Aǵylshyn tilinen 5 synypqa arnalǵan «ENGLISH BY HEART» tańdaý kýrsy
Aǵylshyn tilinen 5 synypqa arnalǵan «ENGLISH BY HEART» tańdaý kýrsy
Kirispe sóz
«Qazaqstan búkil álemdegi halqy úsh tildi paıdalanatyn, mádenıetti eli retinde tanylýǵa tıis.
Bular: qazaq tili - memlekettik til, orys tili - ultaralyq qatynas tili, aǵylshyn tili - jahandyq ekonomıkaǵa oıdaǵydaı kirý tili».
N. Á. Nazarbaev
Aǵylshyn tili – XXI ǵasyrdyń tili. Bul til qazaqty dúnıege tanytatyn, álemdik deńgeıge shyǵaratyn til. Elimizdiń shet eldermen qarym - qatynasymyz kúsheıip otyrǵan qazirgi zamanda oqýshylardyń shet tiline qyzyǵýyn, bilimge qushtarlyǵyn oıatý, tanymdyq belsendiligin arttyrý basty mindet. Demek, oqýshylarymyzdyń aǵylshyn tilin bilýi – ýaqyt talaby. Shetel tili qazirgi kezde zaman talabyna saı kóptegen mektepterde 1 synyptan bastap júrgizilýde. Bul oqýshy boıynda erte kezeńnen bastap ultaralyq, mádenıet aralyq birlestikke daıyndyqtyń qalyptasýyna tikeleı yqpal etedi. Shetel tilin bastaýysh mektepten bastap oqytýdyń artyqshylyǵy árbir balaǵa psıhologıalyq oılaýyna, shet tili sózine kóńil aýdarýyna, túsinýine oń áser etetindigi, sodan soń negizgi mektepte bilimin berik nyǵaıtýyn, bilim sapasyn arttyrýǵa múmkindik beretindiginde.
Aǵylshyn tilinen
«English by heart» tańdaý kýrsynyń baǵdarlamasy
5 synyp
Túsinik hat
Urpaǵy bilimdi halyqtyń bolashaǵy bulyńǵyr bolmaıdy degendeı, jas urpaqqa sanaly, mán maǵynaly, ónegeli tárbıe men bilim berý búgingi kúnniń talaby. Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsiz elge aınalyp, álemdik órkenıettiń damý jolyna túsý jolynda, mektepterde aǵylshyn tilin oqytý jolǵa qoıyldy. Osyǵan baılanysty ulttyq bilim júıesindegi ózgerister men talaptarǵa arnalǵan “Aǵylshyn tilin oqytý ” tańdaý kýrsy 5 synypta sabaqtan tys, aptasyna 1 saǵat, barlyǵy 34 saǵat júrgiziledi. 5 synypta aǵylshyn tilin oqytýdyń mańyzy men ereksheligi – oqýshyda oqý men jazý daǵdysynyń negizin qalaý, oqýshylardy sóılemdi túsinikti, mátindi mánerli oqýǵa úıretý, sóıleý tilin damytý. Aǵylshyn tilin oqytý oqýshylardyń kommýnıkatıvtik damý biliktiligin, oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn uıymdastyrýǵa múmkindik beredi. «Shetel tili» pániniń mekteptegi basqa pánderge ereksheligi sol, ol tek tildik bilim júıesin (fonetıkalyq, leksıkalyq, gramatıkalyq) oqytýmen shektelmeıdi, eń bastysy shetel tilindegi sóz áreketin mádınıetaralyq qarym - qatynas quraly retinde meńgertip, nátıjesinde kóptildik jáne kóp túrli mádenıetti túsinetin tulǵany qalyptastyrýdaǵy rólimen erekshelenedi.
Bul baǵdarmala boıynsha baǵasyz oqý tásili qoldanylady da, jarty jyldyq saıyn synaq alynady. Aǵylshyn tilin oqytý oqýshylardyń kommýnıkatıvtik damý biliktiligin, oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn uıymdastyrýǵa múmkindik beredi.
Maqsaty: Oqýshylarǵa aǵylshyn tilin úıretý arqyly, oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Mindeti:
• Búgingi zaman talabyna saı oqýshylardy óz tilimen qatar, ózge tildi meńgerip, ıgerýge baýlý;
• Oqýshylarǵa aǵylshyn tili men tolyq málimet bere otyryp, sóıleý, oılaý qabiletterin arttyrý;
• Tildi úıretý arqyly sol tilde óz oıyn ashyq jetkize bilýge mashyqtandyrý;
Kútiletin nátıje:
• Oqýshylar óz tilin qurmetteýge úırenedi;
• Shetel tilinde sóıleý qabiletteri qalyptasady;
• Óz bilimin jetildiredi;
Oqý pániniń jalpy maqsattary.
Oqýshynyń jeke tulǵa bolyp qalyptasýyna jáne onyń tutastaı damýyna yqpal etý, sóıleý qyzmetiniń negizgi túrlerindegi qarapaıym shettildik kommýnıkatıvtik quzyrettiń qalyptasýy, oqýshylardyń emosıonaldyq, shyǵarmashylyq, áleýmettik, kognıtıvtik jáne tildik qabiletterin damýy, aǵylshyn tilinde qarym - qatynas jasaı alý negizderin meńgerýi.
Sóıleý
Monolog Oqýshylar kórgen - bilgeni jaıynda, belgili bir taqyryp, sýretter boıynsha pikirin habarlaı, sýretteı bilýi kerek. Oqýshy monolog túrinde sóıleý kezinde ár túrli sóz úlgilerin qoldanyp, 10 – 15 sóılem qurap aıtýy tıis.
Dıalog Oqýshylar mynadaı jumystardy oryndaı bilýi kerek: dıalogty bastaı alýy jáne ony aıaqtaı bilýi, belgili bir jaǵdaıǵa baılanysty aqyl - keńes berýi, usynysyn aıtýy, ózine aıtylǵan usynysqa qalaı qaraıtynyn (kelisetinin, kelispeıtinin) bildirýi, málimet suraı alýy, málimet bere alýy, ol jaıynda pikir alysýy.
Jazý Oqýshylar sýretterdiń astyna jeke sózder men qysqa sóılemderdi jaza alýy, ashyq hattarǵa berilgen úlgige qarap ózderine tanys tildik materıaldar negizinde qysqasha quttyqtaý jaza alýy tıis (merekemen, týǵan kúnimen, t. b. quttyqtaý). Berilgen úlgige uqsatyp kishigirim hat jazady, ózderi durys jazýǵa daǵdylanady.
Oqý
5 synypty bitirgen oqýshylar bilýi tıis
- zatty sıpattap ( onyń ornyn, anyqtama jaza alý, mysaly
sýretke qarap, synyp bólmesin t. b) jazý;
- mátinge nemese sýretke arqyly qysqa áńgime jazý;
- taqyryptyq mátinderdi tyńdap - túsiný jáne suraqtarǵa
jaýap jazý;
Tyńdap túsiný
Oqýshylar óz muǵalimderiniń sóılegen sózin jáne synyptastarynyń, áriptesteriniń buryn úırengen, ózderine tanys materıaldarǵa qurylǵan, ár sóılemshede 15 sózge deıin bolatyn, aıtylý ýaqyty 3 mınýtqa sozylatyn jáne jaı qarqynda aıtylatyn sóz, sóılemshe, mátinderdi túsinýge daǵdylanýy tıis.
Tildik taqyryptar:
• ózim týraly
• mektep. úı. oıyn
• januıa músheleri
• aı attary
• dúken
• ózim týraly
• mektep. úı. oıyn
• januıa músheleri
Potanın jalpy orta jalpy bilim beretin mektebiniń
aǵylshyn tili páni muǵalimi Talǵat Gúlnaz Talǵatqyzy
Aǵylshyn tilinen 5 synypqa arnalǵan «ENGLISH BY HEART» tańdaý kýrsy. júkteý
Kirispe sóz
«Qazaqstan búkil álemdegi halqy úsh tildi paıdalanatyn, mádenıetti eli retinde tanylýǵa tıis.
Bular: qazaq tili - memlekettik til, orys tili - ultaralyq qatynas tili, aǵylshyn tili - jahandyq ekonomıkaǵa oıdaǵydaı kirý tili».
N. Á. Nazarbaev
Aǵylshyn tili – XXI ǵasyrdyń tili. Bul til qazaqty dúnıege tanytatyn, álemdik deńgeıge shyǵaratyn til. Elimizdiń shet eldermen qarym - qatynasymyz kúsheıip otyrǵan qazirgi zamanda oqýshylardyń shet tiline qyzyǵýyn, bilimge qushtarlyǵyn oıatý, tanymdyq belsendiligin arttyrý basty mindet. Demek, oqýshylarymyzdyń aǵylshyn tilin bilýi – ýaqyt talaby. Shetel tili qazirgi kezde zaman talabyna saı kóptegen mektepterde 1 synyptan bastap júrgizilýde. Bul oqýshy boıynda erte kezeńnen bastap ultaralyq, mádenıet aralyq birlestikke daıyndyqtyń qalyptasýyna tikeleı yqpal etedi. Shetel tilin bastaýysh mektepten bastap oqytýdyń artyqshylyǵy árbir balaǵa psıhologıalyq oılaýyna, shet tili sózine kóńil aýdarýyna, túsinýine oń áser etetindigi, sodan soń negizgi mektepte bilimin berik nyǵaıtýyn, bilim sapasyn arttyrýǵa múmkindik beretindiginde.
Aǵylshyn tilinen
«English by heart» tańdaý kýrsynyń baǵdarlamasy
5 synyp
Túsinik hat
Urpaǵy bilimdi halyqtyń bolashaǵy bulyńǵyr bolmaıdy degendeı, jas urpaqqa sanaly, mán maǵynaly, ónegeli tárbıe men bilim berý búgingi kúnniń talaby. Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsiz elge aınalyp, álemdik órkenıettiń damý jolyna túsý jolynda, mektepterde aǵylshyn tilin oqytý jolǵa qoıyldy. Osyǵan baılanysty ulttyq bilim júıesindegi ózgerister men talaptarǵa arnalǵan “Aǵylshyn tilin oqytý ” tańdaý kýrsy 5 synypta sabaqtan tys, aptasyna 1 saǵat, barlyǵy 34 saǵat júrgiziledi. 5 synypta aǵylshyn tilin oqytýdyń mańyzy men ereksheligi – oqýshyda oqý men jazý daǵdysynyń negizin qalaý, oqýshylardy sóılemdi túsinikti, mátindi mánerli oqýǵa úıretý, sóıleý tilin damytý. Aǵylshyn tilin oqytý oqýshylardyń kommýnıkatıvtik damý biliktiligin, oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn uıymdastyrýǵa múmkindik beredi. «Shetel tili» pániniń mekteptegi basqa pánderge ereksheligi sol, ol tek tildik bilim júıesin (fonetıkalyq, leksıkalyq, gramatıkalyq) oqytýmen shektelmeıdi, eń bastysy shetel tilindegi sóz áreketin mádınıetaralyq qarym - qatynas quraly retinde meńgertip, nátıjesinde kóptildik jáne kóp túrli mádenıetti túsinetin tulǵany qalyptastyrýdaǵy rólimen erekshelenedi.
Bul baǵdarmala boıynsha baǵasyz oqý tásili qoldanylady da, jarty jyldyq saıyn synaq alynady. Aǵylshyn tilin oqytý oqýshylardyń kommýnıkatıvtik damý biliktiligin, oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn uıymdastyrýǵa múmkindik beredi.
Maqsaty: Oqýshylarǵa aǵylshyn tilin úıretý arqyly, oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Mindeti:
• Búgingi zaman talabyna saı oqýshylardy óz tilimen qatar, ózge tildi meńgerip, ıgerýge baýlý;
• Oqýshylarǵa aǵylshyn tili men tolyq málimet bere otyryp, sóıleý, oılaý qabiletterin arttyrý;
• Tildi úıretý arqyly sol tilde óz oıyn ashyq jetkize bilýge mashyqtandyrý;
Kútiletin nátıje:
• Oqýshylar óz tilin qurmetteýge úırenedi;
• Shetel tilinde sóıleý qabiletteri qalyptasady;
• Óz bilimin jetildiredi;
Oqý pániniń jalpy maqsattary.
Oqýshynyń jeke tulǵa bolyp qalyptasýyna jáne onyń tutastaı damýyna yqpal etý, sóıleý qyzmetiniń negizgi túrlerindegi qarapaıym shettildik kommýnıkatıvtik quzyrettiń qalyptasýy, oqýshylardyń emosıonaldyq, shyǵarmashylyq, áleýmettik, kognıtıvtik jáne tildik qabiletterin damýy, aǵylshyn tilinde qarym - qatynas jasaı alý negizderin meńgerýi.
Sóıleý
Monolog Oqýshylar kórgen - bilgeni jaıynda, belgili bir taqyryp, sýretter boıynsha pikirin habarlaı, sýretteı bilýi kerek. Oqýshy monolog túrinde sóıleý kezinde ár túrli sóz úlgilerin qoldanyp, 10 – 15 sóılem qurap aıtýy tıis.
Dıalog Oqýshylar mynadaı jumystardy oryndaı bilýi kerek: dıalogty bastaı alýy jáne ony aıaqtaı bilýi, belgili bir jaǵdaıǵa baılanysty aqyl - keńes berýi, usynysyn aıtýy, ózine aıtylǵan usynysqa qalaı qaraıtynyn (kelisetinin, kelispeıtinin) bildirýi, málimet suraı alýy, málimet bere alýy, ol jaıynda pikir alysýy.
Jazý Oqýshylar sýretterdiń astyna jeke sózder men qysqa sóılemderdi jaza alýy, ashyq hattarǵa berilgen úlgige qarap ózderine tanys tildik materıaldar negizinde qysqasha quttyqtaý jaza alýy tıis (merekemen, týǵan kúnimen, t. b. quttyqtaý). Berilgen úlgige uqsatyp kishigirim hat jazady, ózderi durys jazýǵa daǵdylanady.
Oqý
5 synypty bitirgen oqýshylar bilýi tıis
- zatty sıpattap ( onyń ornyn, anyqtama jaza alý, mysaly
sýretke qarap, synyp bólmesin t. b) jazý;
- mátinge nemese sýretke arqyly qysqa áńgime jazý;
- taqyryptyq mátinderdi tyńdap - túsiný jáne suraqtarǵa
jaýap jazý;
Tyńdap túsiný
Oqýshylar óz muǵalimderiniń sóılegen sózin jáne synyptastarynyń, áriptesteriniń buryn úırengen, ózderine tanys materıaldarǵa qurylǵan, ár sóılemshede 15 sózge deıin bolatyn, aıtylý ýaqyty 3 mınýtqa sozylatyn jáne jaı qarqynda aıtylatyn sóz, sóılemshe, mátinderdi túsinýge daǵdylanýy tıis.
Tildik taqyryptar:
• ózim týraly
• mektep. úı. oıyn
• januıa músheleri
• aı attary
• dúken
• ózim týraly
• mektep. úı. oıyn
• januıa músheleri
Potanın jalpy orta jalpy bilim beretin mektebiniń
aǵylshyn tili páni muǵalimi Talǵat Gúlnaz Talǵatqyzy
Aǵylshyn tilinen 5 synypqa arnalǵan «ENGLISH BY HEART» tańdaý kýrsy. júkteý
You Might Also Like
