaqytymda synyp jetekshińe baryp jolyǵamyn
Mine, osyndaı biz kóńil aýdara bermeıtin qarapaıym nárseniń ózi nemese oılanbaı aıtylǵan urys sózi de balanyń janyn aýyrtýy múmkin, ómir súrý aǵynyn ózgertýi de ǵajap emes. Bala jat qylyqtarǵa boı aldyrýy múmkin.
Shar (trenıń)
Ata-analar, januıa shaǵyn memleket. Osy memlekettiń tuǵyry myqty bolý úshin, jaqsylyqqa jaqyn, adamgershiligi mol, namysshyl urpaqty tárbıeleýmiz kerek.
Endi ata-analar ótinemin atty oıyn oınasaq.
Maqsaty: Ata-ana men balalar arasyndaǵy qarym - qatynasty jaqsartý, bir-birine kóńil bólý, bir - birin tyńdaı bilýge úıretý.
Qatysýshylar ortaǵa jartylaý sheńber jasap turady.
- Qurmetti ata-analar, balalar! Sizder qandaı «sıqyrly» kúshi bar sózderdi bilesizder?
- Rahmet, ótinemin, oqasy joq, minekeıińiz t, b
- Men ár túrli ótinishter jasaımyn, eger men «ótinemin» degen sózdi aıtsam sizder ony oryndaýlaryńyz qajet. «Ótinemin» degen sózdi aıtpasam, sizder ol ótinishti oryndamaısyzdar.
- sekirińder
- oń aıaqtaryn kóterińder
- ótinemin, alaqanmen qol shapalaqtańdar
- ótinemin, bir - birińdi qushaqtańdar.
Otyrńyzdar! Rahmet!
Sonymen ata-analar bala tárbıesi eń mańyzdy - másele. Eń basty – ata-ananyń bala tárbıesindegi mańyzy zor. Búgin mine bala tárbıesine baılanysty oılaryńyzdy ortaǵa saldyńyzdar. Osy is - sharamyzdyń sońynda sizderge mandarın usynǵym keledi. Barlyǵyńyzdyń mandarınderińiz dedi ashyńyzdar. Ashyp aýyz tıýlerińizge bolady. Mandarındi bergen maqsatym: Mandarın jemistiń bir túri. Ózi jumsaq, nárli shyrynynda dárýmeni kóp jemisterdiń ishindegi, tez kóp jemis beretin ósimdik. Mandarın qandaı qasıetterge ıe bolsa, bizde balalarymyzǵa jumsaq minez tanytyp, jan-jaqty tárbıe bereıik.
Áke, Ana úsh - aq árip tirshilik,
Úsh áripten úlbireıdi gúl shyǵyp.
Úsh - aq árip dúnıeni tanytqan,
Úsh - aq árip qoıǵan jyrshy ǵyp - deı kele dóńgelek ústeldi aıaqtaımyz.
You Might Also Like
-
Maqsaty: Bilimdilik. Rýhanı adamgershilik qaǵıdalarymen tanystyrý, qoǵamdyq ortada ózin-ózi ustaı bilýge, izgilikke, mádenıettilikke, úlkendi syılaýǵa, kishige úlgi bola bilýge úıretý.
