Qazaq sýretshileri. Ǵanı Iláev
Páni: beıneleý óneri. Synyby: 4 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Qazaq sýretshileri. Ǵanı Iláev
Maqsaty: Oqýshylarǵa Qazaq sýretshilerin tanyp bilýge úıretý, oıý - órnek túrlerimen tanystyrý. Qazaqstannyń sýretshisi Ǵanı Iláevtiń shyǵarmashylyǵy jaıynda bilimderin keńeıtý. Sýret salý jumysy barysynda oqýshyny nobaı jasaý qabiletin damytý
Balalardyń óz jerlesteriniń ónerlerin maqtan tutýlaryna yqpal etý;... Oıý - órnek salý arqyly qoldy jattyqtyryp, oqýshylardyń sheberligin shyńdaý.
Sabaq túri: Jańa sabaq
Sabaq ádisi: Suraq - jaýap, áńgimeleý, sýretter kórsetý arqyly sıpattap túsindirý.
Kórnekiligi: Mýltımedıalyq proektor, sáıkestendirý testi, slaıd.
Sabaq barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi
- Oqýshylarmen sálemdesý:
- Oqý quraldaryn túgeldeý:
- Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý:
İİ. Ótken sabaqty qaıtalaý
- Balalar, biz ótken sabaqtarda qandaı taqyrypty óttik?
- Qandaı qazaq músinshilerin bilesińder?
- Olar qandaı qural - jabdyqtarmen jumys jasaıdy eken?
- Iá, balalar, beıneleý óneriniń túrlerimen tanystyq. Shymkent qalasynda qandaı tanymal eskertkishter ornatylǵan?
- Suraqtar:
- Músindeý degenimiz ne? Jıvopıs degenimiz ne?
- Sáýlet ónerine ne jatady?
- Grafıka degenimiz ne?
- Sándik qoldanbaly óner týyndylaryna neler jatady?
- Jaqsy, endi ótken taqyryptar boıynsha sáıkestendirý tapsyrmasyn oryndaıyq.
Tapsyrma: kesteniń bir baǵanynda termın sózder, al ekinshi baǵanynda sol termın sózderdiń sıpattamasy berilgen, sol baǵandardy bir - birimen syzyqtar arqyly baılanystyrý kerek.
Oı - qozǵaý.
- Balalar, myna sýrette kimniń fotobeınesi kórsetilgen?
- Bul Gúlbahram apaıdyń beınesi emes pe?
- Iá, durys aıttyńdar, bul aýylymyzdyń turǵyny Gúlbahram Kókebaeva apaı. Qolynda óneri
bar adam eshqashan qor bolmaıdy, ony asyraıtyn da, abyroıyn asqaqtatatyn da sol óneri.
Búgingi tańda ulttyq kıim tigip, mata qıyndylarynan kórpe - kópshikke kózdiń jaýyn alardaı
quramys tys tigip, oıý - órnekter oıyp, qazaqtyń joǵalyp bara jatqan murasyn jańǵyrtyp
júrgen jannyń biri.
- Sonymen búgingi sabaǵymyz oıý - órnek jaıly bolmaq.
İİİ. Jańa sabaq
Al, endi balalar, búgingi taqyrypty kúndelikke jazyp qoıaıyq.
Qazaq beıneleý óneri ulttyq kórkem mádenıettiń bir bóligi. Qazaq sýretshileri grafık, keskindeme sheberi, sándik qoldanbaly ónermen aınalysatyn sýretshiler, músinshi jáne dızaın týyndylaryn jasaıtyn sýretshiler bolyp birneshe topqa bólinedi.
Qoldanbaly sándik ónerdiń beıneleý tiliniń zańdylyqtaryn, bastaýy men dástúrin túptep
zerttegenderdiń biri -- Ǵanı Iláev. Ol halyqtyń oıý - órnek úlgilerin jınap, saqtap qalýdy
ǵana emes, ony ári qaraı damytýdy da maqsat etti.. Ǵanı Iláev (21. 2. 1918, Ózbekstan, Tashkent qalasy – 1991, Shymkent) – qolóner sheberi, KSRO Sýretshiler odaǵynyń múshesi (1957). Uly Otan soǵysyna qatysqan.
Tashkent kórkemsýret ýchılıshesin bitirgen (1936). 1945 – 60 jyldary Shymkent kórkemsýret - óndiris sheberhanasynyń, 1960 – 78 jyldary kórkemsýret mektebiniń dırektory boldy. Iláev kilem, syrmaq, alasha, basqurlarǵa arnap oıý - órnek (15 myńǵa tarta úlgi) jasady. Ol, ásirese, órnektiń jatyqtyǵy men syzyqtardyń ásem dóńgelenýine mán berip, anyqtyǵy men úılesimdigin dál taba bilgen sheber. 1958 j. Máskeýde ótken Qazaq ádebıeti men óneriniń onkúndiginde Iláevtiń 88 týyndysy kórmege qoıylyp, laıyqty baǵasyn alǵan. Sýretshi oıý - órnekterdiń zoomorftik, ósimdik tektes jáne geometrıalyq túrlerin júıeli zerttep paıdalanýdy iske asyrdy. Onyń 500 - den astam eńbegi respýblıkamyzdyń galereıalary men kórkemóner qoryna alynǵan. “Qyz qýý”, “Sálem”, “Aıtys” kompozısıalyq tól týyndylary úılesimdi boıaý úndestigimen kózge túsedi. “Gúldengen ońtústik”, “Kóktem” atty kilem eskızderi sonylyǵymen erekshelenedi. Ásirese, sońǵysynda qazaq halqynyń baıyrǵy qolónerine tán qoshqar múıiz, tolqyn, buǵy múıiz, qus qanat, qus tańdaı sıaqty órnekti oıýlary ádemi toǵysqan. Iláev tuskıizdiń, syrmaqtyń, úı ishine tutynatyn, t. b. alýan túrli zattardyń oıý - órnekterin jasady
Birde ótken ǵasyrdyń aıaǵynda ómir súrgen baıdyń kıiz úıinen qalǵan, oıý sheberligi tań qaldyrǵan esikti, endi birde órnegi ásem de baıypty kilemdi taýyp alady. Ǵanı asa bir qyzyǵýshy - lyqpen halyqtyq órnektiń osyndaı tamasha túrlerin izdep júrip sýretke salǵany baǵa jetpes
qazyna ispetti. Onyń bul jumysyna baǵa bermeýshiler, tipti qarsy shyǵýshylar da az bolmady,
soǵan qaramastan Ǵanı jigerlilikpen eńbek ete bildi.
Qazaq SSR Mınıstrler Keńesiniń 1957 jylǵy «Halyqtyń qoldanbaly jáne dekoratıvti ónerin odan ári damytý sharalary týraly» qaýlysynan soń Shymkentte halyq sheberliginiń sleti
ótkizildi. Oǵan qatysý úshin Almatydan Qazaq SSR - niń halyq sýretshisi Ábilhan Qasteev keldi.
Ǵanımen burynnan tanys ol shymkenttik sheberdiń 700 - ge jýyq oıý - órnekterimen tanysyp,
izdenis baǵytynyń durystyǵyn maquldady. Sol 1957 jyly Á. Qasteevtiń kepildemesimen
Ǵanı Iláev SSSR Sýretshiler odaǵynyń músheligine qabyldandy.
Kóne órnek áshekeılerine Ǵ. Iláev sýretterinde jańasha jan bitedi, onyń keıbir kompozısıalary óndiris zattaryn bederleýge qoldanylýda. Eń kóp taraǵan oıý - órnek óneri qazirgi kezeńde
jańa qyrynan tanylýda.
2010j tamyz aıynyń 12 - shi juldyzynda Shymkent qalasynda shymkenttik sheberler Dáýren
Áldebekov pen Nasyr Rústemovtyń eskızi negizinde qyrǵyzstandyq músinshi Bazarbek Sydykov
jasaǵan mys memorıal kezinde sýretshi jáne zertteýshi Ǵanı Iláev turǵan, qazir sol kisiniń
aty berilgen kóshege ornatyldy.
İV sergitý sáti Ornymyzdan turaıyq,
Qylqalamdy qoıaıyq,
Belimizdi jazaıyq,
Bir tynyǵyp alaıyq,
Tynyǵyp biz bolǵan soń,
Ádemi sýret salaıyq.
V Oıý - órnek jaıly maqal - máteldi tolyqtyrý
Ónersizden qut ……. Órnegi kóptiń …… kóp. Úlgisi kóptiń …… kóp.
Oıý oıǵannyń oıy …... …. syry órnekte. Ónerliniń ….. keń.
VI Sózjumbaqty sheshý «Oıý - órnek»
1. Tiginshi quraly.
2. Buıymdy nemen áshekeıleıdi?
3. Oıý degen sózben qandaı sóz bir maǵyna beredi?
4. Qandaı oıý til - kózden saqtap qalý úshin balanyń moınyna taǵylǵan?
5. Túıeniń izine baılanysty jasalǵan oıý.
6. Áshekeı buıymdar jasaý óneri.
7. Geometrıalyq pishin romb tárizdi oıý - órnek.
o ı m a q
o ıý
ó r n e k
t u m a r sh a
q u s q a n a t y
z e r g e r l i k
b o t a k ó z
VII. « Oıý - órnek» slaıdyn kórsetý
VIII. Oqýshylardyń ózindik jumysy.
-- salynatyn órnektiń pishimin anyqtaý,
-- jobalaý jáne úılestirý joldary
-- sýretti salyp, onyń tústik sheshimin tabý
-- kemshiliktermen jumys
IX. Sabaqtyń qorytyndysy.
Suraq qoıý arqyly sabaqty bekitý.
-- Balalar, búgingi sabaq senderge unady ma?
-- Qaı sýretshimen tanys boldyq?
-- Ǵ. Iláevtiń eńbekteri beıneleý óneriniń qaı túrine sáıkes?
Sabaǵymyzdy aqyn qyz Farıza Ońǵarsynovanyń óleńimen aıaqtaımyz.
Túrin - aı tekemettiń asyl qandaı!
Úńildim únsiz ǵana basymdy almaı,
Kele ǵoı qoshaqanym ózime dep,
Ájem kep sıpaǵandaı shashymnan jaı.
Kúnimdi keshseńder - aý sol bettegi,
Turǵandaı ana kóńil terbep meni.
Jan bitirip jaırańdap jan - jaǵymda,
Qazaqtyń qoshqarmúıiz órnekteri.
Sabaqtyń taqyryby: Qazaq sýretshileri. Ǵanı Iláev
Maqsaty: Oqýshylarǵa Qazaq sýretshilerin tanyp bilýge úıretý, oıý - órnek túrlerimen tanystyrý. Qazaqstannyń sýretshisi Ǵanı Iláevtiń shyǵarmashylyǵy jaıynda bilimderin keńeıtý. Sýret salý jumysy barysynda oqýshyny nobaı jasaý qabiletin damytý
Balalardyń óz jerlesteriniń ónerlerin maqtan tutýlaryna yqpal etý;... Oıý - órnek salý arqyly qoldy jattyqtyryp, oqýshylardyń sheberligin shyńdaý.
Sabaq túri: Jańa sabaq
Sabaq ádisi: Suraq - jaýap, áńgimeleý, sýretter kórsetý arqyly sıpattap túsindirý.
Kórnekiligi: Mýltımedıalyq proektor, sáıkestendirý testi, slaıd.
Sabaq barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi
- Oqýshylarmen sálemdesý:
- Oqý quraldaryn túgeldeý:
- Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý:
İİ. Ótken sabaqty qaıtalaý
- Balalar, biz ótken sabaqtarda qandaı taqyrypty óttik?
- Qandaı qazaq músinshilerin bilesińder?
- Olar qandaı qural - jabdyqtarmen jumys jasaıdy eken?
- Iá, balalar, beıneleý óneriniń túrlerimen tanystyq. Shymkent qalasynda qandaı tanymal eskertkishter ornatylǵan?
- Suraqtar:
- Músindeý degenimiz ne? Jıvopıs degenimiz ne?
- Sáýlet ónerine ne jatady?
- Grafıka degenimiz ne?
- Sándik qoldanbaly óner týyndylaryna neler jatady?
- Jaqsy, endi ótken taqyryptar boıynsha sáıkestendirý tapsyrmasyn oryndaıyq.
Tapsyrma: kesteniń bir baǵanynda termın sózder, al ekinshi baǵanynda sol termın sózderdiń sıpattamasy berilgen, sol baǵandardy bir - birimen syzyqtar arqyly baılanystyrý kerek.
Oı - qozǵaý.
- Balalar, myna sýrette kimniń fotobeınesi kórsetilgen?
- Bul Gúlbahram apaıdyń beınesi emes pe?
- Iá, durys aıttyńdar, bul aýylymyzdyń turǵyny Gúlbahram Kókebaeva apaı. Qolynda óneri
bar adam eshqashan qor bolmaıdy, ony asyraıtyn da, abyroıyn asqaqtatatyn da sol óneri.
Búgingi tańda ulttyq kıim tigip, mata qıyndylarynan kórpe - kópshikke kózdiń jaýyn alardaı
quramys tys tigip, oıý - órnekter oıyp, qazaqtyń joǵalyp bara jatqan murasyn jańǵyrtyp
júrgen jannyń biri.
- Sonymen búgingi sabaǵymyz oıý - órnek jaıly bolmaq.
İİİ. Jańa sabaq
Al, endi balalar, búgingi taqyrypty kúndelikke jazyp qoıaıyq.
Qazaq beıneleý óneri ulttyq kórkem mádenıettiń bir bóligi. Qazaq sýretshileri grafık, keskindeme sheberi, sándik qoldanbaly ónermen aınalysatyn sýretshiler, músinshi jáne dızaın týyndylaryn jasaıtyn sýretshiler bolyp birneshe topqa bólinedi.
Qoldanbaly sándik ónerdiń beıneleý tiliniń zańdylyqtaryn, bastaýy men dástúrin túptep
zerttegenderdiń biri -- Ǵanı Iláev. Ol halyqtyń oıý - órnek úlgilerin jınap, saqtap qalýdy
ǵana emes, ony ári qaraı damytýdy da maqsat etti.. Ǵanı Iláev (21. 2. 1918, Ózbekstan, Tashkent qalasy – 1991, Shymkent) – qolóner sheberi, KSRO Sýretshiler odaǵynyń múshesi (1957). Uly Otan soǵysyna qatysqan.
Tashkent kórkemsýret ýchılıshesin bitirgen (1936). 1945 – 60 jyldary Shymkent kórkemsýret - óndiris sheberhanasynyń, 1960 – 78 jyldary kórkemsýret mektebiniń dırektory boldy. Iláev kilem, syrmaq, alasha, basqurlarǵa arnap oıý - órnek (15 myńǵa tarta úlgi) jasady. Ol, ásirese, órnektiń jatyqtyǵy men syzyqtardyń ásem dóńgelenýine mán berip, anyqtyǵy men úılesimdigin dál taba bilgen sheber. 1958 j. Máskeýde ótken Qazaq ádebıeti men óneriniń onkúndiginde Iláevtiń 88 týyndysy kórmege qoıylyp, laıyqty baǵasyn alǵan. Sýretshi oıý - órnekterdiń zoomorftik, ósimdik tektes jáne geometrıalyq túrlerin júıeli zerttep paıdalanýdy iske asyrdy. Onyń 500 - den astam eńbegi respýblıkamyzdyń galereıalary men kórkemóner qoryna alynǵan. “Qyz qýý”, “Sálem”, “Aıtys” kompozısıalyq tól týyndylary úılesimdi boıaý úndestigimen kózge túsedi. “Gúldengen ońtústik”, “Kóktem” atty kilem eskızderi sonylyǵymen erekshelenedi. Ásirese, sońǵysynda qazaq halqynyń baıyrǵy qolónerine tán qoshqar múıiz, tolqyn, buǵy múıiz, qus qanat, qus tańdaı sıaqty órnekti oıýlary ádemi toǵysqan. Iláev tuskıizdiń, syrmaqtyń, úı ishine tutynatyn, t. b. alýan túrli zattardyń oıý - órnekterin jasady
Birde ótken ǵasyrdyń aıaǵynda ómir súrgen baıdyń kıiz úıinen qalǵan, oıý sheberligi tań qaldyrǵan esikti, endi birde órnegi ásem de baıypty kilemdi taýyp alady. Ǵanı asa bir qyzyǵýshy - lyqpen halyqtyq órnektiń osyndaı tamasha túrlerin izdep júrip sýretke salǵany baǵa jetpes
qazyna ispetti. Onyń bul jumysyna baǵa bermeýshiler, tipti qarsy shyǵýshylar da az bolmady,
soǵan qaramastan Ǵanı jigerlilikpen eńbek ete bildi.
Qazaq SSR Mınıstrler Keńesiniń 1957 jylǵy «Halyqtyń qoldanbaly jáne dekoratıvti ónerin odan ári damytý sharalary týraly» qaýlysynan soń Shymkentte halyq sheberliginiń sleti
ótkizildi. Oǵan qatysý úshin Almatydan Qazaq SSR - niń halyq sýretshisi Ábilhan Qasteev keldi.
Ǵanımen burynnan tanys ol shymkenttik sheberdiń 700 - ge jýyq oıý - órnekterimen tanysyp,
izdenis baǵytynyń durystyǵyn maquldady. Sol 1957 jyly Á. Qasteevtiń kepildemesimen
Ǵanı Iláev SSSR Sýretshiler odaǵynyń músheligine qabyldandy.
Kóne órnek áshekeılerine Ǵ. Iláev sýretterinde jańasha jan bitedi, onyń keıbir kompozısıalary óndiris zattaryn bederleýge qoldanylýda. Eń kóp taraǵan oıý - órnek óneri qazirgi kezeńde
jańa qyrynan tanylýda.
2010j tamyz aıynyń 12 - shi juldyzynda Shymkent qalasynda shymkenttik sheberler Dáýren
Áldebekov pen Nasyr Rústemovtyń eskızi negizinde qyrǵyzstandyq músinshi Bazarbek Sydykov
jasaǵan mys memorıal kezinde sýretshi jáne zertteýshi Ǵanı Iláev turǵan, qazir sol kisiniń
aty berilgen kóshege ornatyldy.
İV sergitý sáti Ornymyzdan turaıyq,
Qylqalamdy qoıaıyq,
Belimizdi jazaıyq,
Bir tynyǵyp alaıyq,
Tynyǵyp biz bolǵan soń,
Ádemi sýret salaıyq.
V Oıý - órnek jaıly maqal - máteldi tolyqtyrý
Ónersizden qut ……. Órnegi kóptiń …… kóp. Úlgisi kóptiń …… kóp.
Oıý oıǵannyń oıy …... …. syry órnekte. Ónerliniń ….. keń.
VI Sózjumbaqty sheshý «Oıý - órnek»
1. Tiginshi quraly.
2. Buıymdy nemen áshekeıleıdi?
3. Oıý degen sózben qandaı sóz bir maǵyna beredi?
4. Qandaı oıý til - kózden saqtap qalý úshin balanyń moınyna taǵylǵan?
5. Túıeniń izine baılanysty jasalǵan oıý.
6. Áshekeı buıymdar jasaý óneri.
7. Geometrıalyq pishin romb tárizdi oıý - órnek.
o ı m a q
o ıý
ó r n e k
t u m a r sh a
q u s q a n a t y
z e r g e r l i k
b o t a k ó z
VII. « Oıý - órnek» slaıdyn kórsetý
VIII. Oqýshylardyń ózindik jumysy.
-- salynatyn órnektiń pishimin anyqtaý,
-- jobalaý jáne úılestirý joldary
-- sýretti salyp, onyń tústik sheshimin tabý
-- kemshiliktermen jumys
IX. Sabaqtyń qorytyndysy.
Suraq qoıý arqyly sabaqty bekitý.
-- Balalar, búgingi sabaq senderge unady ma?
-- Qaı sýretshimen tanys boldyq?
-- Ǵ. Iláevtiń eńbekteri beıneleý óneriniń qaı túrine sáıkes?
Sabaǵymyzdy aqyn qyz Farıza Ońǵarsynovanyń óleńimen aıaqtaımyz.
Túrin - aı tekemettiń asyl qandaı!
Úńildim únsiz ǵana basymdy almaı,
Kele ǵoı qoshaqanym ózime dep,
Ájem kep sıpaǵandaı shashymnan jaı.
Kúnimdi keshseńder - aý sol bettegi,
Turǵandaı ana kóńil terbep meni.
Jan bitirip jaırańdap jan - jaǵymda,
Qazaqtyń qoshqarmúıiz órnekteri.
You Might Also Like
-
Qazaq ultynyń bolashaǵy barys tekti namysty ulda
