InfoHub Logo

Ádeptilik – ádemilik
Maqsattary: 1) Oqýshylarǵa úlkendi syılaýǵa, kishige qamqor bolýǵa úıretý, sálemdesý týraly málimet berý onyń ınabattylyq, ádeptilik, adamdyq qasıettiń negizgi arqaýy ekenin uǵyndyrý;
2) Jaman ádepten aýlaq bolýǵa, ata - anaǵa meıirimdi, aınaladaǵy zattarǵa uqypty qaraýǵa baýlý;
3) Adamgershilikke, joldastyq syılasymdy qarym - qatynas jasaýǵa tárbıeleý.
Kórnekilikteri: Ónegeli sózder, maqal - mátelder, sýretter.
Ádisi: Aýyzsha baıandaý, taldaý, suraq - jaýap, toptyq jumys.

Sabaq barysy
Uıymdastyrý kezeńi.
- Shattyq sheńber Tańerteń aınadan óz kelbetińizdi kórip, jaı ǵana jymıýdyń sol kúngi kóńil - kúıińizge tıgizer yqpaly mol. Mysaly ezýdegi jymıýdyń ózi adamnyń ózine senimdiligi, erkindigi, dostyǵy, meırimdiligi, lázzaty, qýanyshy, kelisimi, tipti baqytyn bildiredi. Al kúlki ıesiniń janyna - tynyshtyq, jylý, denine - saýlyq syılaıdy, endeshe ár túrli tásil arqyly bir - birimizge kúlip qaraıyq.
Búgingi kúnderiń sátti bolsyn!
Seniń jaqsy azamat bolyp ósýiń – ata - anańnyń, ustazyńnyń tilegi. Qoǵam aldynda adal, dostaryńa janashyr, ata - anańa qamqorshy, kishilerge úlgili bolyp, ózińnen úlkenniń aqyl - keńesin tyńdaýyń kerek.
1) Top múshelerin saılap alý - Men............... sabaqqa keshikpeı kelgim keledi - Men................ taza bolǵym keledi
- Men......... qarap uqypty bolǵym keledi
- Men......... ádepti bolǵym keledi

«Kishipeıildiler» toby: «Tazalyq» toby «Uqyptylyq» toby « Ádeptilik» toby
Endeshe qánekeı ornymyzǵa jaıǵasaıyq
İ bólim: «Oı ashar» (suraq – jaýap)
1. Ádeptilik degenimiz ne? 2. Ádeptilik degendi qalaı túsinesiń? (ár top jaýabyn vatman qaǵazǵa túsiredi) bolǵan birinshi top posterin qorǵaıdy
3 shapalaq - unasa 2 shapalaq – túsindirýi az bolsa 1 shapalaq – túsindirilýi tolyq emes bolsa

VI. Sıtýasıalyq jaǵdaıattar.
1. Avtor. siz otyrsyz. Úlken qart adam kirdi. Bos oryn joq.
Ne ister edińiz?
2. Kóshede bir qart adam qulap qaldy. Ne ister edińiz?
3. Siz mektepte bireýdiń sómkesin taýyp aldyńyz. Ne ister edińiz?
4 Siz dúkende kezekte tursyz. Sizdiń artyńyzda ájeı tur.
5 Kóshede, mektepte, úıde tanys kisiler, muǵalimder kezdesse ne deý kerek?
6 Úlken kisi qolyndaǵy zatyn kótere almaı kele jatyr oǵan ne deý kerek? Qandaı maqal mátelder aıtýǵa bolady
«Jalǵastyr» oıyny:
«Ne isteýge bolmaıdy? Ne isteýge bolady?» degen sózdi muǵalim aıtady, oqýshylar ári qaraı ózderi jalǵastyrady.
1. Úlkenderdiń aldyn - kesip ótýge bolmaıdy.
2. Kishkene balany - jylatýǵa bolmaıdy.
3. Qustardy - atýǵa bolmaıdy
4. Qyz balany - renjitýge bolmaıdy.
5. Sabaqtan - keshigýge bolmaıdy.
6. Úıge júgirip - aıǵaılap kirýge bolmaıdy.
7. Úlken kisini - renjitýge bolmaıdy.
8. Oqý – quraldaryn - kútip ustaý kerek.
9. Synypta aıǵaılaýǵa - bolmaıdy.
10. Ysqyrýǵa - bolmaıdy.
11. Qustyń uıasyn - buzýǵa bolmaıdy.
Ne isteý kerek?
- Úlkenderdi ( syılaý kerek)
- Ata - analardyń (tilin alý kerek)
- Tártipti ( bolý kerek)
- Oqý quraldaryn (kútip, taza ustaý kerek)
- Sabaqty (jaqsy oqý kerek)- Mine, oqýshylar bizde jaqsy isterdi úırenip, jaman ádetten, qylyqtan boıymyzdy aýlaq ustaýǵa ádettenýimiz kerek. Oqý quraldarymyzǵa, kıgen kıimderimizge, as atasy – nanǵa uqyptylyqpen qaraý kerek. Ózderiń biletin izgilik, adamgershilik, ádeptilik týraly maqal - mátelder aıtaıyq.
1. Ádepti bala ata - anasyn maqtatar,
Ádepsiz bala ata - anasyn qaqsatar.
2. Meıirimdilikti anadan úıren,
Ádeptilikti danadan úıren.
3. Syılamaǵan joldasyn, syılaı da almas óz basyn.

(Toptaǵy oqýshylardyń pikirlerin tyńdap bolǵan soń, qorytyndy oıdy muǵalim aıtady).
Talqylaý: Muǵalim topta qajetti sezimdi týdyrý úshin soǵan sáıkes oqýshynyń sezim dúnıesine áser etetindeı jaǵdaılar týǵyzýy tıis. Sol sebepti bul jaǵdaıatty oqýshylardyń ózderine talqylatý, janashyrlyq sezimderdi týǵyzyp qana qoımaı, onyń bekýine jaǵdaı jasalý kerek.

«Jaqsydan úıren – jamannan jıren»
(ár topqa óleń oqylady, uıqas jaýap aıtý)
1. Burylatyn qyzǵa da,
Urynatyn ulǵa da.
Tóbelespeı júrmeıtin,
Qandaı bala bul turǵan? (tentek, sotqar)
2. Kitap túbi qyrqylǵan,
Kúndeligi jyrtylǵan.
Sabaqqa da samarqaý,
Qandaı bala bul turǵan? (buzyq)
3. Sabaq aıta bilmegen,
Shaqyrmasań júrmegen.
Sabaq betin ashpaıtyn,
Balany sen kim der eń? (jalqaý)
4. Syılap úlken aǵany,
Sálem bergen balany
Kim deımiz? - Ádepti eken bul deımiz.
5. Taýdaı bıik talaby,
Jaqsy oqıtyn balany
Kim deımiz? - Úlgili eken bul deımiz.
6. Kitap, dápter, qalamy
Kir shalmaǵan balany
Kim deımiz? - Uqypty eken bul deımiz
Shyǵarmashylyq jumys Partalaryńyzdyń ústine paraq qoıyp qoıdym, sol paraqqa boıymyzdaǵy jaman bir qasıetti jazyp shyǵaıyq. V bólim: «Jyly lebiz»
(ár top ornynan turyp sheńber quryp, birge aıtady)
1 - top: Basymyz aman bolsyn!
2 - top: Aspanymyz ashyq bolsyn!
3 - top: Kúnimiz jaryq bolsyn!

Qyzylorda oblysy, Aral aýdany,
№62 mektep - lıseıdiń bastaýysh synyp muǵalimi:
Erǵazıeva Ásıa Amangeldiqyzy