Alashtyń bes arysy
Taqyryby: Alashtyń bes arysy
Alashtyń bes arysy - Ahmet Baıtursynov, Shákárim Qudaıberdiuly, Maǵjan Jumabaev, Júsipbek Aımaýytov, Mirjaqyp Dýlatov.
Maqsaty: Oqýshylarǵa alashtyń bes arysyn tanystyra otyryp, adamgershilik, rýhanı tárbıege tárbıeleý.
Qazaq avtonomıasynyń qurylýyn nasıhattaý.
Táýelsizdigimizdi aıqyndaý.
Túri: aýyzsha jýrnal
Kórnekiligi, kerekti quraldary: Foto sýretter, montajdyq fılmder, mýltımedıalyq proektor.
Qaıyrly kún qurmetti ustazdar, ata - analar, oqýshylar búgingi 5 - synyptar arlyǵynda Táýelsizdigimizdiń 20 jyldyǵyna arnaıy uıymdastyrylyp otyrǵan «Alashtyń bes arysy» atty tárbelik sharamyzǵa qosh keldińizder!
Bı « Kóreǵuly» or: 5 synyp oqýshysy, 6 synyp oqýshylary qabyl alyńyzdar!
İ. Bólimi “Alash avtonomıasynyń qurylý týraly derekti fılm” beıne túsirilimine nazar salaıyq!
İİ. Bólim «Alashorda úkimetiniń qurylýy» túsindirme
1. oqýshy 5 synyp oqýshysy
Alashorda úkimetiniń ómirge kelýine tikeleı sebepshi bolǵan jaǵdaı Ýaqytsha úkimettiń basqa da shet aımaqtardaǵydaı Qazaqstanda da ult ómirine qatysty eń ózekti máselelerdi sheshe almaǵan áljýaz, turaqsyz saıası bılikke aınalýy, onyń arty búkil ımperıany qamtyǵan anarhıa, zorlyq pen zombylyqqa ulasýy edi. Qazaq oblystarynda asqynǵan jer máselesin sheshýge baǵyttalǵan árekettiń bolmaýy, atty qazaq áskeri, qarýly soldat pen qonystanýshylardyń panasyz jergilikti halyq ústinen júrgizgen ozbyrlyǵynyń órshı túsýi sonyń aıǵaǵy bolatyn. Osyndaı jaǵdaıda qazaq zıalylary arasynda ulttyń memlekettiligi týraly másele talqylaýǵa tústi. Sóıtip, bul máseleni qaraǵan Jalpyqazaq - qyrǵyz sezi 1917 jyly 5 jeltoqsanda Orynbor qalasynda ashyldy. Oǵan barlyq qazaq oblystarynan, sondaı - aq odan tys jerde turatyn Altaı gýbernıasy men Samarqan oblysy qazaqtarynan jáne Jetisý oblysy qyrǵyzdarynan barlyǵy 82 ókil qatysty. Sıeziń kún tártibinde turǵan eń negizgi másele, árıne, ulttyq avtonomıa máselesi edi. Mine osylaısha ulttyq ıdeologıany ustanǵandar arasynan alǵashqy Alashorda avtonomıasyn qurý qolǵa alynyp onyń tóraǵasy bolyp Álıhan Bókeıhanov boldy.
İİİ. Bólim «Alashorda jáne Keńes úkimeti»
Júrgizýshi:
2. oqýshy: 1918 jyly 5 kańtarda Búkilreseılik Quryltaı jınalysy kúshpen taratylǵan soń Alashorda men Keńestik bıliktiń araqatynasy kúrdelene tústi. Keńestik bılik burynǵy otarlyq ezgidegi halyqtarǵa tek keńestik negizdegi avtonomıa beretindigin málim etti. Bul belgili bir ulttyq avtonomıalyq memlekettikti ıemdenýi emes, onyń belgili bir bóliginiń ǵana, ıaǵnı jumysshy jáne sharýalardyń ózin - ózi bıleý múmkindigine ıe bolǵandyǵyn bildiretin shara edi. Mustafa Shoqaı 1918 jyldyń kókteminde Alashorda men Keńes úkimeti arasynda ózara túsinýshilikke umtylystyń nyshandary baıqaldy. Osy jyldyń naýryzynda Oraldan Máskeýge Alashorda úkimetiniń tapsyrýymen Halel jáne Jahansha Dosmuhamedovtar attanyp, barǵan bette Halyq Komısarlar Keńesiniń Tóraǵasy V. I. Lenınmen jáne Ult isteri boıynsha Halyq Komısary I. V. Stalınmen kezdesip, olarǵa II Jalpyqazaq - qyrǵyz seziniń (Orynbor, 1917 j. jeltoqsan) qaýlysyn tabys etedi.
Júrgizýshi: Alǵash “Alash avtonomıasyn” qurýda óz úlesin qosqan Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatuly, Júsipbek Aımaýytov, Shákárim Qudaıberdiuly, Maǵjan Jumabaevtardyń qosqan eńbekteri kóp boldy. Endigi kezekti biz osy alashtyń bes arysy týraly bilemiz. XX ǵasyrdyń basynda qazaq halqy asa iri qoǵamdyq - saıası ózgeristermen qatar aýqymdy rýhanı jańǵyrýlardy da bastan keshti. Ulttyq mádenıet pen ádebıettiń, bilim men ǵylymnyń týyn kótergen, jurtshylyqtyń sanasyna demokratıalyq oılar sińirip, alǵa jeteleýge umtylǵan zıaly top qalyptasty. Halyqtyń zerdesine sáýle túsirip, sanasyn oıatqan osy toptyń rýhanı kósemi Ahmet Baıtursynov edi. Ahmet Baıtursynov 1873 jyly 18 qańtarda qazirgi Qostanaı oblysynyń Torǵaı óńirindegi Sartúbek degen jerde dúnıege keledi. Ákesi Baıtursyn Shoshaquly namysqoı, sergek, eti tiri adam bolady. Sol sebepti de Baıtursyn men onyń aǵaıyndary patsha ókimetiniń ókili — ýez bastyǵyn soqqyǵa jyǵyp, túrmege qamalady. Bul oqıǵa on jasar bala Ahmettiń sanasyna qatty áser etedi. Máseleniń túp negizin tolyq uqpaǵanymen, ol ómirdegi ádiletsizdik pen zorlyq - zombylyqty, áleýmettik teńsizdikti kózimen kórip, kóńiline oı uıalatady.
3. Oqýshy: AHMET BAITURSYNOV (1873 - 1938)
Ahmet Baıtursynov - qoǵam kaıratkeri, aqyn, ádebıettanýshy, lıngvıs, aýdarmashy, pýblısıs, aǵartýshy - ǵalym, ult ustazy.
1873 jyly, qańtar aıynda Qostanaı oblysy, Jangeldın aýdany, Sarytúbek degen jerde dúnıege keldi.
Ádiletsiz orys oıazynyń zorlyǵyna qarsy turǵan ákesi Baıtursynnyń 15 jylǵa Sibirge jer aýdarylýy on úsh jasar bala Ahmettiń júregine óshpesteı jara salady.
1886 - 1891 jyldary Torǵaı qalasyndaǵy eki synyptyq mektepte, 1891 - 1895 jyldary Orynbordaǵy muǵalimder daıarlaıtyn mektepte oqıdy.
1895 - 1909 jyldary ustazdyqpen aınalysyp, bala oqytady.
1905 jyly jer máselesi, qazaqtyń óz jerin ózine qaıtarý jóninde patshanyń atyna hat jazýshylardyń biri bolady. Patsha ókimetine narazylyǵy úshin 1907, 1909 jyldary abaqtyǵa qamalady. 1910 jyly qazaq jerinen qýǵyndalyp, Orynbor qalasyna jer aýdarylady.
Halyqtyń oı - sanasyn oıatýǵa bar kúshin, qalamgerlik qýatyn salyp, 1909 jyly I. A. Krylov mysaldaryn aýdaryp, "Qyryq mysal" jınaǵyn shyǵarady. Qazaq poezıasyna ózindik jańalyq, oıý - órnek ákelgen "Masa" jınaǵy A. Baıtursynovtyń aǵartýshylyq, demokrattyq, gýmanısik ıdeıalaryn halyqqa jetkizedi.
1913 jyldan 1917 jylǵa deıin M. Dýlatovpen birge "Qazaq" gazetin shyǵarady. Saıası baǵyttaǵy maqalalary patsha úkimeti oryndaryna jaqpaǵan basylymnyń redaktory retinde A. Baıtursynov birneshe ret túrmege jabylady.
Alashtyń bes arysy. júkteý
Alashtyń bes arysy - Ahmet Baıtursynov, Shákárim Qudaıberdiuly, Maǵjan Jumabaev, Júsipbek Aımaýytov, Mirjaqyp Dýlatov.
Maqsaty: Oqýshylarǵa alashtyń bes arysyn tanystyra otyryp, adamgershilik, rýhanı tárbıege tárbıeleý.
Qazaq avtonomıasynyń qurylýyn nasıhattaý.
Táýelsizdigimizdi aıqyndaý.
Túri: aýyzsha jýrnal
Kórnekiligi, kerekti quraldary: Foto sýretter, montajdyq fılmder, mýltımedıalyq proektor.
Qaıyrly kún qurmetti ustazdar, ata - analar, oqýshylar búgingi 5 - synyptar arlyǵynda Táýelsizdigimizdiń 20 jyldyǵyna arnaıy uıymdastyrylyp otyrǵan «Alashtyń bes arysy» atty tárbelik sharamyzǵa qosh keldińizder!
Bı « Kóreǵuly» or: 5 synyp oqýshysy, 6 synyp oqýshylary qabyl alyńyzdar!
İ. Bólimi “Alash avtonomıasynyń qurylý týraly derekti fılm” beıne túsirilimine nazar salaıyq!
İİ. Bólim «Alashorda úkimetiniń qurylýy» túsindirme
1. oqýshy 5 synyp oqýshysy
Alashorda úkimetiniń ómirge kelýine tikeleı sebepshi bolǵan jaǵdaı Ýaqytsha úkimettiń basqa da shet aımaqtardaǵydaı Qazaqstanda da ult ómirine qatysty eń ózekti máselelerdi sheshe almaǵan áljýaz, turaqsyz saıası bılikke aınalýy, onyń arty búkil ımperıany qamtyǵan anarhıa, zorlyq pen zombylyqqa ulasýy edi. Qazaq oblystarynda asqynǵan jer máselesin sheshýge baǵyttalǵan árekettiń bolmaýy, atty qazaq áskeri, qarýly soldat pen qonystanýshylardyń panasyz jergilikti halyq ústinen júrgizgen ozbyrlyǵynyń órshı túsýi sonyń aıǵaǵy bolatyn. Osyndaı jaǵdaıda qazaq zıalylary arasynda ulttyń memlekettiligi týraly másele talqylaýǵa tústi. Sóıtip, bul máseleni qaraǵan Jalpyqazaq - qyrǵyz sezi 1917 jyly 5 jeltoqsanda Orynbor qalasynda ashyldy. Oǵan barlyq qazaq oblystarynan, sondaı - aq odan tys jerde turatyn Altaı gýbernıasy men Samarqan oblysy qazaqtarynan jáne Jetisý oblysy qyrǵyzdarynan barlyǵy 82 ókil qatysty. Sıeziń kún tártibinde turǵan eń negizgi másele, árıne, ulttyq avtonomıa máselesi edi. Mine osylaısha ulttyq ıdeologıany ustanǵandar arasynan alǵashqy Alashorda avtonomıasyn qurý qolǵa alynyp onyń tóraǵasy bolyp Álıhan Bókeıhanov boldy.
İİİ. Bólim «Alashorda jáne Keńes úkimeti»
Júrgizýshi:
2. oqýshy: 1918 jyly 5 kańtarda Búkilreseılik Quryltaı jınalysy kúshpen taratylǵan soń Alashorda men Keńestik bıliktiń araqatynasy kúrdelene tústi. Keńestik bılik burynǵy otarlyq ezgidegi halyqtarǵa tek keńestik negizdegi avtonomıa beretindigin málim etti. Bul belgili bir ulttyq avtonomıalyq memlekettikti ıemdenýi emes, onyń belgili bir bóliginiń ǵana, ıaǵnı jumysshy jáne sharýalardyń ózin - ózi bıleý múmkindigine ıe bolǵandyǵyn bildiretin shara edi. Mustafa Shoqaı 1918 jyldyń kókteminde Alashorda men Keńes úkimeti arasynda ózara túsinýshilikke umtylystyń nyshandary baıqaldy. Osy jyldyń naýryzynda Oraldan Máskeýge Alashorda úkimetiniń tapsyrýymen Halel jáne Jahansha Dosmuhamedovtar attanyp, barǵan bette Halyq Komısarlar Keńesiniń Tóraǵasy V. I. Lenınmen jáne Ult isteri boıynsha Halyq Komısary I. V. Stalınmen kezdesip, olarǵa II Jalpyqazaq - qyrǵyz seziniń (Orynbor, 1917 j. jeltoqsan) qaýlysyn tabys etedi.
Júrgizýshi: Alǵash “Alash avtonomıasyn” qurýda óz úlesin qosqan Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatuly, Júsipbek Aımaýytov, Shákárim Qudaıberdiuly, Maǵjan Jumabaevtardyń qosqan eńbekteri kóp boldy. Endigi kezekti biz osy alashtyń bes arysy týraly bilemiz. XX ǵasyrdyń basynda qazaq halqy asa iri qoǵamdyq - saıası ózgeristermen qatar aýqymdy rýhanı jańǵyrýlardy da bastan keshti. Ulttyq mádenıet pen ádebıettiń, bilim men ǵylymnyń týyn kótergen, jurtshylyqtyń sanasyna demokratıalyq oılar sińirip, alǵa jeteleýge umtylǵan zıaly top qalyptasty. Halyqtyń zerdesine sáýle túsirip, sanasyn oıatqan osy toptyń rýhanı kósemi Ahmet Baıtursynov edi. Ahmet Baıtursynov 1873 jyly 18 qańtarda qazirgi Qostanaı oblysynyń Torǵaı óńirindegi Sartúbek degen jerde dúnıege keledi. Ákesi Baıtursyn Shoshaquly namysqoı, sergek, eti tiri adam bolady. Sol sebepti de Baıtursyn men onyń aǵaıyndary patsha ókimetiniń ókili — ýez bastyǵyn soqqyǵa jyǵyp, túrmege qamalady. Bul oqıǵa on jasar bala Ahmettiń sanasyna qatty áser etedi. Máseleniń túp negizin tolyq uqpaǵanymen, ol ómirdegi ádiletsizdik pen zorlyq - zombylyqty, áleýmettik teńsizdikti kózimen kórip, kóńiline oı uıalatady.
3. Oqýshy: AHMET BAITURSYNOV (1873 - 1938)
Ahmet Baıtursynov - qoǵam kaıratkeri, aqyn, ádebıettanýshy, lıngvıs, aýdarmashy, pýblısıs, aǵartýshy - ǵalym, ult ustazy.
1873 jyly, qańtar aıynda Qostanaı oblysy, Jangeldın aýdany, Sarytúbek degen jerde dúnıege keldi.
Ádiletsiz orys oıazynyń zorlyǵyna qarsy turǵan ákesi Baıtursynnyń 15 jylǵa Sibirge jer aýdarylýy on úsh jasar bala Ahmettiń júregine óshpesteı jara salady.
1886 - 1891 jyldary Torǵaı qalasyndaǵy eki synyptyq mektepte, 1891 - 1895 jyldary Orynbordaǵy muǵalimder daıarlaıtyn mektepte oqıdy.
1895 - 1909 jyldary ustazdyqpen aınalysyp, bala oqytady.
1905 jyly jer máselesi, qazaqtyń óz jerin ózine qaıtarý jóninde patshanyń atyna hat jazýshylardyń biri bolady. Patsha ókimetine narazylyǵy úshin 1907, 1909 jyldary abaqtyǵa qamalady. 1910 jyly qazaq jerinen qýǵyndalyp, Orynbor qalasyna jer aýdarylady.
Halyqtyń oı - sanasyn oıatýǵa bar kúshin, qalamgerlik qýatyn salyp, 1909 jyly I. A. Krylov mysaldaryn aýdaryp, "Qyryq mysal" jınaǵyn shyǵarady. Qazaq poezıasyna ózindik jańalyq, oıý - órnek ákelgen "Masa" jınaǵy A. Baıtursynovtyń aǵartýshylyq, demokrattyq, gýmanısik ıdeıalaryn halyqqa jetkizedi.
1913 jyldan 1917 jylǵa deıin M. Dýlatovpen birge "Qazaq" gazetin shyǵarady. Saıası baǵyttaǵy maqalalary patsha úkimeti oryndaryna jaqpaǵan basylymnyń redaktory retinde A. Baıtursynov birneshe ret túrmege jabylady.
Alashtyń bes arysy. júkteý
You Might Also Like
