«Aq Arý, Er Sultan» kóktemgi bal juptar saıysy 8 synyptar
Taqyryby: «Aq Arý, Er Sultan»
Maqsaty: Oqýshylardy qazaq halqynyń ótkendegi ómiri men tarıhynan habardar etý, salt – dástúri men ádet – ǵurpymen tanystyrý. Olardyń júrekterinde týǵan elge degen súıispenshilik jáne qurmet sezimin oıatý. Ómir tanymyn keńeıtip, ımandylyq, izgilik uryǵyn sebý. Oqýshylardyń boıyndaǵy óneri men daryndylyǵyn damytý.
1 – júrgizýshi
Ýa, halaıyq, halaıyq,
Munda nazar salaıyq,
«Aq arý, Er sultan»
Saıysyn biz bastaıyq.
2 - júrgizýshi
Myń buralǵan arýlar ańdap basyp,
Keldi mine, ortaǵa tolqyp – tasyp,
Arýlardyń syılaǵan, halqym meniń,
Kóńildi qoshametpen qarsy alaıyq.
Saıystyń ótý barysy:
İ kezeń «Tanystyrý» (juptar ózderin tanystyryp ótedi)
İİ kezeń «Suraq - jaýap» (juptarǵa pánderine baılanysty suraqtar beriledi)
İİİ kezeń «Óz óneri» (juptar óz ónerlerin kórsetedi ıaǵnı án, bı, óleń aıtady)
İÚ kezeń «Qol óner» (juptardyń óz qoldarymen jasaǵan buıymdaryn kórsetý)
Ú kezeń «Sán úlgisi» (juptar óz qoldarynan jasaǵan ár túrli zattardan kıim úlgilerin kórsetý)
Úİ kezeń «Salt - dástúr boıynsha suraq - jaýap» (juptarǵa qazaqtyń salt - dástúrine baılanysty suraqtar beriledi)
Úİİ kezeń «As ázirleý máziri» (juptar óz qoldarymen kóktemgi salat ázirleýi kerek)
Úİİİ kezeń Qorytyndylaý: (jeńimpaz jupty anyqtaý, marapattaý)
1 – júrgizýshi
Ýa, halaıyq, halaıyq,
Munda nazar salaıyq.
Ata jolyn jalǵaıyq
El namysyn qorǵaıyq.
Jigitter shyqsyn ortaǵa,
Búgin sultan atanbaq.
Olaı bolsa búgingi saıysker juptarymyzben tanys bolyńyzdar.
8 «A» synyp oqýshylary
2 - júrgizýshi:
Ýa, halaıyq, halaıyq,
Munda nazar salaıyq,
Arýlar men Sultandar ortada,
Kózaıymyn alaıyq.
Kúıshi qaısy, kim bıshi,
Talabyna qaraıyq.
Kimder zerek, kim jyldam,
Talanttaryn tabaıyq.
Qurmetti kórermender, búgingi ádil - qazylarmen tanys bolyńyzdar!...
Mektep tálimgeri:
Jas mamandar jetekshisi:
Informatıka páni muǵalimi:
Shet tili páni muǵalimi:
1 – júrgizýshi:
Ýa, arýlar, arýlar,
Qatty tańǵa qaldyrar.
«Aq Arý» atty laıyqty
Qaısysy qane, jeńe alar!
2 - júrgizýshi:
Ýa, jigitter, jigitter,
Bar ónerdi salyńdar.
«Er sultan» atty laıyqtap,
Bireýiń jeńip alyńdar.
1 – júrgizýshi: Saıymyzdyń sharty boıynsha Arýlar men Sultandar myna qorjynnan óz nómirin alyp shyǵýy kerek. Alynǵan nómiri boıynsha olar óz ónerin kórsetedi.
2 - júrgizýshi: Olaı bolsa, birinshi kezeń ár jup ózderin tanystyryp ótedi. Birinshi jubymyzdy ortaǵa qoshemettep shaqyramyz.
1 – júrgizýshi: Kelesi kezekte biz juptarymyzdyń bilimderin synamaqshymyz. Juptarǵa qazir ár túrli pánder boıynsha suraqtar salynǵan shardyń bireýin tańdap alady. Sol suraqqa jaýap beredi.
1 suraq: Qazaq tili men ádebıeti páni
• Qazaqtyń úsh báıteregi kimder?
(Beıimbet Maılın, Sáken Seıfýllın, İlıas Jansúgirov)
• Qorqyt ata esimi ne úshin «Qorqyt» dep atalǵan?
(Qorqyt týylǵanda aspan kúrkirep, qatty daýyl bolyp adamdardyń bári qoryqqan. Sol sebepti «Qorqyt» dep atap ketken)
2 suraq: Matematıka páni
• Ústel ústinde 3 stakan shıe tur. Eger Alpamys 1 stakan shıeni jese, neshe stakan qaldy?
(1 stakandaǵy shıeni jıdi, 3 stakannyń ózi qalady)
• Tórtburyshtyń bir buryshyn kesip tastasaq, neshe burysh qalady?
(bes burysh)
3 suraq: Orys tili páni
• Kogda nasha Respýblıka stala Nezavısımym gosýdarstvom?
(Nasha respýblıka polýchıla nezovısımostv 1991 godý)
• Chto takoe ımá sýshestvıtelnoe?
(eto chastrechı, kotoryı oboznachaet predmet ı otvechaet na voprosy kto? Chto?)
4 suraq: Shet tili páni
• What is the capital of Kazakhstan?
(Astana)
• What is the capital of Great Britain?
(London)
5 suraq: Tarıh páni
• Qazaq handyǵy qaı jyly, qaı jerde quryldy?
(1465 - 1465 jj Qozybasy degen jerde)
• Qazaq handyǵyn qurǵan handar, qazaq handyǵynyń qurylǵanyna bıyl neshe jyl toldy?
(Kereı men Jánibek, 550 jyl)
6 suraq: Geografıa páni
• QR qaı memlekettermen shektesedi?
(Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Túrikmenstan, Reseı, Qytaı)
• Qazaqstannyń eń bıik jáne eń tómen jatqan jeri.
(Han táńiri shyńy, Qaraqıa oıysy)
2 – júrgizýshi: Qurmetti kórermender men ádilqazylar! Qazaqta «Segiz qyrly, bir syrly» degen maqal bar. Endi Sultandar men Arýlardyń ónerlerin tamashalasaq deımiz. Úshinshi kezeń «Óz óneri» juptar óz ónerlerin kórsetedi ıaǵnı án, bı, óleń aıtady. Olaı bolsa juptarymyz daıyn bolsa birinshi nómerli jubymyzdy ortaǵa shaqyramyz.
1 - júrgizýshi: «Eńbek shıratady, ómir úıretedi»,- deıdi qazaq. Olaı bolsa biz tórtinshi kezeń «Qol óner» saıysyn bastaımyz. Bul kezeńde juptar óz qoldarymen jasaǵan buıymdaryn kórsetedi. Buıymdar juptardyń óz qolynan shyǵý kerek. Buıymdardy ár jup kezekterimen ádil - qazylardyń aldaryna aparyp, tanystyrady. Iaǵnı qalaı, qandaı jolmen jasalǵanyn túsindirip ótedi.
2 - júrgizýshi: Kúndelikti turmysta, túrli saltanatty keshterde qonymdy da tartymdy ári oryndy kıine bilý – úlken óner. «Ustamyn dep jeńin túrip, úlgisiz ton pishpeńiz» degendeı, juptarymyz kıim kıýdegi talǵampazdyǵyn kórsetedi. Kıim úlgileriniń aıyryqshylyǵy nede ekenin, olardy nelikten tańdap alǵanyn sózben sıpattap beredi. Besinshi kezeń «Sán úlgisi» juptar óz qoldarynan jasaǵan ár túrli zattardan kıim úlgilerin kórsetedi. Aldaryńyzda birinshi nómirli jubymyzdy qoshemettep ortaǵa shaqyramyz.
1 – júrgizýshi: Kelesi altynshy kezeńimiz «Salt - dástúr boıynsha suraq - jaýap». Bul kezeńde juptarǵa salt - dástúr boıynsha suraqtar beriledi. Juptarymyzdyń oıynyń ushqyrlyǵyn, zıininiń zerektigin, tiliniń sheshendigin baıqamaqshymyz. Olaı bolsa barlyq saıyskerlerimizdi ortaǵa shaqyramyz. Qorjynnyń ishinen suraq alyp, daıyndalýǵa eki mınýt ýaqyt beremiz.
1. Jeti qazynaǵa neler jatady?
• júırik at;
• qyran búrkit;
• qumaı tazy;
• beren myltyq;
• qandy aýyz qaqpan;
• maılanǵysh aý;
• ótkir kezdik
2. Ala jip attamaý. Qazaq dúnıetanymynda ala jip týraly ár túrli uǵymdar men túsinikter bar. Mysaly, balanyń tusaýyn keskende, adamdar qatty renjiskende taǵy basqa ádet - ǵuryp qaǵıdalarynda „ Ala jip “ beınesi qoldanylady. Sonyń biri - Ala jip attamaý dep atalady jáne ol adaldyqqa, adamgershilikke saı qoldanylatyn teńeýdiń bir salasy dese de bolady. Bul teńeý „eshkimge qıanat jasama, bireýdiń mal - múlkin urlama“ degen tereń maǵynany bildiredi. Bireýdiń men eshkimniń ala jibin attaǵan joqpyn“ degen sózi onyń aq - adaldyǵyn bildiredi.
3. Súıinshi. Qýanyshty habar jetkizýshi adam «súıinshi - súıinshi» dep keledi. Mundaıda qýanyshty úı ıesi «qalaǵanyńdy al» deıdi. Nemese oǵan rıza bolatyndaı syılyq usynady. Bul qýanýdyń, rızalyqtyń belgisi. Súıinshi suraýdyń da, onyń súıinshisin alýdyń da eshqandaı sókettigi joq
4. Jeti ata. Jeti atasyn bilmegen – jetesiz (mátel). Ár adam jeti ataǵa deıin jaqyn týys sanalady. Qazaq halqy jeti ataǵa deıin qyz alyspaǵan. Burynǵy adamdar bir - birimen tanysqanda, júzdeskende rýyn, tegin suraýy osydan shyqqan. Jeti ata ákeden tómen emes, joǵary taratylady. Olaı bolsa jeti ata: 1. Bala. 2. Áke. 3. Ata. 4. Arǵy ata. 5. Baba. 6. Túp ata. 7. Tek ata. (Ata - tek degen sóz osydan shyqqan). Jeti atany taratý osylaı jikteledi
5. Toqymqaǵar. Jas adam jolǵa shyqqanda jasalatyn dástúrli bas qosý. Arnaýly mal soıylyp syıly músheler salynyp et asylyp, keń dastarhan jasalady, oıyn - saýyq, óleń, jyr aıtylady. Bul – saparǵa shyqqan jigittiń toqymy jerde qalmasyn, at - kóligi aman kelsin degen jaqsy tilek bildirýdiń belgisi
6. Tize búgý. Halyq ádebimen tize búgýdiń birneshe túri, joly, sharttary bar. Munyń bári de negizinen ádeptilik, tártip zańdaryna negizdelgen. 1. Jumysy bolyp bir úıge kelgen adam sharýasyn otyryp aıtady. Eger tym asyǵys bolsa, ol jaıyn aıtyp bir tizesin búgýi kerek. Bul – shańyraqqa kórsetilgen qurmettiń belgisi. 2. Burynǵy dástúrde bireýden bata tilegende ol adam bir tizesin búgip, eki qolyn jaıady. Bul ádet búginge deıin saqtalǵan. 3. Urysta, jekpe - jekte nemese aıtys - tartysta jeńilgen jaq nemese keshirim suraǵan aıypker tizesin búgip, basyn ıip, aıybyn tóleıdi
2 - júrgizýshi: Búgingi saıysymyzdyń sońǵy kezeńi «As ázirleý máziri» juptarymyz aspazdyq ónerlerin kórsetip, eńbeksúıgish ekendikterin dáleldeıdi.
Juptar óz qoldarymen kóktemgi salat ázirleýi kerek. Olaı bolsa barlyq juptardy ortaǵa shaqyramyz. Bul jerde juptardyń ekeýi de birigip salat ázirleıdi. Eskerte ketetin jaıt, juptardyń taǵam ázirlegende aljapqysh, baskıimi, qolǵaptary bolýy shart.
1 - júrgizýshi: Osymen búgingi baıqaýymyz da óz máresine jetip qaldy. Ádilqazylar alqasy keńesip, baıqaý nátıjesin shyǵarǵansha, kezekti ánge bereıik
«Qos báıterek» áni.
2 – júrgizýshi: Qorytyndy sóz ádilqazylar alqasyna beriledi. Jeńimpazdar anyqtap, marapattaý.
1 - júrgizýshi:
- Kógere ber, kórkeıe ber, óse ber,
Ómir joly eńbekpen sheshiler,
Shyńǵa shyǵar shynar bolyp shynaıy
Kezdespesin eshqashanda kesirler.
Kóńil qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa kóp – kóp rahmet!
Maqsaty: Oqýshylardy qazaq halqynyń ótkendegi ómiri men tarıhynan habardar etý, salt – dástúri men ádet – ǵurpymen tanystyrý. Olardyń júrekterinde týǵan elge degen súıispenshilik jáne qurmet sezimin oıatý. Ómir tanymyn keńeıtip, ımandylyq, izgilik uryǵyn sebý. Oqýshylardyń boıyndaǵy óneri men daryndylyǵyn damytý.
1 – júrgizýshi
Ýa, halaıyq, halaıyq,
Munda nazar salaıyq,
«Aq arý, Er sultan»
Saıysyn biz bastaıyq.
2 - júrgizýshi
Myń buralǵan arýlar ańdap basyp,
Keldi mine, ortaǵa tolqyp – tasyp,
Arýlardyń syılaǵan, halqym meniń,
Kóńildi qoshametpen qarsy alaıyq.
Saıystyń ótý barysy:
İ kezeń «Tanystyrý» (juptar ózderin tanystyryp ótedi)
İİ kezeń «Suraq - jaýap» (juptarǵa pánderine baılanysty suraqtar beriledi)
İİİ kezeń «Óz óneri» (juptar óz ónerlerin kórsetedi ıaǵnı án, bı, óleń aıtady)
İÚ kezeń «Qol óner» (juptardyń óz qoldarymen jasaǵan buıymdaryn kórsetý)
Ú kezeń «Sán úlgisi» (juptar óz qoldarynan jasaǵan ár túrli zattardan kıim úlgilerin kórsetý)
Úİ kezeń «Salt - dástúr boıynsha suraq - jaýap» (juptarǵa qazaqtyń salt - dástúrine baılanysty suraqtar beriledi)
Úİİ kezeń «As ázirleý máziri» (juptar óz qoldarymen kóktemgi salat ázirleýi kerek)
Úİİİ kezeń Qorytyndylaý: (jeńimpaz jupty anyqtaý, marapattaý)
1 – júrgizýshi
Ýa, halaıyq, halaıyq,
Munda nazar salaıyq.
Ata jolyn jalǵaıyq
El namysyn qorǵaıyq.
Jigitter shyqsyn ortaǵa,
Búgin sultan atanbaq.
Olaı bolsa búgingi saıysker juptarymyzben tanys bolyńyzdar.
8 «A» synyp oqýshylary
2 - júrgizýshi:
Ýa, halaıyq, halaıyq,
Munda nazar salaıyq,
Arýlar men Sultandar ortada,
Kózaıymyn alaıyq.
Kúıshi qaısy, kim bıshi,
Talabyna qaraıyq.
Kimder zerek, kim jyldam,
Talanttaryn tabaıyq.
Qurmetti kórermender, búgingi ádil - qazylarmen tanys bolyńyzdar!...
Mektep tálimgeri:
Jas mamandar jetekshisi:
Informatıka páni muǵalimi:
Shet tili páni muǵalimi:
1 – júrgizýshi:
Ýa, arýlar, arýlar,
Qatty tańǵa qaldyrar.
«Aq Arý» atty laıyqty
Qaısysy qane, jeńe alar!
2 - júrgizýshi:
Ýa, jigitter, jigitter,
Bar ónerdi salyńdar.
«Er sultan» atty laıyqtap,
Bireýiń jeńip alyńdar.
1 – júrgizýshi: Saıymyzdyń sharty boıynsha Arýlar men Sultandar myna qorjynnan óz nómirin alyp shyǵýy kerek. Alynǵan nómiri boıynsha olar óz ónerin kórsetedi.
2 - júrgizýshi: Olaı bolsa, birinshi kezeń ár jup ózderin tanystyryp ótedi. Birinshi jubymyzdy ortaǵa qoshemettep shaqyramyz.
1 – júrgizýshi: Kelesi kezekte biz juptarymyzdyń bilimderin synamaqshymyz. Juptarǵa qazir ár túrli pánder boıynsha suraqtar salynǵan shardyń bireýin tańdap alady. Sol suraqqa jaýap beredi.
1 suraq: Qazaq tili men ádebıeti páni
• Qazaqtyń úsh báıteregi kimder?
(Beıimbet Maılın, Sáken Seıfýllın, İlıas Jansúgirov)
• Qorqyt ata esimi ne úshin «Qorqyt» dep atalǵan?
(Qorqyt týylǵanda aspan kúrkirep, qatty daýyl bolyp adamdardyń bári qoryqqan. Sol sebepti «Qorqyt» dep atap ketken)
2 suraq: Matematıka páni
• Ústel ústinde 3 stakan shıe tur. Eger Alpamys 1 stakan shıeni jese, neshe stakan qaldy?
(1 stakandaǵy shıeni jıdi, 3 stakannyń ózi qalady)
• Tórtburyshtyń bir buryshyn kesip tastasaq, neshe burysh qalady?
(bes burysh)
3 suraq: Orys tili páni
• Kogda nasha Respýblıka stala Nezavısımym gosýdarstvom?
(Nasha respýblıka polýchıla nezovısımostv 1991 godý)
• Chto takoe ımá sýshestvıtelnoe?
(eto chastrechı, kotoryı oboznachaet predmet ı otvechaet na voprosy kto? Chto?)
4 suraq: Shet tili páni
• What is the capital of Kazakhstan?
(Astana)
• What is the capital of Great Britain?
(London)
5 suraq: Tarıh páni
• Qazaq handyǵy qaı jyly, qaı jerde quryldy?
(1465 - 1465 jj Qozybasy degen jerde)
• Qazaq handyǵyn qurǵan handar, qazaq handyǵynyń qurylǵanyna bıyl neshe jyl toldy?
(Kereı men Jánibek, 550 jyl)
6 suraq: Geografıa páni
• QR qaı memlekettermen shektesedi?
(Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Túrikmenstan, Reseı, Qytaı)
• Qazaqstannyń eń bıik jáne eń tómen jatqan jeri.
(Han táńiri shyńy, Qaraqıa oıysy)
2 – júrgizýshi: Qurmetti kórermender men ádilqazylar! Qazaqta «Segiz qyrly, bir syrly» degen maqal bar. Endi Sultandar men Arýlardyń ónerlerin tamashalasaq deımiz. Úshinshi kezeń «Óz óneri» juptar óz ónerlerin kórsetedi ıaǵnı án, bı, óleń aıtady. Olaı bolsa juptarymyz daıyn bolsa birinshi nómerli jubymyzdy ortaǵa shaqyramyz.
1 - júrgizýshi: «Eńbek shıratady, ómir úıretedi»,- deıdi qazaq. Olaı bolsa biz tórtinshi kezeń «Qol óner» saıysyn bastaımyz. Bul kezeńde juptar óz qoldarymen jasaǵan buıymdaryn kórsetedi. Buıymdar juptardyń óz qolynan shyǵý kerek. Buıymdardy ár jup kezekterimen ádil - qazylardyń aldaryna aparyp, tanystyrady. Iaǵnı qalaı, qandaı jolmen jasalǵanyn túsindirip ótedi.
2 - júrgizýshi: Kúndelikti turmysta, túrli saltanatty keshterde qonymdy da tartymdy ári oryndy kıine bilý – úlken óner. «Ustamyn dep jeńin túrip, úlgisiz ton pishpeńiz» degendeı, juptarymyz kıim kıýdegi talǵampazdyǵyn kórsetedi. Kıim úlgileriniń aıyryqshylyǵy nede ekenin, olardy nelikten tańdap alǵanyn sózben sıpattap beredi. Besinshi kezeń «Sán úlgisi» juptar óz qoldarynan jasaǵan ár túrli zattardan kıim úlgilerin kórsetedi. Aldaryńyzda birinshi nómirli jubymyzdy qoshemettep ortaǵa shaqyramyz.
1 – júrgizýshi: Kelesi altynshy kezeńimiz «Salt - dástúr boıynsha suraq - jaýap». Bul kezeńde juptarǵa salt - dástúr boıynsha suraqtar beriledi. Juptarymyzdyń oıynyń ushqyrlyǵyn, zıininiń zerektigin, tiliniń sheshendigin baıqamaqshymyz. Olaı bolsa barlyq saıyskerlerimizdi ortaǵa shaqyramyz. Qorjynnyń ishinen suraq alyp, daıyndalýǵa eki mınýt ýaqyt beremiz.
1. Jeti qazynaǵa neler jatady?
• júırik at;
• qyran búrkit;
• qumaı tazy;
• beren myltyq;
• qandy aýyz qaqpan;
• maılanǵysh aý;
• ótkir kezdik
2. Ala jip attamaý. Qazaq dúnıetanymynda ala jip týraly ár túrli uǵymdar men túsinikter bar. Mysaly, balanyń tusaýyn keskende, adamdar qatty renjiskende taǵy basqa ádet - ǵuryp qaǵıdalarynda „ Ala jip “ beınesi qoldanylady. Sonyń biri - Ala jip attamaý dep atalady jáne ol adaldyqqa, adamgershilikke saı qoldanylatyn teńeýdiń bir salasy dese de bolady. Bul teńeý „eshkimge qıanat jasama, bireýdiń mal - múlkin urlama“ degen tereń maǵynany bildiredi. Bireýdiń men eshkimniń ala jibin attaǵan joqpyn“ degen sózi onyń aq - adaldyǵyn bildiredi.
3. Súıinshi. Qýanyshty habar jetkizýshi adam «súıinshi - súıinshi» dep keledi. Mundaıda qýanyshty úı ıesi «qalaǵanyńdy al» deıdi. Nemese oǵan rıza bolatyndaı syılyq usynady. Bul qýanýdyń, rızalyqtyń belgisi. Súıinshi suraýdyń da, onyń súıinshisin alýdyń da eshqandaı sókettigi joq
4. Jeti ata. Jeti atasyn bilmegen – jetesiz (mátel). Ár adam jeti ataǵa deıin jaqyn týys sanalady. Qazaq halqy jeti ataǵa deıin qyz alyspaǵan. Burynǵy adamdar bir - birimen tanysqanda, júzdeskende rýyn, tegin suraýy osydan shyqqan. Jeti ata ákeden tómen emes, joǵary taratylady. Olaı bolsa jeti ata: 1. Bala. 2. Áke. 3. Ata. 4. Arǵy ata. 5. Baba. 6. Túp ata. 7. Tek ata. (Ata - tek degen sóz osydan shyqqan). Jeti atany taratý osylaı jikteledi
5. Toqymqaǵar. Jas adam jolǵa shyqqanda jasalatyn dástúrli bas qosý. Arnaýly mal soıylyp syıly músheler salynyp et asylyp, keń dastarhan jasalady, oıyn - saýyq, óleń, jyr aıtylady. Bul – saparǵa shyqqan jigittiń toqymy jerde qalmasyn, at - kóligi aman kelsin degen jaqsy tilek bildirýdiń belgisi
6. Tize búgý. Halyq ádebimen tize búgýdiń birneshe túri, joly, sharttary bar. Munyń bári de negizinen ádeptilik, tártip zańdaryna negizdelgen. 1. Jumysy bolyp bir úıge kelgen adam sharýasyn otyryp aıtady. Eger tym asyǵys bolsa, ol jaıyn aıtyp bir tizesin búgýi kerek. Bul – shańyraqqa kórsetilgen qurmettiń belgisi. 2. Burynǵy dástúrde bireýden bata tilegende ol adam bir tizesin búgip, eki qolyn jaıady. Bul ádet búginge deıin saqtalǵan. 3. Urysta, jekpe - jekte nemese aıtys - tartysta jeńilgen jaq nemese keshirim suraǵan aıypker tizesin búgip, basyn ıip, aıybyn tóleıdi
2 - júrgizýshi: Búgingi saıysymyzdyń sońǵy kezeńi «As ázirleý máziri» juptarymyz aspazdyq ónerlerin kórsetip, eńbeksúıgish ekendikterin dáleldeıdi.
Juptar óz qoldarymen kóktemgi salat ázirleýi kerek. Olaı bolsa barlyq juptardy ortaǵa shaqyramyz. Bul jerde juptardyń ekeýi de birigip salat ázirleıdi. Eskerte ketetin jaıt, juptardyń taǵam ázirlegende aljapqysh, baskıimi, qolǵaptary bolýy shart.
1 - júrgizýshi: Osymen búgingi baıqaýymyz da óz máresine jetip qaldy. Ádilqazylar alqasy keńesip, baıqaý nátıjesin shyǵarǵansha, kezekti ánge bereıik
«Qos báıterek» áni.
2 – júrgizýshi: Qorytyndy sóz ádilqazylar alqasyna beriledi. Jeńimpazdar anyqtap, marapattaý.
1 - júrgizýshi:
- Kógere ber, kórkeıe ber, óse ber,
Ómir joly eńbekpen sheshiler,
Shyńǵa shyǵar shynar bolyp shynaıy
Kezdespesin eshqashanda kesirler.
Kóńil qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa kóp – kóp rahmet!
You Might Also Like
