InfoHub Logo

Jumys taqyryby: Eńbek túbi - bereke
Túsinikteme hat
«Elimniń uly bolsań, eline shyn janyn ashysa, azamattyq namysyn bolsa qazaqtyń jalǵyz ulttyq memleketiniń kórkeıýi jolynda jan terińdi syǵyp júrip eńbek et, eldiń de, jerdiń de ıesi ekenińdi umytpa», - degen Elbasy sózine oraı, jas búldirshinderdiń boıyna ulttyq rýhty uıalatý, bolashaqta Otanymyz Qazaqstandy órkendetýge, el ekonomıkasyn kóterýge bilimdi, bilikti eńbekqor adamdar kerek ekenin ańǵartý maqsatynda «Eńbek túbi – bereke» atty tárbıe saǵaty ótkizildi.
Mazmuny: adam ómirindegi eńbektiń alatyn orny, eńbek týraly oqýshy oılaryn aıtqyzý, eńbek týraly maqal - mátelderdiń mán maǵynasyn ashý. Ertegi keıipkerleri álemine ene otyryp, eńbektiń qadirin oqýshy sanasyna jetkizý.

Tárbıe saǵatynyń maqsaty: Eńbekti adamzat tarıhyndaǵy qundylyq dep baǵalap, qurmetteı alatyn ómirlik jaǵdaılarda qoldana biletin eljandy tulǵa qalyptastyrý.
Mindetteri:
• Oqýshynyń óz oıyn erkin jetkize alýyna, ózine senimdi túrde jumys isteýine baǵyt berý;
• Beıneli, zerdeli oılaýǵa qalyptastyrý;
• Sóıleý daǵdylaryn jetildirý, oı órisin damytý.
Baǵyty: Eńbekke baýlý jáne kásibı tárbıe
Qoldanylǵan tehnologıalar: AKT, damyta oqytý tehnologıasy, oıyn tehnologıasy.
Sabaqtyń ádis – tásilderi: suraq - jaýap, áńgimeleý, túsindirý, oı – qozǵaý, toptyq jumys.
Kórnekiligi: slaıd, naqyl sózder.
Pánaralyq baılanys: ózin – ózi taný, ana tili, dúnıetaný.

Tárbıe saǵatynyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq daıyndyq
Úlkenge de «Siz»
Kishige de «Siz»
Bar adamǵa qurmetpen
Bas ıemiz biz.
Rebýs.

Sheshýi: eńbek
Demek, búgingi taqyrybymyz ne týraly?

Eńbek adamǵa ne úshin qajet dep oılaısyńdar?
«Eńbekqor» dep qandaı adamdy ataıdy?
Adamǵa ómir súrý úshin eń aldymen ne qajet dep oılaısyńdar?
Aýa, sý, taǵam. Aýa, sý – tabıǵattyń adamǵa bergen syıy. Al taǵam degende birden eske túsetini - nan. Nan eńbekpen keledi. Taǵamnan basqasy da adamnyń ómir súrýine qajetti kıim, bilim, úı, densaýlyq bári, bári eńbekpen keledi.
«As atasy – nan» degen maqal bar. Endeshe «Qaıdan keldiń baýyrsaq?» kórinisin ortaǵa salaıyq!
Dastarhanǵa shashylyp
Jatty appaq baýyrsaq
Baýyrsaqqa qyzyǵyp
Qarap turdy kózin sap.
- Qaıdan keldiń baýyrsaq?
Dep surady qýyrshaq
- Dúkennen keldim nan satqan
Dedi oǵan baýyrsaq
- Dúkenge keldiń qaı jaqtan?
- Naýbaıdan keldim nan japqan
- Naýbaıǵa keldiń qaı jaqtan?
- Dıirmennen keldim keń jaqtan
Jer – anam meniń kósilgen
Dıqandar meni ósirgen.
- Balalar kórinis ne týraly?
- Kórinis baýyrsaq týraly.
- Dastarhanǵa baýyrsaq qalaı keledi?
Balalar senderdiń úılerinde baýyrsaqty apalaryń men mamalaryń nege pisiredi?(qazanǵa maı quıyp pisiredi)
Durys aıtasyńdar. Endeshe nan týraly kim óleń aıtyp beredi?
Nan qıqymyn shashpańdar.
Jerde jatsa baspańdar
Terip alyp qasterlep
Torǵaılarǵa tastańdar.

Oıyn. «Qaıdan keldiń baýyrsaq?»
Sharty: Baýyrsaq qaıdan kelgeni jaıly barlyq sýretterdi retpen ornalastyrý.
Egin - dıirmen - naýbaıhana - dúken - dastarhan
Sıqyrly terezege nazar aýdaraıyq. Senderdiń aldaryńda ár túrli sýretter tur. Qaısysynyń baýyrsaqqa qatysy bar?
(qazan)
Qanshama eńbekpen kelgen nandy qasterlep, qadirleıik!

Sergitý sáti:
Uzyn murtty qumyrsqa
Kele jatty jumysqa
Kórdi dopty joldaǵy
Olaı shyǵyp qarady
Bulaı shyǵyp qarady
Úlken taý dep oılady?

- Óleń ne týraly?
- Óleń qumyrsqa týraly.
- Ol qaıda bara jatty?
- Ol jumysqa bara jatty.
- Biz qumyrsqany qandaı jándik dep bilemiz?
- Qumyrsqa eńbekqor jándik.

SHQO, Kókpekti aýyly,
«Kókpekti orta mektebi» KMM
Bastaýysh synyp muǵalimi
Aýbakırova Baljan Saılaýbekovna

Eńbek túbi - bereke. júkteý