Qosh bol, súıikti Álippem
Qosh bol, súıikti Álippem (1 synyp)
Maqsaty:
1. Oqýshylardyń saýat ashý barysynda alǵan bilimderin tıanaqtaý ár oqýshynyń is - áreketteri arqyly ıkemdiligin, shyǵarmashylyq múmkindigin ashý.
2. Ata - analarǵa balanyń 4 aıda qandaı bilim ıgergenin is - júzinde kórsetý.
3. Adamgershilikke, uqyptylyqqa, kesh barysynda ózin - ózi durys ustaýǵa ana - tilin súıip qasterleýge tábıeleý.
Kórnekiligi:
«Álippe, saǵan myń alǵys!» sózi jazylǵan plakat, sharlar, naqyl sózder.
Barysy:
Muǵalim: Qurmetti ustazdar, ata - analar, oqýshylar! Búgingi qýanyshty kún – «Álippemen qoshtasý» merekesi qutty bolsyn. Balalardyń aldaǵy shyǵatyn bıik belesteriniń eń alǵashqysy - «Álippemen qoshtasý». Bilim joldaǵy belesterge qanattary talmaı kóterile bersin dep tilek bildirgim keledi. Endi qazir osy jarty jyl ishinde oqyp úırengen bilimderin tamashalańyzdar. Sonymen «Qosh bol, súıikti Álippem!» erteńgiligin bastaýǵa ruhsat etińizder!
Suraq jaýap
Balalar, biz osy ýaqyt aralyǵynda ne úırendik?
Oqýdy, jazýdy, án aıtýdy, ertegi aıtý.
Qandaı ertegi bilemiz?
«Maqta qyz ben mysyq» ertegisi
Erte - erte – ertede Maqta qyz ben mysyq ómir súripi. Bir kúni Maqta qyz úıin jınap júrip, bir meıiz taýyp alady da, mysyqty shaqyrady. Mysyq kelmeıdi.
Maqta qyz:
«Kelmeseń kelme!» dep meıizdi ózi jep qoıady. Jep bolǵan soń.
Mysyq kelip:
- Nege shaqyrdyń? - dep suraıdy.
Maqta qyz aıtpaıdy:
Sonań soń Mysyq:
- Endeshe qatyǵyńdy tógemin! - deıdi.
Maqta qyz:
- Men quıryǵyńdy kesip alamyn! - deıdi.
Mysyq qatyqty tógedi. Maqta qyz mysyqtyń quıryǵyn kesip alady.
Mysyq:
- Apa, apa quıryǵymdy bershi - deıdi
Maqta qyz:
- Meniń qatyǵymdy tóle! – deıdi.
Balalar biz mysyqtyń qatyq tabýyna kómektesip jibereıik. Mysyqpen birge tapsyrmalar oryndaıyq.
1. Sıyrdyń tapsyrmasyn oryndaımyz.
«Sıyr - sıyr, maǵan qatyq bershi», – deıdi, sıyr aıtady: «Meniń qarnym ashyp tur, maǵan japyraq ákelip ber», – deıdi. - Japyraqty qaıdan tabam? - Maǵan taqpaqtar aıtyp berseń, jaýabyn óziń aq bilesiń..... 1 - oqýshy: Eldos
Kóz salyp qarańyzshy boıymyzǵa
Ortaq bop búgingi ósken oıymyzǵa.
2 - oqýshy: Oljas
Hosh kelipsiz ustazdar, ata - analar!
Álippemen qoshtasý toıymyzǵa.
3 - oqýshy: Nurym
Armysyzdar, analar!
Barmysyzdar, balalar!
Sózime qulaq salyńdar,
Bir serpilip qalyńyz.
Álippege arnalmaq,
Búgingi jyr ánimiz!
4 – oqýshy. Ibrahımjan: Tanystyrar árippen
Mynaý kitap - álippeń
«Álippe» degen aty onyń
Bastalǵan qaı áripten.
5 – oqýshy. Gúlvıra:
Tanystyrǵan 42 árippen
Qosh bol, meniń súıikti álippem
6 - oqýshy Shahar Seniń arqań oqı jaza bilgenim
Saýatty adam qataryna kirgenim «Álippe»áni hor
Muǵalim: Ósti mine boılaryń
Ósti aqyl – oılaryń
Qýanyshqa ortaqpyn
Qutty bolsyn toılaryń.
Suraq:
Biz kitap pen jýrnaldardy oqı alatyn boldyq. Bul bilimdi bizge ne úıretti?
Hormen: Álippe dosymyz!
Muǵalim: Iá endeshe súıikti álippemizdi ortaǵa shaqyraıyq.
Hormen: Álippe, Álippe, Álippe.
Álippe: Armysyzdar jas dostar!
Armysyzdar, ata - ana!
Bolashaqqa jol ashar,
Álippe keldi ortaǵa.
Bilim degen ǵalymnyń,
Álippesin meńgergen.
Keleshegi qazaqtyń,
Bastalady senderden.
Jaqsy bilim kórimdik,
Bolsyn sizge halaıyq.
Ne úırendik ne bildik,
Qane, ortaǵa salaıyq!
Qyzylorda oblysy, Aral aýdany
№62 mektep - lıseıdiń bastaýysh synyp muǵalimi:
Erǵazıeva Ásıa Amangeldiqyzy
Maqsaty:
1. Oqýshylardyń saýat ashý barysynda alǵan bilimderin tıanaqtaý ár oqýshynyń is - áreketteri arqyly ıkemdiligin, shyǵarmashylyq múmkindigin ashý.
2. Ata - analarǵa balanyń 4 aıda qandaı bilim ıgergenin is - júzinde kórsetý.
3. Adamgershilikke, uqyptylyqqa, kesh barysynda ózin - ózi durys ustaýǵa ana - tilin súıip qasterleýge tábıeleý.
Kórnekiligi:
«Álippe, saǵan myń alǵys!» sózi jazylǵan plakat, sharlar, naqyl sózder.
Barysy:
Muǵalim: Qurmetti ustazdar, ata - analar, oqýshylar! Búgingi qýanyshty kún – «Álippemen qoshtasý» merekesi qutty bolsyn. Balalardyń aldaǵy shyǵatyn bıik belesteriniń eń alǵashqysy - «Álippemen qoshtasý». Bilim joldaǵy belesterge qanattary talmaı kóterile bersin dep tilek bildirgim keledi. Endi qazir osy jarty jyl ishinde oqyp úırengen bilimderin tamashalańyzdar. Sonymen «Qosh bol, súıikti Álippem!» erteńgiligin bastaýǵa ruhsat etińizder!
Suraq jaýap
Balalar, biz osy ýaqyt aralyǵynda ne úırendik?
Oqýdy, jazýdy, án aıtýdy, ertegi aıtý.
Qandaı ertegi bilemiz?
«Maqta qyz ben mysyq» ertegisi
Erte - erte – ertede Maqta qyz ben mysyq ómir súripi. Bir kúni Maqta qyz úıin jınap júrip, bir meıiz taýyp alady da, mysyqty shaqyrady. Mysyq kelmeıdi.
Maqta qyz:
«Kelmeseń kelme!» dep meıizdi ózi jep qoıady. Jep bolǵan soń.
Mysyq kelip:
- Nege shaqyrdyń? - dep suraıdy.
Maqta qyz aıtpaıdy:
Sonań soń Mysyq:
- Endeshe qatyǵyńdy tógemin! - deıdi.
Maqta qyz:
- Men quıryǵyńdy kesip alamyn! - deıdi.
Mysyq qatyqty tógedi. Maqta qyz mysyqtyń quıryǵyn kesip alady.
Mysyq:
- Apa, apa quıryǵymdy bershi - deıdi
Maqta qyz:
- Meniń qatyǵymdy tóle! – deıdi.
Balalar biz mysyqtyń qatyq tabýyna kómektesip jibereıik. Mysyqpen birge tapsyrmalar oryndaıyq.
1. Sıyrdyń tapsyrmasyn oryndaımyz.
«Sıyr - sıyr, maǵan qatyq bershi», – deıdi, sıyr aıtady: «Meniń qarnym ashyp tur, maǵan japyraq ákelip ber», – deıdi. - Japyraqty qaıdan tabam? - Maǵan taqpaqtar aıtyp berseń, jaýabyn óziń aq bilesiń..... 1 - oqýshy: Eldos
Kóz salyp qarańyzshy boıymyzǵa
Ortaq bop búgingi ósken oıymyzǵa.
2 - oqýshy: Oljas
Hosh kelipsiz ustazdar, ata - analar!
Álippemen qoshtasý toıymyzǵa.
3 - oqýshy: Nurym
Armysyzdar, analar!
Barmysyzdar, balalar!
Sózime qulaq salyńdar,
Bir serpilip qalyńyz.
Álippege arnalmaq,
Búgingi jyr ánimiz!
4 – oqýshy. Ibrahımjan: Tanystyrar árippen
Mynaý kitap - álippeń
«Álippe» degen aty onyń
Bastalǵan qaı áripten.
5 – oqýshy. Gúlvıra:
Tanystyrǵan 42 árippen
Qosh bol, meniń súıikti álippem
6 - oqýshy Shahar Seniń arqań oqı jaza bilgenim
Saýatty adam qataryna kirgenim «Álippe»áni hor
Muǵalim: Ósti mine boılaryń
Ósti aqyl – oılaryń
Qýanyshqa ortaqpyn
Qutty bolsyn toılaryń.
Suraq:
Biz kitap pen jýrnaldardy oqı alatyn boldyq. Bul bilimdi bizge ne úıretti?
Hormen: Álippe dosymyz!
Muǵalim: Iá endeshe súıikti álippemizdi ortaǵa shaqyraıyq.
Hormen: Álippe, Álippe, Álippe.
Álippe: Armysyzdar jas dostar!
Armysyzdar, ata - ana!
Bolashaqqa jol ashar,
Álippe keldi ortaǵa.
Bilim degen ǵalymnyń,
Álippesin meńgergen.
Keleshegi qazaqtyń,
Bastalady senderden.
Jaqsy bilim kórimdik,
Bolsyn sizge halaıyq.
Ne úırendik ne bildik,
Qane, ortaǵa salaıyq!
Qyzylorda oblysy, Aral aýdany
№62 mektep - lıseıdiń bastaýysh synyp muǵalimi:
Erǵazıeva Ásıa Amangeldiqyzy
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
