- 06 sáý. 2020 00:00
- 220
Aq jáne kúlgin gúlder
Shóken qart uıqyǵa jaıǵasar aldynda daýysyn kótere sóıledi.
— Qalaı, bıdaı kójege toıdyńdar ma? — dedi ol uzyn qara saqalyn sıpap otyryp.
— Toıdyq, toıdyq, — dedik Seken ekemiz qabattasa sóılep.
— Endeshe jatyńdar. Tańerteń baqqa ertip aparyp, qyzyq kórsetem. Al, menen qalsańdar, onda qalǵandaryń. Aqtós senderdi úıden shyǵarmaıdy.Ekeýmiz eleń ete qaldyq. Áldeqandaı túsiniksiz sekem júzben Seken maǵan jaltaqtaıdy. Men oǵan qaraımyn. «Ana jylǵydaı aıýdyń balasyn ustap alyp, aǵashqa baılap qoıǵan shyǵar...»
Shóken — Sekenniń atasy. Uzyn boıly, qara saqaldy kisi. Tamyrlary adyraıǵan qoldaryn artyna ustap, únemi tik júredi. Men ásirese onyń kúshtiligine tań qalam. Úıdiń mátkesi sıaqty úlken bóreneler oǵan buıym emes. Aqyryn kóterip ıyǵyna salady da kete beredi. Sodan úıge deıin túk dem almaı, ózi jasaǵan jalǵyz aıaq ıreń-ıreń jolmen jaılap júrip otyrady. Tereń jardyń ústinen salǵan jalǵyz aıaq kópirden de qınalmaı ótip ketedi. Kópirdi de Shóken atanyń ózi jasaǵan. Túk selkildemeıdi, myqty.
Jańaǵy sózden keıin Seken ekeýmiz eki jaqqa teris qarap jata ketkenbiz. Men kózimdi jumyp jatyrmyn. Biraq kóńilim sergek, uıqynyń izi de bilinbeıdi. Uıqynyń ornyna Jońǵardyń selebe bıik shyńdary japan shatqaldaǵy myna jalǵyz úıdiń elesi kele beredi. Birese kújireıgen Aqtós, birese baılaýda turǵan aıýdyń balasy elesteıdi.
Áldeneden shoshyp oıandym. Qarasam Shóken ata óziniń qyryq besinshi razmerli kerzi etiginiń ushymen bashpaılarymdy basyp tur eken.
—Áý, batyr, kún shyǵyp ketti ǵoı. Turmaısyń ba? — dep qasynda turǵan Sekenge kóz qysty. Seken áldeqashan kıinip alypty. Meni mazaqtaǵandaı jylmıyp kúledi. Ushyp túregeldim...
Ataı alda, biz artta — ıreleń jolmen kele jatyrmyz. Bir yldıǵa eńkeıe bergende qart artyna buryldy da:
— Anany qarańdarshy, neniń sýreti, á?! — dedi baq jaqty nusqap.
Seken ár nárseni barlaýǵa ebi bar, qaǵilez bolatyn. Múdirmeı jaýap aıtty:
— Jelkenin kóterip, jaı jyljyp kele jatqan dáý keme sekildi.
Sekenniń tapqyrlyǵyna rıza bolyp, men ádemi kóriniske tańyrqaı qaradym. San jetpeıtin aq jáne kúlgin gúlder tutasa nurlanyp, quddy kemelerdiń jelkenine uqsap ketipti.
—Bul az áli. Qyzyqtyń kókesin qazir kórsetem, — dedi Shóken ata bizge qýlana jymıyp.
Baqtyń kóleńke jaǵynan shyǵa kelgende, jańaǵy tutasqan aqsaıy tús erteńgi názik sáýlemen jeke-jeke qıylyp, aspandaǵy juldyzdarsha jarqyraı jamyrap qoıa berdi. Gúlderdiń qyzyl ulpa japyraqshalary jerde shashylyp jatyr. Qýrap ta úlgeripti, aıaq bassań bytyr-bytyr úgiledi.
— Al endi qulaq tosyp tyńdańdarshy.
Baq ishinen qustardyń myń túrli áýen sazy shúpirlep qoıa berdi.
Fı-chýrrr, tú-lıt...
Klú-klú...
Fú-ıt...chotrrrs...
Qustar bet-betimen shúldirlesip saırap jatyr. Jaratylysta mundaı úlken toıdyń bolatynyn qazir ǵana bilgen Seken ekeýmiz sostıǵan kúıi elitip uzaq turyp qalyppyz.
— Bul da bizdiń kolhozdyń baılyǵy ǵoı. Áı kelte tanaýlar-aı, sender ne bilýshi edińder, — dep Shóken ata qasymyzǵa kelgende ǵana baryp, esimizdi jıǵandaı boldyq.
Shóken qart japyraq jarǵaly turǵan ár búrshikke, gúl kótergen ár butaǵa úńilip, ymyrt úıirilgenshe óz-ózimen masaırap júrip aldy. Baqtaǵy ár buta, ár gúl Shóken qarttyń qýanyshy sekildi. Bizdi osyǵan kórsin dep ertip ákelgen eken ǵoı.