- 28 qar. 2015 00:00
- 262
Aqsuńqar syndy shalǵyn qaýyrsynnan
Abyl Baımaǵambetti de áshkereleıtin sóz aıtyp, el ákimderinen biraz kýǵyn kóredi. Sol kezde Qaıypaldy taǵy kezdesipti. Qasynda Hıýa nókerleri bar eken.
-Sen meni tildeýdi áli qoımapsyń, kúnáńdi talaı keshirip edim, sen ýádeńde turmadyń, ýáde jutqan urymen teń, Hıýaga aparyp, dar aǵashyna baılatamyn, - dese kerek. Sonda Abyl Qaıypaldyǵa taǵy da óleńmen jaýap beripti:
Aq suńqar syndy shalǵyn qaýyrsynnan,
Tyrna iler kara lashyn baýlysynan.
Shaqyrsa taýda tarlan tań sáriden,
Edilde buǵady úırek dabysynan.
Qatarda nar súrinse halqy súıer,
Bolsa da qandaı jazań, aýyrsynban.
Júr edim, taqsyr, seni dara bilip,
Halyqqa jazyqsyzdan saldyń búlik.
Bulannyń búıirinen jebe tıse,
Bul ony qaıǵyrmaıdy jara bilip.
Ákeń Esim, arǵy atań han Nuraly,
Nuraly taqqa minip han turǵanda,
Alashtyń bolǵan emes bir murady.
Alashty taryqtyrdy Nuraly han,
Han boldy az ǵana jyl Esim sultan,
Hıýadan Nuralyny han kóterdi
Bes baýly Esenuly, on Seıilhan.
Júk qalmas artsań aýyr qara narǵa,
«Urynyń» bul kúnderi quny bar ma?
Óleńim qartaıǵan son qaljyrańqy,
Sózimniń syna, taqsyr, mini bar ma?!
Saıraǵan bulbul qustyń buly bar ma?!
Arysa, arymaqtyń syny bar ma?!
Sóıleıin, sóıle deseń, sózge jetik,
Til múltik, qarlyqqannan tisim ketik.
Bastaǵan jas kezimnen ónerim ed,
Otyrmyn bul kúnderi jasym jetip.
Dúnıede dertti kisi oınap-kúlmes,
El biler qadirińdi, sultan bilmes.
Kirpigi arǵymaktyń kirjik tartsa,
Jabydaı ol jazylyp kóterilmes.
Balasy sharýanyń egin ekpes,
Jer jyrtyp, ógiz aıdap, arba jekpes.
Shalǵysy lashynnyń shalǵyrt tartsa,
İler dep qaz balasy kaıǵy shekpes.
Asýdy armanym kóp súrdim, taqsyr,
Qurjyńdap qur kókirek júrmin, taqsyr,
Atadan qalǵan mura taqqa otyrý
Joıylmaı, túzelmesin bildim, taqsyr.
Jetpisten aıaq basam jetpis birge,
Teńeldi kóńilim endi qara jerge.
Qadirin kartaıǵannyń han bilmedi,
Aıdady arba salyp ógizdershe.