InfoHub Logo

Maqsaty: Balalardyń sózdik qoryn, til baılyqtaryn damytý, sózderdi bir - birimen baılanystyra sóıleýge úıretý, qazaq tiline tán dybystardyń aıtylý erekshelikterin qadaǵalaý, oı - óristerin keńeıtý, qazaq tiline degen qyzyǵýshylyqtaryn tárbıeleý.
Kórnekilikter: jemister - kókónister mýlájdary, sebet, jabaıy ańdar men úı janýarlary sýretteri, teksheler.
Ádis - tásilder: suraq - jaýap, áńgimelesý, dybystardy ajyratý, oıyn.

Shattyq sheńberi Qaıyrly kún dostar! Men senderdi shattyq sheńberine shaqyramyn!
Armysyń shapaǵatty Kún - ana!
Armysyń shapaǵatty Aspan - ana!
Armysyń meıirimdi Jer - ana!
Qut darytyp bar álemdi jarylqa.
Muǵalim: Balalar, sender qaı memlekette turasyńdar?
Balalar: Qazaqstan.
Muǵalim: Qazaqstandaǵy memlekettik til - qaı til?
Balalar: qazaq tili.
Muǵalim: Sender qaı qalada turasyńdar?
Balalar: Ekibastuzda
Muǵalim: Jaraısyńdar, balalar! Rahmet. Endi oıyn – sabaǵymyzdy bastaımyz.

Dıdaktıkalyq oıyn: «Tanysý». Árkim ózin tanystyrý úshin dopty alyp, bir - birine bere otyryp, ózderiniń attaryn aıtady. Mysaly: «Meniń atym.....»,- dep ózin tanystyrady.
Muǵalim: Kelesi oıyn «Sóz oılan, tez oılan» dep atalady. Mysaly: Qo.., sá..., qı..., ba..., qas..., jyl..., t. s. s jalǵasa beredi. (Balalar jalǵasyn taýyp aıtady)

Muǵalim: «Jabaıy ańdar men úı janýarlaryn ata» oıyny. Iaǵnı sýret boıynsha jabaıy ańdar men úı janýarlaryn eki tilde aıtyp, tolyq jaýap berý. Mysaly:
Túlki - lısa - jabaıy ań.
Sıyr - korova - úı janýary.
Qoıan - zaıas - jabaıy ań.
Túıe – verblúd - jabaıy ań. T. s. s
Muǵalim: Óte jaqsy! Jaraısyńdar, balalar! Endi boıymyzdy jazyp alaıyq.

● Sergitý sáti
Bala, bala, balaqan,
Káne, kórset alaqan,
Saýsaqtaryń áıbat
Bylaı - bylaı oınat.
Top - top, top - top basamyz,
Jalaýdan kún jasaımyz,
Jasa, jasa altyn kún!
Jasa, jasa jarqyn kún!
Muǵalim: Endigi oıyn «Kókónis pen jemisti sıpatyna qaraı tap». Men kez - kelgen jemisti, ne kókónisti sıpattaımyn, sender jaýabyn aıtasyńdar. Mysaly: Sary, sopaq, dámi qyshqyl, aǵashta ósedi... (lımon).
Domalaq, tátti, shyryndy, qyzyl.... (alma)
Domalaq, ashshy, sarǵysh.... (pıaz)
Sopaq, jasyl, dámdi.... (qıar)
Sary, jasyl, tátti, shyryndy, sham tárizdi... (almurt). T. s. s
Muǵalim: Jaraısyńdar, balalar! Endi «Sebetke sal» oıyny. Kókónisterdi bólek, jemisterdi bólek jınaısyńdar.
Muǵalim: Kelesi oıyn «Sóz quraý». Tekshelerdi alyp 2 - 3 áripten turatyn sózder quraý. Mysaly: aıý, ıt, dop, ana, úı, nan, pil, bas, t. b.

Qorytyndy
Muǵalim: Balalar, búgin sabaqta óz bilimderińdi jaqsy kórsete bildińder, rahmet senderge. Saý bolyńdar!